1-18-3071/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-3071 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Silver Reinsaar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Pjotr Jastremski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Pjotr Jastremski, isikukood 39812135223, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 25.04.2017 ja 15.04.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.11.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Pjotr Jastremski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Pjotr Jastremskilt menetluskuluna riigituludesse 217,20 eurot (kakssada seitseteist eurot 20 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99918700028236 ning selgitusse märkida „Pjotr Jastremski, 1-18-3071, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Simson Straus kasuks 217,20 eurot (sh on käibemaks) vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt süüdimõistetu Pjotr Jastremski kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Pjotr Jastremskile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud 1 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.05.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3071 tunnistati Pjotr Jastremski süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 30.06.2017 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 6 kuud 21 päeva vangistust ning kohus mõistis Pjotr Jastremskile liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 21 päeva vangistust. Kohus luges Pjotr Jastremski karistuse kandmise alguseks 25.04.
2. Kohtuotsus jõustus 12.06.
3. Viru Vangla esitas 16.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pjotr Jastremski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohus jättis 21.12.2018 määrusega Pjotr Jastremski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev tingimus, s.o isik ei olnud ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast. Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2019 määrusega tühistati Viru Maakohtu 21.12.2018 määrus ning kohus saatis Pjotr Jastremski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise materjalid kohtule uueks arutamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Pjotr Jastremski tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Pjotr Jastremski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Pjotr Jastremski ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 16.11.2018 toimunud kohtuistungil palus Pjotr Jastremski, et kohus vabastaks ta tingimisi enne tähtaega. Pjotr Jastremski tunnistab, et on halvasti käitunud, kuid ta tahaks oma patud lunastada ning ühiskonda sulanduda. Pjotr Jastremski täpsustas kohtuistungil ka distsiplinaarkaristuste tagamaid. Lisas, et vangistuses viibitud aja jooksul on kõik muutunud – suhtub endasse ning teistesse teistmoodi ja ka tema maailmavaade on muutunud. Ta saab aru, et käitus valesti ning ta ei taha elada sellist elu nagu enne. Vanglas on ta töötanud, koristanud ning raamatuid lugenud. Ta oleks nõus kohustusega pöörduda seoses narkootikumidega psühhiaatrilisele ravile. Pjotr Jastremski lisab, et halvale teele on viinud teda seltskonna mõju ning halvad majanduslikud olukorrad. Ta oleks ka nõus sellega, et kohus keelaks tal suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega, sest viimane aitaks teda õiguskuulekale käitumisele. Narkootikumidega oli probleeme väljas, kuid nüüd on tervisega probleem (südamega probleem). Ta on väga tänulik vangla personalile ning teistele inimestele. Pjotr Jastremski on valmis elama täisväärtuslikku eluviisi ning soovib näidata, et temast on saanud korralik inimene. Kaitsja hinnangul on vangistuse eesmärgiks muuta inimese mõtlemisviisi, et muuta kuritegelik väärmõtlemine heaks ja õiglaseks mõtlemisviisiks. Kui lugeda Pjotr Jastremski iseloomustust, siis oleks ebaaus jätta märkamata, et vangistuse kestel on toimunud märgatav paranemine Pjotr Jastremski käitumises. Vangla on nentinud, et vangistuse algusajal polnud Pjotr Jastremski näol tegemist just kõige õiguskuulekama inimesega. Kinnipeetava iseloomustus on aga harukordselt positiivne ning kõik viitab sellele, et vangistus on Pjotr Jastremski puhul praeguseks saavutanud temalt oodatud eesmärgi. Isik on kasutanud vangistust äärmiselt mõistlikult - kooli lõpetamine, töötamine majandustöödel, raamatute lugemine ning edukas osalemine huviringides, 2 programmides ning muusika- ja pereteraapias. Kinnipeetava