KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- märts 2019 (kirjalik menetlus) 1-18-5563 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vladimir Bossak (isikukood 39707222728) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- veebruari
- a määrus Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebus Vladimir Bossak; Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Mariken Arro RESOLUTSIOON
- Jätta Vladimir Bossaki kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi määruskaebus Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määruse peale läbi vaatamata.
- Määrata Valga Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vladimir Bossakile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot.
- Mõista Vladimir Bossakilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Vladimir Bossak tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
- juuli
- a kohtuotsusega KarS § 424 lg 2 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti V. Bossakile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud vangistust. V. Bossaki karistusaeg algas
- juulil 2018 ja lõpeb
- detsembril
- Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist.
- Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrusega jäeti V. Bossak karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Formaalsed eeldused V. Bossaki ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega on täidetud. Täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Positiivseks pidas kohus V. Bossakil kindla elukoha olemasolu ning distsiplinaarkaristuste puudumise. V. Bossak õpib üheksandas klassis. Sellele vaatamata leidis kohus, et V. Bossakist tulenev risk uute kuritegude toimepanemiseks ei ole madal ning tema vabastamine põhjendatud. Kohus tõi välja V. Bossaki korduva kriminaalkorras karistatuse, mis viitab kuritegelikele mõtteviisidele ja käitumismallidele. Vangistust kannab V. Bossak juba teist korda. Seega puudub alus arvata, et karistus iseenesest suudaks V. Bossakit õiguskuulekal rajal hoida.
- Vabanemise järel puudub V. Bossakil töökoht. Kuigi süüdlane on lubanud tööle asuda, puuduvad tal nii põhiharidus kui ka elukutse. V. Bossak ei valda eesti keelt, mis raskendab töö leidmist. Süüdlane on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kindel töökoht aitaks V. Bossakil kasutada vaba aega produktiivselt ja annaks lisamotivatsiooni seaduskuulekal teel püsimiseks.
- Suurt riski panna toime uusi kuritegusid näitab varasemate katseaaegade ebaõnnestumine. Uued kuriteod pani V. Bossak toime napilt 3 kuu möödumisel viimasest süüdimõistmisest. Järeldust, et V. Bossak on paremuse poole liikunud, ei saa kohtule esitatud asjaolude pinnalt teha. Ei selgu, mis motiveeriks V. Bossakit õiguskuulekal teel püsima. Elukoht, pere toetus ning legaalne töökoht olid V. Bossakil enne vangistust, ent sellest hoolimata ei püüelnudki süüdlane talle antud võimalustest kinni pidama.
- V. Bossaki retsidiivsusoht on jätkuvalt kõrge. Ka vangla ei toeta tema vabastamist. Kohtul puudus veendumus, et ka elektrooniline valve ning lisakohustuste määramine oleks piisav, et V. Bossaki uute kuritegude riski maandada. Isiku varasem käitumine viitab kriminaalhoolduse taaskordsele ebaõnnestumisele. MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja palub maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada V. Bossak tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Panna talle katseajaks kohustuseks alluda elektroonilisele valvele, omandada põhiharidus ja mitte tarvitada alkoholi.
- Kohtu argumendid on üldsõnalised ja konkreetsete asjaoludega seondamata. Selliselt ei vasta maakohtu lahend Riigikohtu poolt antud juhistele.
- Asjakohane on viidata V. Bossaki alkoholiprobleemidele. Vangla teeb ettepaneku kohaldada V. Bossakile kohustust mitte tarvitada alkoholi. V. Bossak avaldas, et ei tohi üldse alkoholi tarvitada ning vajaks meditsiinilist abi. Ta väljendas motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobuda. Vabanemisel on V. Bossakil elukoht vanemate juures. Alkoholi vanemad kodus ei tarvita. V. Bossak viibiks elektroonilisele valve all olles valdavalt kohtu määratud elukohas ning tal puuduks võimalus alkoholi tarvitada. Kuna V. Bossaki põhiline probleem on alkohol, oleks esmatähtis rakendada selle probleemi lahendamiseks meetmeid. Kohus ei ole V. Bossaki põhilist õigusvastast tegevust tinginud põhjust käsitlenudki. Seetõttu ei ole kohtumääruse põhjendused selged.
- Praeguseks kantud karistus on V. Bossakile avaldanud positiivset mõju. Varasemaid õigusrikkumisi ei saa arvestada, sest neid olematuks muuta ei saa. Asjakohane oleks allutada 2
(4)V. Bossak elektroonilisele valvele ning rakendada alkoholi tarvitamise piiramiseks lisakohustusi ning kohustada teda omandama põhiharidust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et V. Bossaki määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- Kolleegiumi hinnangul on niisiis määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Kaalutlusõiguse rikkumisena on välja toodud, et maakohtu argumendid on üldsõnalised ja konkreetsete asjaoludega seondamata. Lisaks on välja toodud, et maakohus ei ole peatunud V. Bossaki peamisel probleemil, milleks on alkohol ja analüüsinud kas selle probleemi lahendamiseks saaks kriminaalhooldusel kasutada meetmeid. Kaitsja kinnitusel on vangistus süüdlasele mõjunud positiivselt.
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus V. Bossaki ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. V. Bossaki ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjuseks on eelkõige tema varasem elukäik ning süüdlase isik, osaliselt ka V. Bossaki vabanemisjärgsed väljavaated. Nimelt on kohus välja toonud, et süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on kõrge – vaid 21- aastasena on teda korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh vabadusekaotusliku karistusega. Kohus leidis, et V. Bossaki korduvkaristatus viitab temas tugevalt juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele ja käitumismallidele. V. Bossaki vabanemisjärgsed väljavaated ei toeta samuti tema õiguskuulekust: nimelt ei ole V. Bossak omandanud veel põhiharidust ega elukutset. Samuti ei valda ta eesti keelt. I astme kohus tõedes, et isikul puudub töökoht. Samas on ta ka varem toime pannud varavastaseid kuritegusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lubatud tööleasumine ei pruugi V. Bossakil õnnestuda. Lisaks on maakohus osutanud asjaolule, et V. Bossakil olid ka enne perekondlikus mõttes toetus ja talle anti võimalus kanda karistust vabaduses, ent uue kuriteo pani süüdlane toime napilt 3 kuu möödumisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isiku varasem käitumine ning tema hoiakuid iseloomustav teave, ent osaliselt ka V. Bossiaki vabanemisejärgsed tingimused, välistavad tema vabastamise praegu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ülemäära suurt ootust panna ka V. Bossakile alkoholitarvitamise keelu panemisele, sest alkohol pole ainus tegur, mis tema kriminaalset käitumist põhjustab. Ehkki enamus süüdlase kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes, on kuritegude soodusteguriks lisaks mõjutatavus, puudulikud probleemilahenduse oskused ja materiaalse kasu saamine (KoTo tl 4). Viimasele on maakohus määruses ka tuginenud, kui leidis, et isiku vabanemisjärgsed tingimused (eelkõige töökoha puudumine) ei soosi tema vabastamist.
- Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et V. Bossaki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. I astme kohus on analüüsinud nii V. Bossaki uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohus ei jätnud V. Bossaki 3
(4)vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et V. Bossak suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal vestlusele V. Bossakiga pool tundi ning maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks üks tund, mille eest ta palub määrata OÜ-le Valga Advokaadibüroo riigi õigusabi tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud.
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud V. Bossaki kanda (KrMS § 187 lg 2 esimene lause). /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau 4
(4)