← Eesti

2-17-9405/21

2-17-9405 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-17-9405 Kohtuasi XX hagi YY ja CC vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a resolutsioonotsus ja
  4. detsembri
  5. a täiendav otsus tsiviilasjas nr 2-17-9405 Kaebuse esitaja ja liik YY ja CC apellatsioonkaebus XX apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses YY ja CC apellatsioonkaebuse hind 2430 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus XX apellatsioonkaebuse hind 630 eurot Kostjad YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja CC (isikukood XXXXXXXXXXX)(elukoht XXX), seaduslik esindaja QQ RESOLUTSIOON:
  6. Tühistada Pärnu Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a resolutsioonotsus ja
  9. detsembri
  10. a täiendav otsus tsiviilasjas nr 2-17-9405 osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult.
  11. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2.
  12. Rahuldada XX hagi YY ja CC vastu. 2.
  13. Vähendada Pärnu Maakohtu
  14. märtsi
  15. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-11907 XX-lt YY ja CC kasuks väljamõistetud elatist. 1 2-17-9405 2.
  16. Mõista XX-lt alates
  17. juunist 2017 kuni YY täisealiseks saamiseni
  18. jaanuaril 2022 YY ülalpidamiseks välja elatis 100 eurot kuus. 2.
  19. Mõista XX-lt alates
  20. juunist 2017 kuni CC täisealiseks saamiseni
  21. jaanuaril 2022 CC ülalpidamiseks välja elatis 100 eurot kuus. 2.
  22. Elatis tuleb tasuda hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse,
  23. kuupäevaks QQ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX (SEB Pank) selgitusega „elatis lastele“.
  24. Rahuldada XX apellatsioonkaebus.
  25. Jätta YY ja CC apellatsioonkaebus rahuldamata.
  26. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  27. XX (hageja, ema) esitas
  28. juunil 2017 Pärnu Maakohtule YY (kostja I, laps) ja CC (kostja II, laps) vastu hagi, milles palus vähendada temalt kummagi kostja kasuks kohtuotsusega välja mõistetud elatist 115 euroni kuus.
  29. oktoobril 2017 esitatud menetlusdokumendis palus hageja vähendada kummagi lapse kasuks välja mõistetud elatist 100 euroni kuus, sest tal sünnib
  30. aasta alguses neljas laps. 1.
  31. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt mõistis Pärnu Maakohus
  32. märtsi
  33. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-11907 hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 175 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 80% elatise miinimummäärast. 1.
  34. Kohtuotsusega väljamõistetud elatist tuleb vähendada, sest elatis ei ole vastavuses hageja varalise seisundiga. Pärast maakohtu otsuse tegemist on hageja sissetulek oluliselt vähenenud ning kolmanda lapse sündimise tõttu on tema kulutused suurenenud. Maakohtu otsuse tegemise ajal oli hageja sissetulek 500-600 eurot kuus.
  35. mail 2016 sündis hagejal kolmas laps ning
  36. a alguses sünnib hagejal neljas laps. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja talle määrati ajavahemikul
  37. juulist 2016 kuni
  38. jaanuarini 2017 vanemahüvitis 430 eurot ning 2 2-17-9405
  39. veebruarist 2017 kuni
  40. oktoobrini 2017 vanemahüvitis 470 eurot. Vanemahüvitise maksmine kolmanda lapse eest lõpetatakse
  41. novembril 2017 ning neljanda lapse eest hakatakse vanemahüvitist maksma
  42. aasta veebruaris. Täitemenetluse tõttu peetakse vanemahüvitisest kinni elatisevõlga ning hageja saab seetõttu kätte 249 eurot. Lisaks makstakse hagejale kolmanda lapse eest lapsetoetust 50 eurot. Kokku saab hageja enda ja kolmanda lapse ülalpidamiseks 299 eurot kuus. Lapsehoolduspuhkuse tõttu ei saa hageja tööle minna ja lisasissetulekut hankida. 1.
