Obsah (6)

§ 76§ 75§ 78§ 330§ 65§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-16781 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidl

§ 76lg 5 alusel määrata Jevgeni Velitškinile katseaeg tähtajaga kuni 01.04.2022.

4. Katseajaks allutada Jevgeni Velitškin maksimaalseks tähtajaks, s.o 24-ks (kakskümmend neli) kuuks käitumiskontrollile ja kohustada Jevgeni Velitškinit täitma käitumiskontrolli jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 7 alusel määrata Jevgeni Velitškinile käitumiskontrolli ajal järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, va lähisugulased.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi jõustumisest.

1. Määruskaebused rahuldada. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu 27.01.2009 otsusega karistati Jevgeni Velitškinit

§ 330järgi 3 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 07.11.2003 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (seisuga 26.01.2009 on kandmata karistus 13 aastat 2 kuud 7 päeva) ja mõisteti J. Velitškinile liitkaristus 13 aastat 4 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast – 27.01.2009. 1.1. Harju Maakohtu 26.03.2015 määrusega

§ 5lg 2 ja Kr

MS § 432 lg 35 alusel vähendati J. Velitškinile Harju Maakohtu 27.01.2009 kohtuotsusega 1-08-16781 mõistetud karistust, tühistades

§ 330järgi ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistuse 2 kuud vangistust ja

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse.

Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti Tartu Maakohtu 07.11.2003 otsuse järgi mõistetud karistus 19 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust karistusaja algusega 05.04.

