lg 1 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi Oliver Einla süüdistus
lg 2 p 4, 8; § 203 lg 1; § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 274 lg 1 järgi Cevin-Patrick Tatteri süüdistus
lg 2 p 2 järgi Lühimenetluses Kriminaalasi Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Kaitsja Marek-Iskander Kats Ik: 39903254925; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: 7 klassi; töökoht: puudub; elukoht: XXX; asukoht: kannab karistust Viru Vanglas. Tõkend: ei ole kohaldatud. Varasem karistatus: kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati: - Pärnu Maakohtu 21.02.2018 otsusega
lg 2 p 1, 2; § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 1 aasta ja 2 kuud.
lg 2 alusel liitkaristus vangistus 3 aastat ja 8 kuud karistuse kandmise algusega alates 10.08.
lg 2 p 7; § 199 lg 2 p 5, 7, 9; § 120 ja § 349 järgi
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 aastat 1 kuu ja 10 päeva.
lg 1 kohaselt kandmata karistus vangistus 2 aastat 1 kuu ja 8 päeva, milline karistus jäeti
Kaitsja Advokaat Leelo Viil Süüdistatav Cevin-Patrick Tatter Ik: 39809170220; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus; töökoht: XXX; elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.09.2017. Varasem karistatus: kehtivad karistused puuduvad. Kaitsja Advokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON 1. Marek-Iskander Kats süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ja 2 ja
lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista temale
lg 1 sätteid kohaldades ja
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Marek-Iskander Katsile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat. 3.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 21.02.2018 otsusega nr 1-17-10982 mõistetud karistusega, suurendades eelmärgitud kohtuotsusega mõistetud liitkaristust, so vangistust 3 aastat 8 kuud ja 27 päeva ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud, millise karistuse kandmist arvestada alates 10.08.2017. 4. Oliver Einla süüdi tunnistada
lg 2 p 4 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 5. Oliver Einla süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ja 2 ja
lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista temale
lg 1 sätteid kohaldades ja
6. Oliver Einla süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 7.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud. 8. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Oliver Einlale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 9.
lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub kandmisele tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 10.
lg 1 alusel arvata koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.08.2017, 28.08.2017 kuni 29.08.2017, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda koheselt ära kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, millise karistuse kandmist arvestada alates Oliver Einla karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. 11.
lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud Oliver Einla suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täitmisele pööramata tingimisel, et Oliver Einla temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Oliver Einla täitma
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu 2 mnt 142 Tallinnas, tel 6 637 076). 12.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Oliver Einlat järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 13.
lg 5 kohaselt
lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 14.
p 1 kohaselt arvestada Oliver Einlale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.09.
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 45 (nelikümmend viis) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 450 (nelisada viiskümmend) eurot. 17. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Cevin-Patrick Tatterile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega
lg 2 p 2 tähendatud ehk varem varguse toime pannud isik tulenevalt süüdimõistmisest ja karistamisest Viru Maakohtu 27.10.2015.a. otsusega mh