  43. Elatist tuleb vähendada ka seetõttu, et hageja kolmas laps osutub võrreldes elatist saavate lastega vähem kindlustatuks ja ebavõrdsesse olukorda. Hageja elab koos elukaaslase ja nende ühise lapsega. Leibkonna nelja kuu (
  44. a veebruar kuni mai) keskmine sissetulek oli 975 eurot 85 senti kuus, millest tuleb kanda eluasemekulud (ca 603 eurot), sidekulud (ca 45 eurot), kütusekulud (ca 40 eurot) ja pereliikmete muud põhivajadused (toit, riided jms). Hageja elukaaslane jäi
  45. mail 2017 töötuks, ta saab töötukindlustushüvitist ning osaleb Töötukassa juures ümberõppel. Kui rahast ei jätku, peab pere võtma laenu.
  46. aastal peab hageja maksma kummalegi kostjale elatist 188 eurot kuus ning samaväärselt peaks hageja ülal pidama ka oma kolmandat last. Seega peaks hagejal kuluma laste ülalpidamisele kokku 564 eurot kuus, kuid tema sissetulekust ei ole võimalik lapsi sellises ulatuses ülal pidada. Lisaks peab hageja oma sissetulekust rahuldama ka enda vajadused. RAKE uuringu kohaselt koosmõjus tarbijahinnaindeksiga on lapse keskmine kulu 287 eurot kuus ning lisaks saavad kostjad lapsetoetust (kumbki 50 eurot kuus). Hageja maksab kummalegi kostjale praegu 50 eurot kuus ning kostjatele makstakse elatisabi 200 eurot kuus. Kostja vastuväited
  47. QQ (isa) vaidles kostjate nimel hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 2.
  48. Kostjate vastuväidete kohaselt ei anna ainuüksi emal uute laste lisandumine alust vähendada vanemate laste kasuks välja mõistetud elatist. Maakohus arvestas
  49. märtsi
  50. a otsuses sellega, et hagejal sünnib kolmas laps. Neljanda lapse sünni korral on hagejal õigus saada lastetoetust ning sünnitoetust. 2.
  51. Kuna hageja elukaaslane on alles lühikest aega töötu, ei saa pikemas perspektiivis arvestada sellega, et ta jääbki töötuks. Olukorras, kus hageja elukaaslane on töötu, ei ole usutav, et hageja ei saa korraldada oma elu nii, et ta saaks käia väikese lapse kõrvalt kasvõi ajutiselt tööl ja hankida lisasissetulekut. Hageja soovib vastutusest kõrvale hiilida, mida kinnitab seegi, et ta ei ole kohtuotsusega väljamõistetud elatist tasunud ning tema võlg on
  52. juuli
  53. a seisuga 3877 eurot 81 senti. 2.
  54. Kuna kostjale I on määratud
  55. märtsil 2016 raske puue (diagnoos XXX) ning kostja II on erivajadustega laps, vajavad lapsed rohkem hoolt ja nende kulutused on suurenenud. Kostja I asus seetõttu õppima XXX kooli, mistõttu on suurenenud transpordikulud. Kostjat II peab isa viima rehabilitatsiooniteenusele, mistõttu on suurenenud ka tema transpordikulud. Olukorda arvestades on tööandja võimaldanud isale osalise koormusega tööd ning isa keskmine töötasu on 390 eurot kuus (neto). 2.
  56. Elatis peab elukalliduse tõusu tõttu olema seotud elatise miinimummääraga. 3 2-17-9405 Esimese astme kohtu otsus
  57. Pärnu Maakohus rahuldas
  58. oktoobri
  59. a resolutsioonotsuse ja
  60. detsembri
  61. a täiendava otsusega hagi osaliselt, vähendas hagejalt kummagi kostja kasuks kohtuotsusega väljamõistetud elatist ning mõistis hagejalt kummagi kostja kasuks alates hagi esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni välja elatise 135 eurot, kuid mitte vähem kui 57% elatise miinimummäärast. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda. 3.
