MS § 426, § 432, kohus isikukood 38502096012, kannab määras: Jätta Andres Liinsoo vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kaitsja Kaido Kooga ( riigi õigusabi korras määratud kaitsja) õigusabi osutamisel tekkinud menetluskulu 30 (kolmkümmend) eurot jätta riigi kanda. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 31.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Liinsoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Andres Liinsoo tunnistati süüdi Harju Maakohtu 09.02.2015 kohtuotsusega
lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 (alates 01.01.2015
lg 2 p 1, 2) järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust.
lg 7 ja
lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 04.07.2012 ärakandmata osa, so 1 kuu ja 21 päeva võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust. Andres Liinsoo karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamine so 01.02.
lg 2 p 1 mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid- aitab vähendada alkoholiga seotud seaduserikkumiste toimepanemist;
lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi- aitab vähendada alkoholiga seotud seaduserikkumiste toimepanemist;
lg 2 p 9 – alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnudelektroonilise valve pikkus 9 kuud vastavalt karistusaja pikkusele- vähendab uue seaduserikkumise toime panemist Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa Andres Liinsoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andres Liinsoo ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõisatetu Andres Liinsoo selgitas kohtuistungil, et tema arvates mõjutas talle karistus positiivselt, ta taunib oma tegu, väärtuistab müüd, mis on pere ja töö ja elu vabaduses. Ta taotleb kohaldada elektroonilist järelevalvet, teadvustab endale, mis vastutus see on. Teda toetab tema perekond. Vangistuse ajal ta töötas, praegu õpib. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Ta juhtis kohtu tähelepanu sellele, et isiku käitumine vanglas on laitmatu, mis annab aluse arvata, et karistus mõjus isikule positiivselt ja uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Isikul on hea toetus perekonna poolt, mis veelgi vähendab riski. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Andres Liinsoo tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust oli isikul töökoht ( vt lk 12 kohtuotsuse andmed) , elukoht ja pere. Isik viibis kriminaalhoolduse alla seoses varasema 2012 kohtuotsusega ja selle ajal jooksul panigi toime esimese astme grupilise narkokuriteo, millel oli rahvusvaheline tähendus. Isik oli ka varasemalt kriminaalhoolduse all ( 2006-2008). Seega isikul on kogemust kriminaalhoolduse osas. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et vähemalt omal ajal ja seda korduvalt ei olnud pere, töökoht ja kriminaalhooldus sellised kaalukas asjad, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Kuriteo asjaoludest ( kohtuotsus 12-30) nähtub, et isiku kuritegu omas rahvusvahelist mõõtu, isik on grupis koos teiste isikutega organiseeris narkoaine toimetamist välisriigist Eestisse. Käideldud narkoaine suurus ei ole grammides, baid on mõõdetav kilogrammides. Isik ei 4 olnud reategelane, näiteks tavaline kuller, vaid osales narkoaine käitlemise korraldamises ja mõjutas otsustusprotsesse, kuidas narkovedu korraldada. Need asjaolud kogumis isiku varasema käitumisega ( oli allutatud kahel korral käitumiskontrollile) näitavad, et isik lähtus oma elust siiski kuritegelikust mõtlemisviisist ja seda pikema aja jooksul ja oli valmis võtma sellest tulenevaid suuremaid riske. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Varem on karistatud ka avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud kasutades vägivalda. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning samuti keelatud ja eriluba nõudva kauba sisse- ja välja veo eest grupi poolt. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul ei ole. Vangistuse ajal on isiku elu muutunud. Ta ise väidab, et on muutunud ka tema suhtumine elusse vabaduses. Andres Liinsool on omandatud keskharidus xxx ja ta on jätkanud vangistuse jooksul õpinguid Mainori kõrgkoolis ärijuhtimise erialal. Isik on vangistuses töötanud koristajana 18.02.2016-10.01.2017. Isik on vangistuses läbinud vestluse probleemide äratundmisvõime ja –lahendamisoskuse arendamine; vestluse alkoholi mõjust tervisele, käitumisele ja seosest kuritegevusele; sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Isikul on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Isikul on olemas toetav tugivõrgustik lähedaste näol. Isikul on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isik õpib. