1-08-366/77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-366 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari 2019 määrus süüdimõistetu Sergei Lepmetsa ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Lepmets (endise nimega Romanov; isikukood 37409103724), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Harju Maakohtu 12.02.2008 otsusega karistati Sergei Lepmetsa KarS § 331 järgi 5 kuu vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Narva Linnakohtu 29.09.2004 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, 15 aastat 9 kuud 21 päeva vangistust, ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 16 aastat 3 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 12.02.2008 ja lõpp 01.06.
5. Tartu Maakohtu 11.02.2019 määrusega jäeti S. Lepmets ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
6. Käesolevaks ajaks on S. Lepmets temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 2/3, kuid mitte vähem kui neli kuud. S. Lepmetsal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
7. S. Lepmets kannab käesolevat liitkaristust vägistamise katse eest, millega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine, samuti piinaval ja julmal viisil toime pandud tapmise ning kinnipeetava poolt narkootilise aine valdamise eest ilma arsti ettekirjutuseta. Viimasena nimetatud kuritegu on pandud toime karistuse kandmise ajal kinnipidamisasutuses. S. Lepmets kandis Narva Linnakohtu 29.09.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-188/04 mõistetud 20 aasta pikkust vanglakaristust. Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista S. Lepmets kuritegude toimepanemist. Kohtuistungil väitis süüdimõistetu vastupidist – ta on juba ammu oma tegusid ja süüd tunnistanud ning kahetseb juhtunut. Vangla iseloomustuses kirjutatut pidas kinnipeetav kontaktisiku ebatäpsuseks, mis võib olla põhjustatud keelebarjäärist. 2.
8. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav võtnud osa taasühiskonnastavatest tegevustest, ta on omandanud elektriku eriala, töötanud ja läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Planeeritud oli ka sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Kuna S. Lepmets ei tunnistanud paarisuhetes vägivalla kasutamist, siis ei olnud võimalik sotsiaalprogrammi ettenähtud viisil läbi viia. Riskide maandamiseks viidi läbi vestlused agressiivsuse teemadel. Halvenenud terviseseisundi tõttu S. Lepmets praegu enam tööhõives osaleda ei saa. Süüdimõistetu käitumine on viimaste aastate jooksul muutunud tasakaalukamaks, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. 2.
9. Vabanemise korral asuks S. Lepmets elama abikaasa O.L. juurde. Süüdimõistetu abiellus vanglas
10. aastal. Abikaasaga koos elavad abikaasa kolm last. Teisi lähedasi tal ei ole. Tööle saamisega kinnipeetava arvates probleemi ei ole, ta oskab kõiki töid. Terviseprobleemile, mis takistab töötamist vanglas, on tal väidetavalt võimalik vabaduses lahendus leida. Garanteeritud töökoht on S. Lepmetsal ehitajana ettevõttes X OÜ. Vaatamata sellele, et S. Lepmetsal oleks vabaduses nii elu- kui töökoht, puudub tal käesolevalt seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ja töötamiseks peale vangistusest vabanemist. Siseministeeriumi 13.10.2011 otsusega nr 11-3/214-1 on temale kohaldatud sissesõidukeeldu pikkusega kümme aastat. 2.
11. S. Lepmetsa vabastamine tingimisi enne tähtaega, ei ole põhjendatud. S. Lepmets kannab liitkaristust lisaks karistuse täitmise vastasele süüteole ka raskete isikuvastaste süütegude eest, muuhulgas raske eluvastase süüteo eest. Käesolevaks ajaks on ta 16 aasta 3 kuu 21 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud küll suurema osas, kuid kandmata karistust on veel rohkem kui 5 aastat. Väidetavalt tunnistab ja kahetseb kinnipeetav juhtunut, kuid vaatamata kohtuistungil avaldatule ei olnud maakohus veendunud, et süüdimõistetu ka tegelikult nii mõtleb. Pigem on see mõjutatud soovist pääseda vabadusse. Maakohtu kahtlusi eeltoodu osas kinnitab osaliselt ka sotsiaalprogrammide läbiviijate tagasisidest nähtuv. Näiteks ei tunnista kinnipeetav siiani, et paarisuhtes oleks vägivalda esinenud, kuigi ta tappis oma endise elukaaslase piinaval ja julmal viisil. Maakohtu arvates ei saa süüdimõistetu jätkuvalt aru, millist kahju ta on oma õigusvastase käitumisega põhjustanud. Järelikult ei ole karistus tema puhul veel eesmärki täitnud. S. Lepmetsa võib jätkuvalt pidada ohtlikuks ja uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks. Määruskaebus
12. Tartu Maakohtu 11.02.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Lepmets, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. Süüdimõistetu ei nõustu vangla iseloomustusega ja rõhutab, et ta kahetseb siiski toimepandut. Määruskaebuses viitab süüdimõistetu oma varasemale 2000ndatel alguse peatraumale, mis on talle hilisemalt põhjustanud mälukaotusi. S. Lepmets rõhutab, et ta on Eesti Vabariigi patrioot ja on sündinud Eestis. See on tema kodumaa. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
14. või
15. peatüki sätteid, arvestades
16. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
17. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
18. peatüki
19. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea 2 vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
20. Kohtukolleegiumi hinnangul on süüdimõistetu määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
21. Tartu Maakohus on S. Lepmetsa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud piisavalt ja veenvalt. Kohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et S. Lepmetsa tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus S. Lepmetsa vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda. Maakohus on teadlik süüdimõistetu suhtes kohaldatud sissesõidukeelust ning on võtnud seisukoha ka süüdimõistetu avaldatud kahetsuse osas. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 3