  62. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - Pärnu Maakohus mõistis
  63. märtsi
  64. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-11907 hagejalt kostja I kasuks alates
  65. septembrist 2015 kuni kostja I täisealiseks saamiseni
  66. jaanuaril 2022 välja elatise 175 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 80% elatise miinimummäärast; - Pärnu Maakohus mõistis
  67. märtsi
  68. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-11907 hagejalt kostja II kasuks alates
  69. septembrist 2015 kuni kostja II täisealiseks saamiseni
  70. juunil 2029 välja elatise 175 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 80% elatise miinimummäärast; - arvestades elatise miinimummäära muutumist, peab hageja tasuma
  71. aastal kummalegi lapsele elatist 188 eurot kuus; - kostjatel on tervisest tingitud erivajadused, mis võivad tingida lisakulutusi; - hageja viibib kolmanda lapsega lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulek on
  72. märtsist kuni
  73. septembrini 2017 keskmiselt 412 eurot kuus; - hagejal on
  74. aasta jaanuaris sündimas neljas laps. 3.
  75. Arvestades hageja sissetulekute vähenemist ja peatset kohustust neljanda lapse ülalpidamiseks, aga ka seda, et kostjate kulud on erivajaduste tõttu tavalisest suuremad, tuleb perekonnaseaduse (PKS) 102 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 alusel vähendada hagejalt kummagi kostja kasuks väljamõistetud elatist 135 euroni kuus, kuid mitte vähem kui 57 protsendini elatise miinimummäärast. Hageja väide, et elatise vähendamata jätmise korral jääb temaga kasvav laps vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed, ei anna alust PKS § 102 lg 2 alusel elatist vähendada. Hageja kolmandal lapsel on isa, kellel on samuti lapse ülalpidamise kohustus ning arvestades, et tegemist on töövõimelise isikuga, siis tema töötus saab olla vaid lühiajaline ega anna pikas perspektiivis alust hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist vähendada. Samuti on hageja kolmanda lapse isa pangakontode väljavõtete kohaselt laekunud talle täiendavaid sissetulekuid, sh tehtud sularaha sissemaksed pangakontodele. Elatist tuleb aga PKS § 102 lg 2 alusel vähendada, sest hageja on väikese lapsega lapsehoolduspuhkusel ja
  76. aasta jaanuaris on tal sündimas neljas laps, mistõttu ei saa hageja tööle minna ega lisasissetulekut hankida. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate varalist seisundit ja vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse ülalpidamise ulatust. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. Hageja võimalused tööle asuda ja sissetulekuid suurendada on äärmiselt piiratud, sest ta on pooleteiseaastase lapsega kodune ja uus laps on peagi sündimas. Kohustatud vanemale tuleb tagada elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Hageja varaline seisund on võrreldes kohtuotsuse tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, sest tema sissetulek on vähenenud ning tal ei ole võimalik oma sissetulekut lapseootuse tõttu suurendada. Kostjatel on küll erivajaduste tõttu tavapärasest suuremad kulud, kuid neile kohtuotsusega väljamõistetud elatist makstes (kummalegi 188 eurot kuus) võib lapsehoolduspuhkusel olev ja neljandat last ootav vanem, kelle sissetulek on alla 4 2-17-9405 miinimumpalga, jääda olukorda, kus ta ei suuda enam ise toime tulla. Seetõttu tuleb kummagi lapse elatist vähendada 135 euroni kuus. 3.
  77. Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte enda kanda. Hageja apellatsioonkaebus
  78. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu resolutsioon- ja täiendava otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. 4.
  79. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei tuvastanud maakohus hageja ja tema elukaaslase ülalpidamiskohustuse jagunemist ja kolmanda lapse ülalpidamisõiguse ulatust, mistõttu järeldas põhjendamatult, et hageja kolmas laps ei osutu vähemkindlustatuks. Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas arvestas maakohus asjaolu, et hagejal oli sündimas neljas laps. Laps sündis
  80. jaanuaril
  81. Arvestades maakohtu otsusega väljamõistetud elatise suurust (57% elatise miinimummäärast), tuleks hagejal nelja lapse võrdse ülalpidamise korral kulutada
  82. aastal lastele kokku 570 eurot kuus. 4.
