Obsah (4)
§ 405§ 444§ 162§ 174KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2463 Tsiviilasi A K´i ha
§ 405
lg 1 p 9 kohaselt võib kohus sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
§ 444
lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Kohus teeb otsuse kirjeldava osata ja piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse otsuses, mille kohus teeb lihtsustatud põhjendava osaga, analüüsima tõendeid ega märkima, miks kohus mõnda tõendit ei arvesta. Hageja nõuded ja poolte seisukohad 1. A K (hageja) esitas 14.02.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse F N (kostja) vastu. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 231,48 eurot. 2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
- Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisena on käsitletav ka varguse toimepanemine. Samuti on kahju hüvitamist võimalik nõuda VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, mis näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Hageja peab tõendama kahju tekkimise, kostja rikkumise ning põhjusliku seoses kahju ja kostja käitumise vahel.
- Vaidlust ei ole selles, et hageja pangakaart oli kostja valduses ning kostja kasutas seda pangakaarti. Kostja on seda asjaolu oma 21.10.2018 kohtule edastatud kirjas kinnitanud. Vaidluse all on, kas kostja tegi seda hageja nõusolekul või mitte.
- Kohtule esitatud 09.02.2018 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest nähtuvalt on hageja kinnitanud kannatanuna ülekuulamisel, et tema pangakaart läks 26.09.2016 paiku kaduma. Samas on kostja kinnitanud, et hageja andis talle oma pangakaardi, palus osta jooki ja võtta välja sularaha. Sularahaautomaadi turvakaamera fotodelt nähtuvalt on prokuratuuri määruse kohaselt sularaha välja võtnud kostjaga sarnane isik. A L on 2
(3)2-18-2463 kriminaalasjas ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et hageja andis kostjale ise pangakaardi ja palus viina osta. Hageja ütlustest nähtub, et 26.09.2016 tuli hagejale külla mitu isikut. Tunnistajate I E ja A L ütlustest nähtub, et hageja juures tarvitati sel päeval alkoholi ja pidutseti. Seda kinnitab ka kostja oma ütlustes. Kostja ütluste kohaselt kestis pidu 4 päeva. (tl 110-111).
- Kohtu hinnangul ei ole poolte ühisest pidutsemisest ja alkoholi tarvitamisest tulenevalt välistatud, et hageja võis kostjale pangakaardi poes käimiseks ja raha väljavõtmiseks anda vabatahtlikult. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõenditest võimalik teha ühest järeldust selle kohta, et kostja poolt hageja pangakaardi kasutamine oleks olnud lubamatu. Samuti ei saa kohus teha ühest järeldust selle kohta, millises ulatuses kasutati pangakaarti ühise peo jaoks ja millises ulatuses võidi seda kasutada kostja või kellegi teise isiklikes huvides. Seega on selgusetu ja tõendamata, mida tehti lõpuks hageja pangakaardiga ostetud kaupadega ja väljavõetud sularahaga ning kas seda saab käsitleda täies ulatuses hagejale tekkinud kahjuna.
- Kohus ei võta arvesse P T poolt allkirjastatud seletuskirja, kuna tegemist ei ole nõutavas menetluslikus vormis tõendiga. Ütluste andmiseks tunnistaja poolt on ette nähtud kindel kord, hageja ei ole tunnistaja ülekuulamiseks taotlust esitanud.
- Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja poolt hagejale kahju tekitamine tõendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
- Tulenevalt hagi rahuldamata jätmisest jäävad
§ 162lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
11.
§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
§ 174lg 1).
Kostja ei ole käesolevas asjas menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostja oleks menetluskulu kandnud. Seetõttu määrab kohus kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 3
(3)