Obsah (6)

§ 100§ 101§ 96§ 97§ 99§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17345 Tsiviilasi M N h

) §dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 järgi on alates

1. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest 1/2 on 250 eurot kuus ühe vanema kohta.
2. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et hageja M N on sündinud xxx. Lapse emana on sünnitunnistustele kantud V S ja isana M N. Seega on V S ja M N lapse hooldusõiguslikud vanemad. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras.
3. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, siis ei tule lapse kulusid tõendada.
5. Kohtule esitatud 27.12.2018 kostja vastusest (tlk 7) nähtub, et kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus tasuma elatisraha igakuiselt piirmääras, kuid ei nõustu elatise võlgnevusega. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja seatud tingimus, et kostja tasub elatist piirmääras pärast abielulahutamist, sest kohus on seisukohal, et ülalpidamist antakse lapsele mitte lapse emale. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ning lapse ülalpidamise kohustus ei sõltu vanemate perekondlikust seisust. Samuti keelab VÕS § 200 lg 1 p 1 lapse ülalpidamisrahaga teha tasaarvestusi.

§ 96

lg 1 mõttes on esmajärjekorras lapse 3 ülalpidamiskohustust täitvaks isikuks lapse vanem. Kui kostja vanemad kannavad hageja ülalpidamiskulusid, siis teevad nad seda oma vabast tahtest.

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Seega on kostja, kui lapse M Ni isa, kohustatud hagejat ülal pidama,

§ 99lg 1.

1. Arvestades, et kostja on hagi elatise miinimummääras õigeks võtnud, siis kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma lapse M Ni ülalpidamiseks igakuist elatist 250 eurot (2018.a) kuus. Kostjalt väljamõistetav elatise summa on seadusega ettenähtud elatise miinimummäär, mis tagab lapse ülalpidamist sellisel määral, et lapsel oleks võimalus normaalselt kasvada ja areneda.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.01.
3. a kuni 14.11.
4. a eest summas 2616,2 eurot (
5. a jaanuarist kuni oktoobrini 2500 eurot (10 kuud x 250 eurot) ja
6. a novembri eest 116,2 eurot (14 päeva x 8,3 eurot). Kostja vaidleb vastu elatise tagasiulatuvale nõudele. Keeldumise aluseks on asjaolu, et Eestis viibimise ajal hageja elab koos emaga kostja vanemate juures. Kostja vanemad peavad söögi poolelt täielikult ülal hageja ema ja osalt ka hagejat. Kostja on toetanud rahaliselt hagejat ning hageja emal oli vaba juurdepääs kostja pangakontole. Hageja on aasta jooksul korduvalt kostjalt elatisraha saanud.
7. 21.02.2019 toimunud kohtuistungil hageja loobus poolest tagasiulatuvast elatisest. 11.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt perioodi 01.01.
2. a kuni 14.11.
3. a eest ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kohus märgib, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, et hageja oleks enne hagi esitamist nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hageja esindajal. Kostja ütlus, et hageja on pöördunud tema poole elatise nõudega, ei tõenda nõude esitamist perioodil 01.01.
4. a kuni 14.11.
5. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses nr 3-2-1-136-13 leidnud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kostja väite kohaselt on hageja seni saanud ülalpidamisest tasuta elamispinnana ja toiduna kolmandatelt isikutelt, st kostja vanematelt, kelle juures ta elab. Hageja ei ole kostja eeltoodud väitele vastu vaielnud, mistõttu kohus loeb kostja väited õigeks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus elatiste tagasiulatuva nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus
6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5