1. Kohtumääruse tegemise kuupäevaga, s.o 26.03.2015 seisuga on J. Velitškinil kanda veel 7 aastat 6 päeva vangistust. 1.
2. Karistuse kandmise aja algus 05.04.2002 lõpp 01.04.
4. Tartu Maakohtu 15.02.2019 määrusega jäeti J. Velitškin ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
5. Määruse tegemise ajaks oli J. Velitškin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 2/
6. J. Velitškinit on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud. Tartu Maakohtu 30.11.2017 määrusega jäeti J. Velitškin karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Nimetatud maakohtu määrus jõustus 20.12.
7. Seega on käesolevaks ajaks saabunud VangS § 76 lg-s 4 sätestatud aeg, millal vanglateenistusel on õigus edastada kohtule materjalid J. Velitškini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Esinevad formaalsed alused J. Velitškini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
8. J. Velitškinit on kriminaalkorras karistatud 4-l korral (üks arhiveeritud). Käesoleval ajal kannab J. Velitškin karistust mitmete väga raskete kuritegude toimepanemise eest, st võõra vara varguse eest vägivalda ja relvana kasutatavat eset kasutades grupi poolt ja isikuna, kes on varem avaliku varguse toime pannud, samuti tahtliku tapmise eest omakasu ajendil ja eriti julmal viisil. Maakohus on arvamusel, et J. Velitškini poolt kuritegude toimepanemise asjaolud on äärmiselt rasked. J. Velitškin on toime pannud mitmeid raskeid kuritegusid. Kusjuures kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine. Nii on J. Velitškin võtnud inimeselt elu ja seda kasu saamise eesmärgil – pärast eriti julmal viisil eluvastase kuriteo toimepanemist (lõikas kõri läbi, tekitas 30 noahaava kehapiirkonda ning uputas surnukeha 2 järve) võeti kannatanu raha, sõiduk ja mobiiltelefon. Lisaks on J. Velitškin kasutanud isikute suhtes vägivalda, et neilt asju ära võtta. Kuritegude toimepanemise eest mõisteti J. Velitškinile karistuseks 19 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, millest J. Velitškinil on käesolevaks ajaks ära kandmata rohkem kui 3 aastat vangistust. Maakohus, hinnates toimepandud kuritegude asjaolusid, on seisukohal, et senini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega. Seda vaatamata sellele, et J. Velitškin on avaldanud siirast kahetsust kuritegude toimepanemise eest. 2.
9. Vangistuse ajal on J. Velitškin korrektselt läbinud individuaalset täitmiskava. J. Velitškin omandas riigikeele A1, A2, B1 ja B2 tasemel. Samuti on aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides: Agressiivsuse asendamise treening, Convictus tugigrupp 12 sammu, Eluviisitreening, Tagasilanguse tugigrupp, Õige hetk. Samuti omandas Jevgeni Velitškin 20052006 keevitaja eriala. 2006-2008 töötas J. Velitškin AS X ja OÜ-s XX, 2011 töötas vangla tööhõives majandustöölisena, 2013-2016 Vanglatööstuses metallitöölise erialal. 02.12.2016 - 10.04.2017 töötas J. Velitškin väljaspool vangla territooriumi metallitööstuses AS Valumehaanika abitöölisena. Avavanglas viibimise ajal J. Velitškin töötas ajavahemikul 11.05.2017 kuni 15.11.2017 ettevõttes OÜ GS Production. Alates 23.07.2018 töötab J. Velitškin vanglas majandusabitöödel. Lisaks on J. Velitškin täiendavate rehabiliteerivate tegevustena osalenud vabastava hingamise-, jooga- ja sporditreeningutel. J. Velitškin on läbinud ka keraamikatoodete valmistamise põhiõppe. 2.
10. Eeltoodule vaatamata ei saa J. Velitškini käitumist karistuse kandmise ajal pidada tervikuna positiivseks. Seda põhjusel, et J. Velitškin viidi karistuse kandmiseks küll üle avavanglasse, kuid ta paigutati kinnisesse vanglasse tagasi. Seda põhjusel, et J. Velitškin valdas mobiiltelefoni ja SIM-kaarti avavanglas töötamise ajal, st pani toime tõsise distsipliini rikkumise. Kusjuures avavanglas olemise ajal oli ka varasemalt J. Velitškinile määratud distsiplinaarkaristusi. Nimetatud distsiplinaarkaristused ei ole käesoleval ajal kehtivad, millest kahtlematult järeldub, et piisava tahtmise korral on J. Velitškin suuteline kinnipidamisasutuses kehtestatud korda ja reegleid järgima. Samas ei anna avavanglas reegleid eirav käitumine alust olla veendunud, et vabaduses suudaks J. Velitškin kehtestatud korda aktsepteerida ning täita kõiki kohustusi ja nõudeid. 2.
11. Vabanemise korral soovib J. Velitškin elama asuda oma vanemate juurde aadressile XXX, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond. Korter kuulub J. Velitškini kasuisale S.S.. Tööle saaks asuda O. OÜ-sse (garanteeritud töökoht). Tartu Vangla andmetel puuduvad J. Velitškinil rahalised nõuded (tasus kõik nõuded vangistuse viibimise ajal) ja saadud töötasu arvelt on abistanud ka oma ema. Maakohus peab positiivseks, et J. Velitškin on karistuse kandmise ajal olnud aktiivne ja tegelenud enda igakülgse arendamise ja sõltuvusprobleemiga ning ka võlgnevuste tasumistega. Lisaks on positiivne, et J. Velitškinil on head suhted oma lähedastega, kes on valmis ennetähtaegse vabanemise korral teda ka toetama ning J. Velitškinil on olemas kindel elu- ja töökoht. 2.
12. J. Velitškini tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt J. Velitškini isik ja aga ka asjaolu, et maakohtu hinnangul ei ole käesolevaks ajaks J. Velitškinile mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki. Määruskaebused ja vastused määruskaebustele
13. Tartu Maakohtu 15.02.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Velitškin, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist. 3.
14. Maakohus ei ole arvestanud kõiki süüdimõistetut puudutavaid asjaolusid ning on jätnud osad asjaolud põhjendamatult kõrvale. Maakohus on arvestanud distsiplinaarkaristusi, mis on 3 aegunud. Seega puuduvad süüdimõistetul kehtivad rikkumised. Samuti ei kanna endas kriminaalset iseloomu avavanglas sooritatud rikkumised. 3.
15. Maakohus arvestas

§ 76lg-st 4 üksnes sooritatud kuriteo raskust.

Süüdimõistetu on teadvustanud ja analüüsinud enda poolt toime pandud kuritegu ja on asunud oma elu, põhimõtteid, veendumusi ja väärtusi parandama. Süüdimõistetu kordab üle enda suhtes esinevad positiivsed asjaolud – õppimine, lugemine, hariduse omandamine, eriala omandamine, loobumine kriminaalsest subkultuurist ja suhtlemisest endiste kaasosalistega, kursuste läbimine, vanglas töötamine, kannatanule võetud materiaalse kahju hüvitamine. Vabanemisel on süüdimõistetul olemas elu- ja töökoht. 3.