hommikul P M elukohast XXX korterist elutoast riiulilt võtnud sõiduauto Mazda 6, reg.nr XXX pultvõtme, võttis selle pultvõtme abil 10.04.2017.a. hilisõhtul omavolilisse ajutisse kasutusse XXX maja ees seisnud P M kuuluva sõiduauto Mazda 6 reg.nr XXX väärtusega 6000 eurot ning kasutas seda sõidukit omavoliliselt koos grupis samal õhtul Kakumäel sõidukisse istunud Oliver Einla ja K P, sõites sellega Tallinnas ja Harjumaal ringi, nad jätsid sõiduki 11.04.2017.a. varahommikul ajutiselt seisma Kloogaranna piirkonda, sõitsid sealt 11.04.2017.a. päeval koos O.Einla ja K.P Suurupi külla ning edasi koos K.P Tapale, kust 11.04.2017.a. õhtul koos K.P ning sõidukisse istunud K.M (kes mõlemad on selles episoodis juba süüdi mõistetud jõustunud Harju Maakohtu 20.12.2017.a. otsusega) sõitsid tagasi Tallinnasse ning M.-Kats jättis selle sõiduki XXX juurde; - tema 14.06.2017.a. õhtul grupis koos Oliver Einla’ga võttis omavolilisse ajutisse kasutusse Harju mk Harku vallas Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud P G OÜ-le kuuluvad minilaaduri Locust 903 väärtusega 15 000 eurot ja frontaallaaduri Schaeff SKL 873, reg.nr xxx, väärtusega 20 000 eurot, süütelukus olnud süütevõtme abil; nad sõitsid nende mootorsõidukitega parkimisalal ringi ja otsa parkimisalal seisnud teistele P G OÜ-le kuuluvatele masinatele: paakautole ZIL 130, pinnasetihendajale Hamm reg.nr xxx ja asfaldilaoturile Demag 130F, millised said seetõttu kahjustusi; - tema ööl vastu 15.06.2017.a. võttis omavolilisse ajutisse kasutusse Harjumaal Harku vallas Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud P G OÜ-le kuuluva frontaallaaduri Schaeff SKL 873 reg.nr XXX, väärtusega 20000 eurot, süütelukus olnud süütevõtme abil, ta sõitis sellega Tallinnas Sõle 51 asuva Pelgulinna Selveri taha, kuhu jättis selle esialgu seisma. Ööl vastu 16.06.2017.a. kasutas M.-I.Kats seda frontaallaadurit omavoliliselt koos Oliver Einla ja Cevin-Patrick Tatter’iga, sõites sellega Tallinnas Pelguranna 58 asuvasse Stroomi rannaparki ja selles pargis ringi ning jättis seejärel frontaallaaduri kella 04.43 paiku töötava mootoriga merre, misjärel jooksis sündmuskohalt enne politseipatrulli saabumist minema; - tema 06.07.2017.a. peale kella 18, olles saanud E U 13-aastaselt tütrelt S M ilma E.U nõusolekuta sõiduauto Audi A4 Avant reg.nr XXX võtmekomplekti, võttis selle abil omavolilisse ajutisse kasutusse XXX seisnud E U kuuluva sõiduauto Audi A4 Avant reg.nr XXX, väärtusega 6000 eurot. Ta kasutas seda sõidukit omavoliliselt grupis koos Tallinnas Kristiine Keskuse lähedal sõidukisse istunud Oliver Einla’ga, nad sõitsid sellega Tallinnas Rannamõisa tee 40b juurde, kuhu jätsid sõiduki samal õhtul kella 23.45 paiku maha avariilises seisukorras peale Tiskre ringristmikul avarii tegemist; -tema ööl vastu 13.07.2017.a., olles saanud E U 13-aastaselt tütrelt S M ilma E.U nõusolekuta sõiduauto Audi A6 Avant reg.nr XXX võtmekomplekti, võttis selle abil omavolilisse ajutisse kasutusse XXX juures seisnud M OÜ-le kuuluva, L K vastutavas kasutuses ja E U kasutuses oleva sõiduauto Audi A6 Avant reg.nr XXX, väärtusega 8000 eurot. Ta kasutas seda sõidukit omavoliliselt grupis koos XXX juures sõidukisse istunud Oliver Einla’ga ning nad sõitsid sellega Järva mk Aravetele ja varahommikul tagasi XXX maja juurde, kuhu nad selle sõiduki maha jätsid. Kirjeldatud käitumisega pani M.-I. Kats toime võõraste vallasasjade omavolilised ajutised kasutamised nii varem vargused toime pannud isikuna, kui korduvalt, kui ka grupi poolt ehk
- tema 14.06.2017.a. õhtul koos Oliver Einla’ga, olles võtnud omavolilisse ajutisse kasutusse Harju mk Harku vallas Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud P G OÜ-le kuuluvad minilaaduri Locust 903 ja 6 frontaallaaduri Schaeff SKL 873, reg.nr XXX, sõitis tahtlikult ja korduvalt otsa parkimisalal seisnud teistele P G OÜ-le kuuluvatele masinatele: paakautole ZIL 130 reg.nr XXX väärtusega 5000 eurot – millega tekitas varalise kahju 4300 eurot, pinnasetihendajale Hamm väärtusega 15 000 eurot – millega tekitas varalise kahju 620 eurot ja asfaldilaoturile Demag 130F väärtusega 20 000 eurot – millega tekitas varalise kahju 1450 eurot ehk kokku varalise kahju 6370 eurot, seega vastavalt
p 1 4000 eurot ületava ehk olulise varalise kahju; - tema ööl vastu 16.06.2017.a. kuni kella 04.43-ni Tallinnas Pelguranna 58 asuvas Stroomi rannapargis sõitis ringi tema omavolilises kasutuses oleva frontaallaaduriga Schaeff SKL 873 reg.nr XXX ja hävitas (lõhkus) tahtlikult P-T l vara ehk 3 rannariietuskabiini kogumaksumusega 2160 eurot ja 3 kahepoolset ranna liivaalale paigaldatud pinki kogumaksumusega 2405,37 eurot, millisele kahjule lisandus utiliseeritud ja uute rannariietuskabiinide ning pinkide transport ja paigaldus summas 934,63 eurot. Seega tekitas M.-I.Kats T L kokku varalise kahju 5500 eurot ehk vastavalt
