← Eesti

2-14-58260/63

Obsah (12)§ 657§ 442§ 613§ 6§ 652§ 463§ 238§ 464§ 54§ 171§ 173§ 174

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Margo Klaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. märts 2019, T

) § 162 lg 1 alusel. 3

(7)POOLTE SEISUKOHAD
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
  2. Esiteks rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme. Maakohus lahendas kostja tõendite kogumise taotluse enam kui kolmeaastase viivitusega. Kohus lubas
  3. mai 2016 istungil koguda tõendeid, kuid päringut teenuseosutajale Google Inc. ei teinud ja keeldus tõendite kogumisest alles otsuses. See tegevus nõrgendas kostja tõendamise võimalusi. Kostja esitas
  4. juulil 2016 kohtu tegevusele vastuväite, kuna
  5. mai 2016 istungi protokoll oli koostamata ja kostjale tutvumiseks esitamata. Protokoll avalikustati
  6. oktoobril 2017, seega 17 kuud peale istungi toimumist. Pooleteise aasta möödudes on võimatu protokollis kajastada istungil tegelikult öeldut ja protokolliliselt määratut, eriti kui istungil arutati poolte tõendamiskoormist ja kohus esitas oma seisukohad. Kogu menetluse ajal suunas maakohus pooli tõendama ja arutama sisuliselt küsimusi, mis olid seotud
  7. juuni koosolekul vastu võetud vaidlusaluste otsustega, kuid maakohtu otsusest selgus, et sellel ei olnud mingit tähtsust. Vaidlustatud otsusest tuli välja, et oluline on, kas
  8. juuni koosoleku kutse oli hagejale saadetud. 4.
  9. Teiseks hindas maakohus tõendeid valesti. Põhikirja § 14 lg 1 kohaselt moodustavad korduskoosolekul kvoorumi 16 liiget. Vaidlustatud otsusest ei ole aru saada, kas maakohus peab
  10. juuni koosolekut korduskoosolekuks või mitte. Kuna hageja esitas hagiavalduse lisana
  11. juuni koosoleku kutse, aga ei tõendanud, et kutse jõudis temani hilinemisega, ei olnud maakohtul alust hagi rahuldada. Maakohus jättis välja selgitamata, kuidas kutse hagejani jõudis. Hageja osales koosolekul ega väitnud, et kokkukutsumise korda on rikutud. Põhikirja § 13 lg 2 näeb ette, et teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta pannakse välja trepikodadesse. Hageja ei väitnud, et kutsed ei olnud trepikodadesse õigeaegselt välja pandud. Maakohus tugines põhjendamatult hageja e-postkasti ekraanitõmmisele, kuna selle sisu saab lihtsalt korrigeerida ja vajadusel andmeid kustutada.
  12. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus. 7. Kaebuse sõnastuse järgi vaidlustab kostja maakohtu otsust tervikuna, mistõttu tuleb esmalt käsitleda kaebuse ulatust. Resolutsiooni p-dega 1–5 lahendas maakohus poolte menetluslikud taotlused. Neid otsustusi kui menetluslikke määrusi (mis küll

§ 442lg 5 järgi on esitatud otsuse resolutsioonis) ei saa eraldi vaidlustada.

Lisaks puudub kostjal huvi vaidlustada resolutsiooni p-s 8 sisalduvad otsustust alternatiivnõude rahuldamata jätmise kohta, sest kostja on ka sellele nõudele vastu vaielnud. Kaebus ei sisalda väiteid, miks peaks kõnealuses osas tegema ringkonnakohus maakohtust erineva lahendi. Lõpuks ei saa apellatsioonkaebusega vaidlustada resolutsiooni p-s 10 tehtud otsustust määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast põhimenetluse lõppemist. Neil kaalutlustel tuleb ringkonnakohtul kostja kaebuse lahendamisel sisuliselt kontrollida, kas maakohus rahuldas õigesti vaidlusaluste tühisuse tuvastamise nõude (resolutsiooni p 7) ja jaotas menetluskulud (p 9). 4

(7)
  1. Maakohus lahendas vaidluse hagimenetluses, kuigi alates
  2. jaanuarist 2018 kehtiva

§ 613

lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus korteriühistu organi otsuse kehtivuse üle peetava vaidluse hagita menetluses.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas olukorras saab analoogia korras siiski lähtuda

ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (

RS) § 2 lg 3 teises lauses sätestatust, mille järgi tuli enne

  1. aasta
  2. jaanuari alustatud asi lahendada lõpuni hagi- või hagita menetluses, sõltumata sellest, kas hiljem kehtinud seaduse järgi on menetlusliiki muudetud. Samuti sätestab

RS § 9 lg 1 esimene lause, et enne sama seaduse jõustumist hagita menetluse asjades tehtud otsuse peale esitatud apellatsioon- ja kassatsioonkaebus vaadatakse läbi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse korras. Seetõttu võib ka praegusel juhul asja lõpuni vaadata hagimenetluses (vrd Riigikohtu 14. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747, p 17). 9.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena

  1. ja
  2. juuni koosolekute toimumise ning neist viimasel 23 liikme osalemise ja vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise. Praeguseks ei ole ka enam vaidlust selles, et hageja on kostja liige, keda viidatud koosolekute toimumise ajal oli kokku
  3. Neist asjaoludest saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda.
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Kostja apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada ega muuta. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  5. Maakohus kohaldas õigesti koosolekute kokkukutsumise ja toimumise ajal kehtinud seadust (vt Riigikohtu
  6. novembri 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-04, p 32), sh MTÜS § 24¹ lg 1 ja kontrollis, kas
  7. juuni koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. Siinjuures ei olnud vaja eraldi käsitleda küsimust, kas rikuti ka
  8. juuni koosoleku kokkukutsumise korda, sest kui hilisema koosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud – nagu maakohus ka tuvastas, siis ei oma enam tähtsust, kuidas selle koosoleku korraldamiseni jõuti.
  9. Samuti lähtus maakohus õigesti sellest, et kostja ei saa tugineda põhikirjale osas, milles selle järgi oleks piisav koosolekute kohta teadete avaldamine elamu trepikodades ka juhul, kui hagejal juhistu liikmena puudus trepikodadele juurdepääs. MTÜS § 20 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama ja MTÜS § 20 lg 6 teine lause võimaldab põhikirjaga näha ette täpsema korra teate saatmiseks. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, siis MTÜS § 7 lg 2 alusel kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuna põhikirja § 13 lg 2 teine lause ei taga, et hageja saab teada üldkoosoleku toimumisest, siis tuli talle saata sellekohane teade.
  10. Maakohus ei eksinud tõendamiskoormise jaotamisel ega tõendite hindamisel, kui tuvastas, et
  11. juuni koosoleku kohta hagejale teate saatmine pole tõendatud. 13.
  12. Koosoleku kokkukutsumise teate saatmise riski kannab koosoleku korraldaja, st kostja. Õige on maakohtu arusaam, et vaidluse korral tuleb just kokkukutsujal tõendada, et teade koosoleku kohta on saadetud. Kostja väitel saatis ta hagejale teate
  13. juuni koosoleku kohta
  14. juuni 2014 e-kirjaga. Riigikohus on selgitanud, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt nt
  15. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-6538, p 14 esimene lõik;
  16. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12307, p 12;
  17. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18). Vaidluse korral peab e-kirja saaja või teenusepakkuja serversisse saabumist tõendama kirja saatja, st käesoleval juhul kostja. Vastavaid tõendeid kostja maakohtule ega ka ringkonnakohtule ei esitanud. Seega puudub võimalus tuvastada, et
  18. juuni koosoleku kutse on hagejale saadetud. 5

(7)13.
  1. Maakohtul ei tulnud hageja esimese võimalusena esitatud tühisuse tuvastamise nõude lahendamisel selgitada välja, millal teade
  2. juuni koosoleku kohta jõudis hagejani. Hageja on väitnud, et teate saamise täpset aega ta ei tea, aga teate saamise ja koosoleku vahele ei jäänud põhikirjaga ette nähtud 15-päevast ajavahemikku. Sellises olukorras oli kostjal kohustus tuua esile, millal ta teate saatis ja vaidluse korral see väide tõendada. 13.
  3. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui sedastas, et hageja esitatud ekraanitõmmist ja kostja esitatud e-kirja väljatrükki hinnates ei saa pidada ühte teisest usaldusväärsemaks. Kumbki tõenditest ei kajasta vaidlusaluse teate jõudmist hageja või tema teenusepakkuja serverisse. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võiks olla teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (Riigikohtu
  4. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 14). Sellist tõendit kostja ei esitanud. Kuna kutse õigeaegse saatmise tõendamiskoormis oli kostja kanda, siis tegi maakohus õigesti hagi rahuldava otsuse. 13.
  5. Põhjendatud ei ole kostja arusaam, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemine kõrvaldab kokkukutsumise korra puudused. Erinevalt äriseadustiku §-dest 172¹ ja 296 ei sätestanud vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ajal kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) ega MTÜS erisusi olukorraks, kus koosolekul osalevad kõik korteriomanikud.
  6. Samuti ei ole põhjust heita maakohtule ette KÜS § 13 lg 3 alusel teise võimalusena esitatud nõude lahendamiseks vajalike toimingute tegemist, sest kohus ei saa enne sisulise lahendi tegemist jätta alternatiivnõuet kõrvale. Alles otsuses võib