1. Tegemist on viienda korraga, millal arutatakse ennetähtaegset vabastamist, kuid maakohus jätkuvalt ignoreerib toimunud muutusi ning põhjendab vabastamata jätmist kuriteo raskusastme ja ebaproportsionaalselt kantud karistusajaga. J. Velitškini kaitsja esitas maakohtule süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kuid maakohus ei ole neid sisuliselt arvestanud. Süüdimõistetu kordab sellega seotud asjaolud üle. Vangla ja prokuratuur toetavad süüdimõistetu vabastamist, puuduvad rikkumised. Kõik räägib selle kasuks, et süüdimõistetu tuleks vabastada.
2. Tartu Maakohtu 15.02.2019 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu J. Velitškini kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada J. Velitškin tingimisi ennetähtaegselt. Maakohtu määrust tehes on rikutud kaalutlusõigust, mis on toonud kaasa kohtumääruse puuduliku põhjendatuse ja osaliselt põhjenduste puudumise. 4.
3. Maakohus on positiivsete asjaoludena tuvastanud muuhulgas J. Velitškini individuaalse täitmiskava korrektse läbimise, riigikeele omandamise A1, A2, B1 ja B2 tasemel, sotsiaalprogrammides osalemise, keevitaja eriala omandamise, tööhõives (sh majandustöölisena) osalemise, keraamikatoodete valmistamise põhiõppe läbimise. Sotsiaalprogrammidel aktiivne osalemine viitab sellele, et J. Velitškin samm-sammult on valmistanud ennast vabaduses seaduskuulekale käitumisele ning kohtuistungil J. Velitškin kinnitas, et tema on kindel ja valmise vabaduses seaduskuulekalt käituma. Riigikohus on kriminaalasja nr 3-1-1-12-17 punktis 16 asunud seisukohale, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Vaatamata olulise tähtsusega asjaolude olemasolule, on maakohus jõudnud järeldusele, et ennetähtaegset vabastamist välistavad toimepandud kuritegude asjaolud. Samas ei ole maakohus põhjendanud, miks rohked positiivsed ajaolud ei too kaasa J. Velitškini ennetähtaegset vabastamist. Seega maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. 4.
4. Maakohus leiab, et J. Velitškini ennetähtaegset vabastamist takistavad kuritegude toimepanemise asjaolud ning senini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega. Maakohtu selline seisukoht ei ole kooskõlas Riigikohtu poolt antud suunistega, mistõttu kohus on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel takistavateks asjaoludeks lugenud asjaolusid, milledel puudub niivõrd määrav tähtsust, mis kaaluks positiivseid asjaolud üle. Riigikohus on kriminaalasja nr 3-1-1-12-17 punktis 20 asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi 4 tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Seega ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on esmatähtis eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mitte aga toimepandud kuriteo asjaolud nagu on leidnud maakohus. Seda saab eelkõige hinnata vanglas ülalpidamise kaudu ja individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamise kaudu. Maakohus on positiivsete asjaoludena tuvastanudki, et J. Velitškin on individuaalse täitmiskava korrektselt läbinud. Arvestades asjaolu, et vangla on toetanud J. Velitškini ennetähtaegset vabastamist, siis J. Velitškin on individuaalses täitmiskavas märgitud eesmärgid ka tegelikult saavutanud. 4.

1. J. Velitškini ennetähtaegse vabastamise otsustamise ajal temale määratud distsiplinaarkaristus oli juba kustunud, mistõttu nimetatud asjaolu ei ole takistuseks ennetähtaegsel vabastamisel. Samuti kustunud karistused viitavad sellele, et distsiplinaarkaristus on J. Velitškinile mõju avaldanud ning ta on suuteline seaduskuulekalt käituma. Seda enam, et ennetähtaegselt vabastamisel J. Velitškin allutatakse käitumiskontrollile ja kriminaalhooldusametniku järelevalvele. Kuna J. Velitškin on suuteline kontrollitud keskkonnas kehtestatud korda ja reegleid järgima, siis ka vabaduses on ta suuteline seaduskuulekalt käituma. 4.
2. J. Velitškinile mõistis kohus karistuseks 19 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, millest ta on käesolevaks ajaks ära kandmata rohkem kui 3 aastat vangistust. Seega peaaegu 6/7 karistusest on ära kantud. Selle aja jooksul J. Velitškin on teinud suurepärast tööd selleks, et asuda vabaduses seaduskuulekale elule. Ta on korrektselt läbinud sotsiaalprogramme, täiendanud ennast, siiralt kahetsenud kuritegude toimepanemist. Kusjuures kahetsust on J. Velitškin väljendanud ka oma tegudega.