  83. Maakohus võttis elatise suurust määrates ekslikult arvesse asjaolu, et erivajadustega lastel on suuremad kulud, kuigi kostjad ei tõendanud kulusid. Maakohus ei analüüsinud kostjate erivajadusi ega arvestanud asjaolu, et kostjate vajadused on osaliselt kaetud riiklike toetustega.
  84. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostjate apellatsioonkaebus
  85. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. 6.
  86. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt vähendas maakohus põhjendamatult ja ebaõiglaselt elatist, mis oli niigi elatise miinimummäärast väiksem. Elatise vähendamiseks ei olnud alust, sest kostjad on erivajadustega lapsed, kelle on suuremad kulud. Hageja hoidub kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest, mistõttu alustati tema vastu nii täitemenetlust kui ka kriminaalmenetlust. Hageja võis küll sünnitada kaks uut last, kuid vanemate laste suhtes ei ole õiglane, et seetõttu vähendatakse nende elatist. 6.
  87. Maakohus tõlgendas vääralt PKS § 102 lg-t 2 ja järeldas seetõttu ekslikult, et elatist tuleb vähendada, kuna hageja on lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu töövõimetu. Töövõimetus on seotud tervisega. 6.
  88. Arvestades kostjate tegelikke kulutusi ja isa väikest sissetulekut ei oleks maakohus võinud elatist vähendada. Samuti pidanuks maakohus arvestama seda, et hageja saab lapsehoolduspuhkusel viibides riiklikke toetusi.
  89. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 5 2-17-9405 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  90. Kolleegium leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu resolutsioon- ja täiendav otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult. Kostjate apellatsioonkaebuse väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsuseid muuta, mistõttu jätab kolleegium selle TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas muutmata.
  91. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui lahendas vaidluse lihtmenetluse asjana, kuid see ei ole toonud endaga kaasa vaidluse ebaõiget lahendamist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus), sh võib kohus teha asjas TsMS § 444 lg 4 järgi otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, täiendades seda TsMS § 448 lg 4¹ järgi puuduva osaga, kuid menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 405 lg 1 tähenduses saab lihtmenetluse asjaks pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot (Riigikohtu
  92. juuni
  93. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-16, p 9) ning elatise vähendamise hagi puhul ei ületa väljamõistetud ja nõutava elatise vahe kogusumma 2000 eurot (Riigikohtu
  94. oktoobril
  95. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-16, p 10). Praegusel juhul palus hageja vähendada kummagi kostja kasuks väljamõistetud elatist 88 euro võrra kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. Arvestades kostjate täisealiseks saamise aega (2022 ja 2029), ületas vaidlusalune elatise summa hagi esitamise ajal kummagi kostja puhul TsMS § 405 lg-s 1 sätestatud 2000 euro piiri, mistõttu ei saanud maakohus lahendada kohtuvaidlust lihtsustatud korras. Eelnevat arvestades tegi maakohus asjas ekslikult
  96. oktoobril 2017 otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna aga maakohus põhjendas otsust
  97. detsembri
  98. a täiendavas otsuses, on maakohus oma rikkumise kõrvaldanud. Muus osas ei ole maakohus toimikumaterjalidest nähtuvalt teinud kohtumenetluses lihtsustusi ja pooled ei ole selliseid menetlusikke minetusi ka kaebustes esile toonud, mistõttu ei ole see menetluslik minetus toonud endaga kaasa ebaõige lahendi tegemist.
  99. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hagejalt kummagi kostja kasuks kohtuotsusega väljamõistetud elatist tuleks vähendada, kuna elatise miinimummäär ja ühes sellega hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatis on suurenenud, samal ajal kui hageja sissetulek on vähenenud ja talle on lisandunud ülalpeetavaid.