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isiku käitumine vanglas on suurepärane. Ka tema võimalused vabaduses on iseenesest head – pere, elu- ja töökoht. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Elukoht on garanteeritud ning vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, toetav tugivõrgustik ja garanteeritud töökoht. Samuti on positiivselt tervitatav vangistuse jooksul kõrghariduse omandamise jätkamine, taasühiskonnastavates tegevustes ja tööhõives osalemine, mis aitab isiku resotsialiseerumisele positiivselt kaasa. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks ennatlik. Esmalt tuleb tähele panna, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06 p 8.1). See tingimus on täidetud (süüdimõistetul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused ja kõik muud asjaolud iseloomustavad isiku elu vanglas positiivses valguses). Teiseks, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Andres Liinsoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, keda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille 5 ajal on isik pannud toime uue raske rahvusvahelise mõõduga narkokuriteo, oleks piisav mõjutamiseks, kui karistusest on ära kantud selle veidi üle poole. Isiku varasemad hoiakud kriminaalses elus on kujunenud pikema ajal jooksul ja on jõudnud isikusse süveneda. Iseenesest fakt, et isik käitub vanglas laitmatult, ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on lõplikult muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Isiku suhtes ei ole kohtul sellist veendumust, et isik ei peaks edasist karistust kandma, tekkinud. Enne vangistust oli isiku käitumine hoopis teine, vabaduses ei olnud tema jaoks esimesel kohal pere, töökoht, vaid heaolu, kiire viis raha teenimiseks. Vaatamata asjaolule, et kinnipeetav oli määratud kriminaalhooldusele ja üldkasuliku töö tegemisele eelnevale, isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetava alkoholi – ja narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetav on tunnistanud, et enne vahistamist oli pidevalt alkoholi – ja/või narkojoobes, kuna firma lepingupartnereid jäi vähemaks ning vaba aega oli rohkem. Joobes olles ei suutnud isik oma käitumist kontrollida, muutus vägivaldseks ning võttis vastu ebaratsionaalseid otsuseid. Lisaks vajas isik ka narkootikume (GHB-d) uinumiseks. Kohtuotsusest nähtub, et isiku kaitsja püüdis kohtule selgitada ja kohut veenda selles, et isik tarvitas nii palju aineid, et ei juhtinud juba oma tegevust, tal esines niivõrd kõrge intoksikatsioon. Seega, kui isikul peaks tekkima mõni tagasilöök, siis isik võib probleemide lahendamiseks otsida abi alkoholist ja/või narkootikumide tarvitamisest ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Ja see risk ei ole kuhugi kadunud ja on oluline, sest isiku poolt ainete tarvitamine ei olnud üksikud juhtimis, vaid pikemaajaline. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.03.2023, s.o enam kui 4 aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus arvestab asjaolu, et isikul on toetav tugivõrgustik küll positiivse faktina, samas peab vajalikuks märkida, et isikul oli toetav perekond ja lähedaste toetus olemas ka enne kuritegude sooritamist. Lisaks oli isik majanduslikult heal järjel ja puudus vajadus kuritegusid toime panna majanduslikul eesmärgil. Seega pole kohtu hinnangul toetav tugivõrgustiku olemasolu ja garanteeritud töökoht nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. 6 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, tööhõives osalemine, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, garanteeritud töökoht ning distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse ja tingimuslike karistuste (ÜKT) kestel uue kuriteo toimepanemine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, katseajal uue kuriteo toimepanemist, tema alkoholi –ja narkootikumide tarvitamise riski, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue kuriteo toimepanemise riski. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Tegemist ei olnud üksiku juhusliku laadi kuriteoga, vaid isik oli süüdi mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, samuti keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse –ja väljaveo eest. Lisaks on peab kohus alkoholi kuritarvitamist ja narkootiliste ainete tarvitamist täiendavaks oluliseks riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 7 Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Andres Liinsoo temale 09.02.2015 Harju Maakohtu kohtuotseusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.