§ 76

lg 4 lubab vangistusest vabastamise otsustamisel arvestada süüdimõistetu isikut ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J. Velitškini iseloomustamiseks esitas kaitsja kohtule andmed selle kohta, et J. Velitškin on pika aja jooksul osalenud heategevuses. Seoses heategevuses osalemisega on J. Velitškin saanud ka tänukirja. Heategevuses osalemine esiteks iseloomustab J. Velitškini isikut, teiseks näitab, et J. Velitškini mitte ainult sõnadega, vaid ka tegudega väljendab oma kahetsust. Seega kaitsja poolt esitatud tõendite tähelepanuta jätmine on kaasa toonud määruses põhjenduse puudumist (KrMS §339 lg 1 p 7).

1. Tartu Ringkonnakohtu 07.03.2019 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti prokuratuurile aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning menetlusosalistel taotlusi kuni 14.03.
2. Kuigi menetlusse võtmise määrusega anti üksnes prokuratuurile õigus määruskaebuste osas seisukohti avaldada, esitas oma seisukohad ka süüdimõistetu kaitsja, kes kokkuvõtlikult leidis, et maakohtu määruses ei ole välja toodud, miks kuritegude toimepanemise asjaolud viitavad uute kuritegude toimepanemise riskile, millist asjaolu tuleks Riigikohtu lahendi nr 1-09-14104 kohaselt välja tuua. Maakohus ei olegi käsitlenud, et kuritegude toimepanemise asjaolud suurendavad retsidiivsusriski. Maakohus on piirdunud sellega, et arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid senini kantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes väljatoodud asjaolud väärivad tähelepanu ning toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise, määruskaebuste rahuldamise ning J. Velitškini vangistusest vabastamise tingimisi enne tähtaega.
4. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Järelikult on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdimõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka varem leidnud, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. (RKKKm nr 31-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kaaludes

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid, teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad rohked kaalukad asjaolud ning on arvestanud üksnes toimepandud kuritegude asjaolusid ning kustunud distsiplinaarkaristust. Üksnes kahe viimase asjaolu arvestamisel on maakohus irdunud kõigi asjaolude kogumis arvestamise mõttest, mis on toonud kaasa põhjendamatu otsuse ning andis liigset kaalu toimepandud kuriteole. Maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttest, kuid tulenevalt KrMS § 341 lgst 3, on ringkonnakohtul võimalik rikkumine kõrvaldada, arvestada kõiki asjaolusid ning teha uus lahend, millega vabastada J. Velitškin ennetähtaegselt vangistusest. 8. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks maakohtu määruses toodud väide, et senini ärakantud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega ning seda ka vaatamata sellele, et süüdimõistetu on avaldanud siirast kahetsust kuritegude toimepanemise eest. Ringkonnakohtul puuduvad vastuväited selles osas, et J. Velitškin on toime pannud väga raskeid kuritegusid, kuid nagu ka kohtupraktikas märgitud on (RKKKm nr 1-09-14104, p 20) ei ole ka raskete kuritegude toime pannud isiku ennetähtaegne vabastamine välistatud. Raske kuriteo toimepanemist ning karistusaja pikkust arvestatakse

§ 76lg-tes 1 ja 2 väljendatud tähtaegades.

Samuti kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel, võttes arvesse isiku süü suurust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi. Seega argument, et süüdimõistetu on toime pannud raskeid kuritegusid üksi ei päde.

§ 76

lg 2 p 2 sätestatud tähtaja möödumise tõttu ei saagi ärakantud karistusaeg eraldi võetuna olla J. Velitškini vabastamata jätmise aluseks.