§ 442

lg 8 viimase lause alusel loobuda alternatiivnõuete rahuldamata jätmise põhjendamisest. 15. Ringkonnakohus möönab, et maakohus võis rikkuda menetlusnorme, kui viivitas oluliselt taotluste lahendamisega ja tegi vastavad otsustused alles otsuses. 15.1.

§ 463

lg 1 esimese lause kohaselt lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega.

§ 238

lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Mh võib kohus teha suulise või kirjaliku määruse kohtuistungil (

§ 464lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et kohus peab tegema tõendi vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta määruse. Ilma tõendite vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise kohta määrust tegemata ei ole kohtul üldjuhul võimalik menetlusosalistele selgitada asjaolude tõendamise vajadust ja koormust, sest seni kuni pole teada, missugused ühe või teise poole esitatud tõendid on vastu võetud ja missuguste tõendite vastuvõtmisest on keeldutud, ei ole ka menetlusosalistele selge, kas ja missuguste vaidlusaluste asjaolude kohta on vaja esitada täiendavaid tõendeid. Kohus peab andma tõendi vastuvõtmise korral teistele menetlusosalistele võimaluse esitada uue tõendi kohta vastuväiteid ja tõendeid. Kui kohus ei otsusta uue tõendi vastuvõtmist määrusega ega teata menetlusosalisele uue tõendi vastuvõtmisest, on nii tõendi vastuvõtmine kui ka sellest keeldumine alles kohtu otsusega menetlusosalise jaoks üldjuhul üllatav (Riigikohtu

  1. veebruari 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-13216, p 15 esimene lõik;
  2. juuni 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-14, p-d 10-11). 15.
  3. Siiski ei põhjustanud käesoleval juhul viivitus ega kostja taotluse hiline lahendamine ebaõiget kohtulahendit. Kostja taotles
  4. septembril 2015 oma e-posti teenusepakkujalt (Google Inc.) tõendi kogumist selle kohta, et tema
  5. mai 2014 e-kiri on edastatud või jõudnud hageja teenusepakkuja serverisse. Kostja ei esitanud sarnast taotlust
  6. juuni 2014 e-kirja kohta. Kuna otsuse tegemisel ei omanud enam tähtsust
  7. juuni koosoleku kokkukutsumise korra väidetav rikkumine, siis ei oleks kostja taotluse varasem lahendamine muutnud maakohtu lõppjäreldust. 15.
  8. Kostja ei põhjendanud, kuidas võinuks maakohtu muud viivitused tuua kaasa ebaõige kohtulahendi. Sellest hoolimata tuleb nõustuda kostja etteheidetega maakohtule seoses
  9. mai 2016 korraldava istungi protokolli allkirjastamisega alles
  10. oktoobril 2017.

§ 54lg 2 kohaselt saanuks protokolli allkirjastada ka selle koostanud sekretär, kui kohtunikul oli allkirjastamiseks mõni takistus. 6

(7)15.
  1. Ainetu on aga kostja etteheide maakohtule nagu oleks alles vaidlustatud otsusest selgunud
  2. juuni koosoleku kohta teate saatmise tõendamise vajadus. Maakohtu
  3. mai 2016 istungi protokollist nähtub, et esialgse,
  4. juuni koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei tarvitse omada tähtsust. Samas rõhutas kohus, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse ja selle korra järgimist tuleb kontrollida ka uue, st
  5. juuni koosoleku osas (II kd tl 113). Kostja sai neist selgitustest teada istungil, aga hiljemalt alates
  6. oktoobrist 2017 olid need kättesaadavad protokollist. Samasisulise selgituse andis maakohus pooltele
  7. novembri 2017 istungil (II kd tl 126).
  8. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kuna maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, siis

§ 174lg-st 4 juhindudes ei tee seda ka ringkonnakohus.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Krista Kirspuu / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.