iseloomustuses tulevad väga hästi esile Pjotr Jastremski mõtlemises toimunud muudatused. Vangla iseloomustuses on kirjas, et isik on mõistnud, et vajab stabiilsust. Võrreldes vangistuse algusega on Pjotr Jastremski käitumine kaaskinnipeetavate ja ametnikega viisakas, paranenud on analüüsioskus, isik suudab konfliktiolukorras end kontrollida ning lahendada erimeelsused sõnadega kasutama selleks vägivalda. Pjotr Jastremski kirjeldab ka realistlikult erinevate tegude võimalikke tagajärgi. Kaitsealune kahetseb kuritegude toimepanemist ja mõtlematut käitumist. Ta on vangistuses näidanud, et on võimeline eesmärke püstitama ja neid täitma. Suudab „ei“ öelda ja lähtuvalt iseenda analüüsivõimest otsuseid vastu võtta. Kinnipeetava iseloomustusest joonistub välja isiku mõtlemisviisi ja käitumise muutus vangistuse ajal. Sedavõrd positiivset iseloomustusest näeb vanglalt harva. Kaitsja lisab, et väga edukalt on vähendatud ka kuritegudega seonduvaid riske ning vangla iseloomustusest ilmneb, et tegelikult on kõik praeguseks juba maandatud. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Pjotr Jastremski ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Pjotr Jastremski on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Tal on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ning kohtule esitatud materjalidest selgub, et olemas on ka vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis tagaks isikule piisava sissetuleku ning võimaldaks tegeleda võlgnevuste likvideerimisega. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et käesolevaks ajaks on kinnipeetava läbisaamine oma perekonnaga paranenud ning perekonnas ollakse üksteisele toeks. Kõike eeltoodut arvesse võttes hindab kohus kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi väga heaks. Pjotr Jastremski on kasutanud käesolevat vangistusaega aktiivselt enda probleemkäitumisega tegelemiseks. Pjotr Jastremski on töötanud kohusetundlikult majandustöödel, omandanud põhihariduse, läbinud sõltuvuskäitumise muutumisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, saanud psühhiaatrilist ravi, läbinud erinevaid vestlusi, osalenud edukalt muusikateraapias, pereteraapias ning noortele kinnipeetavatele suunatud motivatsioonisüsteemis ning võtnud aktiivselt osa huviringidest. Järelikult on uute kuritegude toimepanemise riske läbi erinevate tegevuste läbimise maandatud. Samas ei saa kohus jätta arvestamata kinnipeetava kehtivaid distsiplinaarkaristusi – kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Pjotr Jastremskil on käesoleval ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuivõrd kinnipeetav ei ole isegi vanglas olnud suuteline alluma kehtestatud reeglitele, siis ei saa kohus olla veendunud, et ta oleks selleks suuteline ka vabaduses. Kohus võtab arvesse, et vangla hinnangul on kinnipeetava käitumine võrreldes varasemaga paranenud, kuid kohus ei saa jätta tähelepanuta ka teisi KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid. Pjotr Jastremski näol on tegemist isikuga, keda on vaatamata tema noorele eale juba korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust ei kanna isik samuti esimest korda. Sealhulgas on Pjotr Jastremskile korduvalt antud võimalus olla kriminaalhooldusel, teda on allutatud elektroonilisele valvele ning teda on varasemalt ka karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid kriminaalhooldused ebaõnnestusid, sest kuritegude toimepanemine tema poolt jätkus. Samuti esitati kohtule korduvalt erakorralisi ettekandeid kriminaalhooldusega 3 kaasnevate kontrollnõuete ja lisakohustuste rikkumiste tõttu. Järelikult, kui võtta arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku, siis eksisteerib Pjotr Jastremski puhul oht, et ta võib vabaduses suure tõenäosusega jätkata uute kuritegude toimepanemist. Kuivõrd isik tarvitas käitumiskontrolli ajal narkootikume ning pani kuritegusid toime grupis, siis suurendab tema puhul uute kuritegude toimepanemise riski lisaks sõltuvus kanepist ning kriminaalse taustaga isikutest koosnev suhtlusringkond. Tõsi, vangla materjalidest nähtub, et Pjotr Jastremski mõtlemises, käitumises ja hoiakutes on vangistuses toimunud suured muutused. Samas seavad kinnipeetava varasem elukäik ning kehtivad distsiplinaarkaristused kahtluse alla kinnipeetava tahte kehtestatud korrast kinni pidada. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Pjotr Jastremski vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4