1. Maakohus on oma määruses välja toonud J. Velitškini suhtes esinevad positiivsed asjaolud, mis on ka üle korratud määruskaebustes. Süüdimõistetu on näidanud, et ta on võimeline oma käitumist muutma ning seda positiivses suunas – ta on korrektselt läbinud individuaalse täitmiskava, omandades riigikeele, osaledes sotsiaalprogrammides, omandades eriala ning töötades nii vanglas kui ka väljaspool vanglat. Süüdimõistetu ei ole üksnes täitnud seda, mis on individuaalses täitmiskavas kirjas, vaid on täiendavate rehabiliteerivate tegevustena osalenud vabastava hingamise-, jooga- ja sporditreeningutel. Süüdimõistetu määruskaebusest tuleneb, et ta tegeleb väljaspoole vanglat heategevusega, saates alates detsember 2011 kuni oktoober 2016 igast palgast (iga kuu), kahekiloseid pakke maiustustega Sillamäe lastekodusse otse vanglast. Lapsed joonistasid pilte ja lastekodu direktor saatis need süüdimõistetule postiga. Direktor (Tatjana Basva) teab, et süüdimõistetu viibib kinnipidamiskohas ja saatis kord tänukirja, milles iga laps isiklikult oma käega kirjutas „aitäh“, lisades oma allkirja.
2. aastal külastas 6 J. Velitškin lastekodu, kui avavangla andis talle puhkuse. Süüdimõistetu käitumine näitab, et ta ei tee vanglas üksnes kohustuslikke asju, vaid on motiveeritud enamaks ning väljendab oma kahetsust ka tegudega. Ringkonnakohtu hinnangul näitab see süüdimõistetu suhtumise muutust. Süüdimõistetu enda sõnul näitab see, et ta on täielikult teadvustanud ja kahetseb enda poolt sooritatud rasket kuritegu ning selleks, et oma süüd lunastada, soovib ta inimesi aidata. Ringkonnakohus ei leia, et nimetatu paikapidavust saaks kahtluse alla seada. On märkimist väärt, et süüdimõistetu on täitnud vangistuses ka varalised nõuded.
3. Lähtuvalt kohtupraktikast, vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesolevalt need asjaolud, mille pinnalt kogumis saaks

§ 76

lg 4 alusel asuda seisukohale, et süüdimõistetu edasine käitumine ei saa olema õiguskuulekas. Nagu eelnevalt välja toodud, siis J. Velitškin on täitnud nõuetekohaselt tema suhtes koostatud individuaalse täitmiskava ning enamgi veel, omaalgatuslikult on soovinud oma süü kahetsemiseks aidata teisi. Süüdimõistetul puuduvad ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Maakohus vaatamata sellele leiab, et süüdimõistetu käitumist vangistuse ajal ei saa tervikuna pidada positiivseks, kuna süüdimõistetu viidi avavanglast kinnisesse vanglasse tagasi, kuna J. Velitškin pani toime raske distsiplinaarrikkumise. Süüdimõistetu suhtes koostatud vangla iseloomustusest nähtub, et J. Velitškinile on 29.11.2017 määratud distsiplinaarkaristus 15 ööpäeva kartserit – mobiiltelefoni ja sim kõnekaardi valdamise eest. Muuhulgas on märgitud, et distsiplinaarmenetlus kehtib kuni 29.11.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu asjaolule, et tegemist ei ole kehtiva distsiplinaarkaristusega ning nimetatud karistust ega rikkumist süüdimõistetu käitumise hindamiseks karistuse kandmise ajal arvestada ei saa. VangS § 65 lg-st 5 kohaselt distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Ka süüdimõistetu ise on oma määruskaebuses põhjendatult märkinud, et kustunud karistusi hinnangute andmisel arvestada ei või. Lisaks sellele distsiplinaarkaristusele toob maakohus välja, et J. Velitškinit on ka varasemalt avavanglas olles karistatud distsiplinaarkorras ning seejuures ka viidanud, et need karistused ei ole käesoleval ajal kehtivad. Kohtukolleegiumi hinnangul on igasugused viited kustunud karistustele asjakohatud ning nende täiendavalt ära mainimine ei ole vajalik ega kooskõlas kehtiva korraga. Ringkonnakohtu hinnangul tekib küll mõneti kummastav olukord, kus isik on paigutatud avavanglasse ja seejärel tagasi kinnisesse vanglasse, kuid selle põhjust arvestada ei saa. Arvestades, et süüdimõistetu edasine käitumine, st uute distsiplinaarkaristuse puudumine, näitab, et süüdimõistetu on oma eksimusest aru saanud ning kinnisesse vanglasse tagasi paigutamine ei kaalu üle süüdimõistetu suhtes esinevaid kaalukaid positiivseid asjaolusid, mis räägivad selle kasuks, et risk uuteks kuritegudeks on J. Velitškini suhtes selline, mis võimaldab tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks maakohtu väide, et käesolevaks ajaks ei ole J. Velitškinile mõistetud karistus oma eesmärki saavutanud. Mida peaks süüdimõistetu veel tegema või kuidas on maakohtu hinnangul võimalik süüdimõistetul karistuse eesmärke täita, maakohus välja toonud ei ole. Ringkonnakohus, arvestades läbitud individuaalse täitmiskava ning aktiivset enesearendamist, leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud.
2. Lisaks sellele, et süüdimõistetu on täitnud individuaalse täitmiskava ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, tuleb ringkonnakohtul hinnata isiku elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. 7 Maakohus on välja toonud, et süüdimõistetul on garanteeritud elu- kui ka töökoht. Samuti tuleneb vangla iseloomustusest, et süüdimõistetul puuduvad rahalised nõuded ning vabanemisfondis on 2109,39 eurot. Iseloomustusest tuleneb ka, et vangistuse ajal vanglasisesele isikuarvele on raha kandnud vanemad, saanud õppe- ja töötasu. Positiivne on asjaolu, et kinnipeetav on ka ise oma ema rahaliselt toetanud. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis on majandusliku kasu eesmärgil uute kuritegude toimepanemise oht maandatud just eelnevaga – süüdimõistetul on garanteeritud töökoht, vanemate toetus, ta on omandanud eriala ning tal puuduvad rahalised nõuded. Seega on majandusliku kasu tõttu kuriteo toimepanemise risk süüdimõistetu suhtes maandatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole väheoluline, et käesoleval juhul on maakohtule esitatud arvamustes lisaks vanglale toetanud kinnipeetava vabastamist ka prokurör. Vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 kannab prokurör kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse funktsiooni ja kui prokurör vastavaid motiive esitades leiab, et põhjendatud on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine, siis ei näe ringkonnakohus samuti käesoleval juhul mõistlikku põhjendust süüdimõistetu vangistusest vabastamisele vastu seista.
3. Kriminaalhooldusega, nii katseajaga, käitumiskontrolli kui ja täiendavate kohustustega, aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele ja vähendatakse riski, et süüdimõistetu jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetust tulenevalt tuleb kohaldada käitumiskontrolli maksimaalses ulatuses. Kuna süüdimõistetul on kanda karistust veel ligilähedaselt 3 aastat, kuid tulenevalt