  100. Kolleegium selgitab, et kohus võib TsMS § 459 lg 1 järgi kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust muuta, kui elatise suurust mõjutavad asjaolud on vahepeal muutunud. Seda arvestades on ka Riigikohus selgitanud, et elatise suuruse muutmist saab nõuda üksnes TsMS §‑s 459 sätestatud eeldustel, st kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise 6 2-17-9405 aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seejuures peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt ka Riigikohtu
  101. oktoobri
  102. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p‑d 11–13). Elatise suurust mõjutavad eelkõige lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste muutumine ning vanemate varalise seisundi muutumine. Seejuures ei või üldjuhul igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus mõista alaealise lapse ülalpidamiseks välja siiski ka miinimumist väiksema elatise. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, ning olles sellises olukorras, peab vanem PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellisel juhul võib kohus mõjuval põhjusel alaealisele lapsele elatise välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära, sh võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Elatise vähendamise aluseks võib olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt Riigikohtu
  103. märtsi
  104. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905, p 18;
  105. veebruari
  106. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12;
  107. juuni
  108. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2;
  109. märtsi
  110. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Eelnevat arvestades tuleb kohtul igal üksikul juhul kaaluda, kas arvestades kõiki vaidluse asjaolusid esineb kaalukas põhjus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks või elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
  111. Praegusel juhul on maakohus õigesti leidnud, et hagejalt kummagi kostja kasuks väljamõistetud elatist tuleb PKS § 102 lg 2 alusel vähendada, kuid maakohtu põhjendustest ei nähtu selgelt, milliste asjaolude alusel järeldas maakohus, et hagi ei saa täielikult rahuldada ja et hageja suudab tasuda elatist 135 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 57% elatise miinimummäärast. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu järeldus kooskõlas asjas esitatud asjaolude ja neid kinnitavate tõenditega. 12.
  112. Pärnu Maakohus mõistis
  113. märtsi
  114. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-11907 hagejalt kummagi kostja kasuks välja miinimummäärast väiksema elatise (80% elatise miinimummäärast), arvestades nii seda, et kostjatel on erivajadused, aga ka seda, et hagejal sünnib peagi kolmas laps (I kd, tl 10–14). Arvestades PKS § 101 lg-s 1 sätestatud 7 2-17-9405 miinimumelatise suuruse muutumist, on hagejalt kummagi kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurus
  115. aastal 175 eurot,
  116. aastal 188 eurot,
  117. aastal 200 eurot ja
  118. aastal 216 eurot kuus. Seega on hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatis iga aasta suurenenud ning praegu peaks hageja maksma kummalegi kostjale 41 euro võrra suuremat elatist. 12.
  119. Hageja väitel ei suuda ta suurenenud elatist maksta, sest tal on sündinud pärast eelmise kohtuotsuse tegemist veel kaks last ning tema sissetulek on lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu vähenenud. Seda, et hagejal sündis
  120. mail 2016 kolmas laps ja
  121. jaanuaril 2018 neljas laps, kinnitavad laste sünnitõendid (I kd, 16, II kd, tl 5). Samas on jõustunud kohtuotsuse tegemisel juba arvestatud asjaolu, et hagejal sünnib peagi kolmas laps. Lisaks on hageja esitanud tõendid selle kohta, et talle määrati ajavahemikul
  122. juulist 2016 kuni
  123. jaanuarini 2017 vanemahüvitis 430 eurot (I kd, tl 22) ning
  124. veebruarist 2017 kuni
  125. oktoobrini 2017 vanemahüvitis 470 eurot (tl 21). Siiski ei saa hageja kogu vanemahüvitist kätte, sest kostjad on alustanud jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise sissenõudmiseks tema vastu täitemenetlust ning hageja sissetulek on arestitud (I kd, tl 24). Hageja on väitnud ja tõendanud, et talle kantakse vanema hüvitisest üle üksnes 249–250 eurot kuus ning lisaks saab ta lastetoetust kolmanda lapse eest 50 eurot kuus ning neljanda lapse lisandumise järel mõlema lapse eest kokku 110 eurot kuus (I kd, tl 31–35; II kd, tl 35–36). Seega on hageja tõendanud, et tema sissetulek koos temaga koos elavate laste vajaduste rahuldamiseks makstava lapsetoetusega oli enne neljanda lapse sündi esmalt 480 eurot ja seejärel 520 eurot kuus, kuid elatisevõla täitemenetluse tõttu kanti tema pangakontole kokku üksnes 299 eurot kuus. Pärast neljanda lapse sündi
  126. aasta alguses on hageja sissetulek kokku 580 eurot kuus, kuid ka sellest kanti täitemenetluse tõttu hageja kontole kokku 360 eurot kuus. Arvestamata aga lastetoetusi, mis on mõeldud kolmanda ja neljanda lapse vajaduste rahuldamiseks, saab hageja iga kuu kätte ca 250 eurot, millest selgelt ei piisa kostjatele maakohtu jõustunud otsusega väljamõistetud elatise ega praeguses kohtuasjas vähendatud elatise maksmiseks ilma, et see ei ohustaks hageja enda ülalpidamist isegi juhul, kui hagejaga koos elavate laste vajadused kataks lastetoetusi ületavas osas täielikult nende laste isa (hageja elukaaslane). Lisaks oli kostjate isa kinnitusel
  127. juuli
  128. a seisuga hageja elatise võlg 3877 eurot 81 senti, mis viitab sellele, et hageja sissetulekust ei ole piisanud jõustunud kohtuotsuse alusel elatise maksmiseks. Seetõttu on ka mõistetav, miks hageja esitas hagi elatise vähendamiseks. Kostjad ei ole toonud menetluses esile, et hagejal oleks muud vara, mille arvel saaks hageja kostjaid ülal pidada. Küll aga on kostjad leidnud, et ülalpidamiskohustuse täitmiseks saaks hageja hankida lisasissetuleku. Selles osas leidis maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et hageja võimalused asuda tööle pooleteiseaasta lapse kõrvalt, olles ise samal ajal lapseootel, on äärmiselt piiratud. Isegi kui hageja võiks töötada, ei ole kostjad täpsemalt esile toonud, millist tööd ja millise sissetuleku eest saaks hageja lapsehoolduspuhkuse ajal või asemel arvestades tema haridust ja kutseoskusi teha. Maakohtu jõustunud lahendiga on tuvastatud, et ka enne lapsehoolduspuhkusele jäämist oli hageja palk 470 eurot (neto). Õige on küll kostjate apellatsioonkaebuse väide, et lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal ei ole hageja töövõimetu, kuid elatise vähendamise aluseks ei ole üksnes töövõimetus, vaid selleks annab alust igasugune mõjuv põhjus. Väikelapse hooldamise tõttu lapsehoolduspuhkusel viibimine olukorras, kus vanem saab ka vanemahüvitist, ei anna iseenesest alust elatist vähendada, kuid koosmõjus muude asjaoludega, sh vanema sissetuleku ja laste arvuga peab kohus seda siiski arvestamata. 8 2-17-9405 12.
  129. Samuti peab kohus elatise suurust määrates arvestama seda, et hagejaga koos elavad lapsed ei satuks võrreldes elatist saavate lastega halvemasse olukorda, sest hageja peab kõiki oma lapsi võrdväärselt ülal pidama ning vahendite nappuse korral tagama kõigile oma lastele võrdväärse ülalpidamise. Arvestades hageja miinimumpalgaga sarnases suuruses sissetulekut, millest hageja kontole ei laeku täitemenetluse tõttu kogu summat, aga ka asjaolu, et hagejal on neli last, keda ta peab võrdväärselt ülal pidama, on ilmne, et hageja ei suuda maksta kummalegi kostjale suuremat elatist kui 100 eurot kuus. Ka sellise elatise tasumise järel jääb hageja kontole laekuvast vanemahüvitisest hagejale 50 eurot enda vajaduste rahuldamiseks ning nii hageja kui ka temaga koos elavate laste vajadused tuleb rahuldada lastetoetuse ning laste isa panuse arvel. Hagejalt suurema elatise väljamõistmine seaks ohtu hageja enda toimetuleku ning olukorras, kus hageja ei suuda väljamõistetud elatist laste ülalpidamiseks maksta, koguneb hagejale aastatega üle jõu käiv elatise võlg. Sellisena ei oleks aga täidetud elatise maksmise eesmärk.