§ 76

lg st 5 on maksimaalne käitumiskontrolli aeg 24 kuud, ei tähenda see, et süüdimõistetu oleks ilma kontrollita. Süüdimõistetul jätkub katseaeg kuni karistuse lõpuni ning tulenevalt

§ 76

lg-st 8, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse

§ 65lõikes 2 sätestatule karistuse kandmine lõpuni.

Arvestades süüdimõistetu isikut, tema poolt toimepandud kuritegusid ning varasemat elukäiku, leiab ringkonnakohus nagu on märgitud ka vangla iseloomustuses, et põhjendatud on lisaks seadusest tulenevatele kontrollnõuetele määrata J. Velitškinile täiendavad kohustused tulenevalt

§ 75

lg 2 p-dest 2, 21 ja 7, s.o kohustused mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, va lähisugulased. Kuna süüdimõistetu on varem kuritegusid toime pannud soodustegurina joovastavate ainete mõjul, siis keeld alkoholi tarvitada aitab maandada riski. Keeld narkootilisi või psühhotroopseid aineid omada või tarvitada tuleneb vajadusest, et süüdimõistetu tarvitas enne vangistust regulaarselt opiaate, mille tulemusena kujunes välja sõltuvushäire, mis mõjub negatiivselt igapäevasele toimetulekule. Kuigi süüdimõistetu oskab analüüsida uimastitarbimisega seotud riske ning näeb uimastite seost seadusevastase käitumisega ja tarvitamise mõju käitumisele, on vajalik anda süüdimõistetule selge signaal, et omades või tarvitades narkootilisi või psühhotroopseid aineid, on suur tõenäosus, et ta satub tagasi vanglasse. Vältimaks uute kuritegude toimepanemist narkootiliste või psühhotroopsete ainete tõttu, tuleb süüdimõistetule panna eelnevalt nimetatud kohustus. Kuna süüdimõistetu on toime pannud kuritegusid grupis ja see viitab sellele, et süüdimõistetu võib olla mõjutatav, siis tuleb panna ka täiendav kohustus mitte suhelda süüdimõistetule teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuigi süüdimõistetu on väidetavalt loobunud kriminaalsest subkultuurist ja suhtlemisest endiste kuriteokaaslastega, on seda vaja ka oletuslike riskide maandamiseks. 13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2, § 341 lg-st 3 tuleb Tartu Maakohtu 15. veebruari 2019 määrus tühistada ning süüdimõistetu J. Velitškin ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Määruskaebused rahuldada. 8 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 9