  130. Eeltoodut ei muuda ka kostjate menetluses esile toodud asjaolu, et kostjad on erivajadustega ja seetõttu on neil suuremad kulud. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on jõustunud kohtuotsust tehes selle asjaoluga juba arvestanud. Samuti ei oleks sellel asjaolul praeguses vaidluses tähtsust, sest sõltumata sellest, kui suured on kostjate vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused, ei suuda hageja maksta neile isegi miinimumelatist. Kolleegium mõistab, et hageja uute laste sünd koosmõjus hageja napi sissetulekuga asetab kostjate isa lisaks sellele, et ta peab kostjate eest hoolitsema ja neid kasvatama, ka majanduslikult raskesse olukorda. Siiski saab kostjate isa lisaks hageja makstavale elatisele ja enda panusele laste ülalpidamisse rahuldada kostjate vajadusi ka riiklike toetuste (lapsetoetuse ja puudega lapse toetuse) ning vajadusel ka sotsiaaltoetuste (nt toimetulekutoetuse) arvel, kui pere sisstulekust ei piisa pere hädavajalike esmaste vajaduste rahuldamiseks. Seejuures ei aitaks hagejalt suurema elatise väljamõistmine laste vajadusi suuremas ulatuses rahuldada, sest hageja sissetulekut arvestades kasvaks üksnes elatise võlg, kuid tegelikult laste ülalpidamiseks vajalikke vahendeid ei laekuks.
  131. Eelnevat arvestades on eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga võrreldes elatise suurust mõjutavad asjaolud muutunud. Kostjate kasuks välja mõistetud elatise suurus on automaatselt suurenenud, kuid hageja varaline seisund halvenenud ning lisaks on hagejale lisanud üks ülalpeetav, kelle sünniga maakohus toona otsust tehes ei arvestanud. Seetõttu tuleb jõustunud kohtuotsust TsMS § 459 lg 1 alusel muuta ning vähendada hagejalt kummagi kostja kasuks väljamõistetud elatist 100 euroni kuus. Kuigi kostjate arvates tuleks elatis ka vähendamise korral siduda elatise miinimummääraga, ei ole see kolleegiumi hinnangul asjaolusid arvestades põhjendatud, sest elatise automaatne suurenemine olukorras, kus hagejal napib vahendeid enda ja kõigi oma ülalpeetavate ülalpidamiseks ning ei ole ette näha, et hageja sissetulek suureneb proportsionaalselt elatise miinimummääraga, võib elatise suuruse sidumine elatise miinimummääraga tingida peagi taas olukorra, kus hageja ei suuda temalt väljamõistetud elatist maksta.
  132. Neil põhjendustel rahuldab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse, tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja rahuldab uue otsusega hagi täielikult, kuid jätab kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  133. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TSMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Arvestades seda, et kolleegium rahuldab hagi täielikult, tuleks kogu 9 2-17-9405 kohtuasja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostjate kanda. Siiski oleks hageja menetluskulude kostjate kanda jätmine praegusel juhul kolleegiumi hinnangul äärmiselt ebaõiglane, sest kostjatel napib niigi vahendeid oma vajaduste rahuldamiseks. Seetõttu jätab kolleegium menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm Parndatud 05.03.2019 määrusega RESOLUTSIOON:
  134. Rahuldada QQ
  135. märtsi
  136. a vigade parandamise taotlus.
  137. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu
  138. jaanuari
  139. a otsuse sissejuhatuses, resolutsioonis (p-d 2.1, 2.2, 2.4 ja 4) ja kirjeldavas osas (p 1) ilmne ebatäpsus kostja eesnimes ning asendada eesnimi „C“ eesnimega „C“.
  140. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu
  141. jaanuari
  142. a otsuse resolutsiooni p-s 2.4 ilmne ebatäpsus CC täisealiseks saamise kuupäevas ning asendada kuupäev „
  143. jaanuaril 2022“ kuupäevaga „
  144. juunil 2029“. 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.