Kirjeldatud käitumisega pani M.-I. Kats toime võõraste asjade rikkumise (lõhkumise) ja hävitamise, millega põhjustas mõlemal juhul olulise ehk vastavalt
p 1 4000 eurot ületava varalise kahju, millise käitumisega pani ta toime
Oliver Einlat süüdistatakse selles, et tema: - olles
lg 2 p 2 tähendatud ehk varem varguse toime pannud isik tulenevalt süüdimõistmisest ja karistamisest Harju Maakohtu 25.06.2014.a. otsusega mh
hilisõhtust kuni 11.04.2017.a. õhtuni kasutas koos Marek-Iskander Kats’i ja K P omavoliliselt ajutiselt P M kuuluvat sõiduautot Mazda 6 reg.nr XXX, väärtusega 6000 eurot, mille võtmekomplekti oli M.-I.Kats 10.04.2017.a. hommikul võtnud P.M elukohast XXX korterist elutoast riiulilt ja sõiduki samal õhtul peale kella 18 võtnud omavolilisse ajutisse kasutusse XXX maja eest, peale mida Oliver Einla ja K P (kes on selles episoodis juba süüdi mõistetud jõustunud Harju Maakohtu 20.12.2017.a. otsusega) istusid XXX lähedal M.-I.Kats’i juhitud sõidukisse ning sõitsid sellega Tallinnas ja Harjumaal ringi, nad jätsid selle 11.04.2017.a. varahommikul ajutiselt seisma Kloogaranna piirkonda ning sõitsid sealt 11.04.2017.a. päeval Suurupi külla, kus O.Einla sõidukist väljus; - tema 14.06.2017.a. õhtul koos M.-Kats’iga võttis omavolilisse ajutisse kasutusse Harju mk Harku vallas Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud P G OÜ-le kuuluvad minilaaduri Locust 903 väärtusega 15 000 eurot ja frontaallaaduri Schaeff SKL 873, reg.nr XXX, väärtusega 20 000 eurot, süütelukus olnud süütevõtme abil; nad sõitsid nende mootorsõidukitega parkimisalal ringi ja otsa parkimisalal seisnud teistele P G OÜ-le kuuluvatele masinatele: paakautole ZIL 130, pinnasetihendajale Hamm reg.nr XXX ja asfaldilaoturile Demag 130F, millised said seetõttu kahjustusi; - tema ööl vastu 16.06.2017.a. kasutas koos M.-I.Kats’i ja Cevin-Patrick Tatter’iga omavoliliselt ajutiselt P G OÜ-le kuuluvat frontaallaadurit Schaeff SKL 873, reg.nr XXX, väärtusega 20 000 eurot, mille M.-I.Kats oli 15.06.2017.a. öösel süütelukku jäetud võtme kasutamise teel võtnud omavolilisse kasutusse Harju mk Suurupi külast Vaikuse ja VanaKlooga mnt ristmiku juurest ja sõitnud Tallinnas Sõle 51 asuva Pelgulinna Selveri taha. Ööl vastu 16.06.2017.a. kasutas Oliver Einla seda frontaallaadurit omavoliliselt koos M.-I.Katsi ja C.-P.Tatter’iga, sõites sellega Tallinnas Pelguranna 58 asuvasse Stroomi rannaparki ja selles pargis ringi; - tema 06.07.2017.a. kella 18 ja 23.45 vahel kasutas koos M.-I.Kats’iga omavoliliselt ajutiselt E U kuuluvat sõiduautot Audi A4 Avant, reg.nr XXX, väärtusega 6000 eurot, mille M.-I.Kats oli samal õhtul eelnevalt võtnud omavolilisse ajutisse kasutusse XXX juurest, olles sõiduki võtmed saanud E U 13-aastaselt tütrelt S M ilma E.U nõusolekuta. Oliver Einla ja M.-I.Kats 7 sõitsid selle autoga Tallinnast Kristiine keskuse lähedalt Rannamõisa tee 40b juurde, kuhu jätsid sõiduki peale Tiskre ringristmikul avarii tegemist maha avariilises seisukorras; - tema 13.07.2017.a. ja 14.07.2017.a. kasutas koos M.-I.Kats’iga omavoliliselt ajutiselt M OÜ-le kuuluvat, L K vastutavas kasutuses ja E U kasutuses olevat sõiduautot Audi A6 Avant, reg.nr XXX, väärtusega 8000 eurot, mille M.-I.Kats oli eelnevalt ööl vastu 13.07.2017.a. võtnud omavolilisse ajutisse kasutusse XXX juurest ja sõitnud Sõle 57 juurde, olles sõiduki võtmed saanud E U 13-aastaselt tütrelt S M ilma E.U nõusolekuta. Oliver Einla ja M.-I.Kats sõitsid selle autoga Tallinnast Sõle 57 juurest Lääne-Virumaale Aravetele ning varahommikul tagasi XXX maja juurde, kuhu nad selle sõiduki maha jätsid. Kirjeldatud käitumisega pani Oliver Einla toime võõraste vallasasjade omavolilised ajutised kasutamised nii varem vargused toime pannud isikuna, kui korduvalt, kui ka grupi poolt ehk
- tema 14.06.2017.a. õhtul koos M.-I.Kats´iga, olles võtnud omavolilisse ajutisse kasutusse Harju mk Harku vallas Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud P G OÜ-le kuuluvad minilaaduri Locust 903 ja frontaallaaduri Schaeff SKL 873, reg.nr XXX sõitis tahtlikult ja korduvalt otsa parkimisalal seisnud teistele P G OÜ-le kuuluvatele masinatele: paakautole ZIL 130 reg.nr XXX väärtusega 5000 eurot – millega tekitas varalise kahju 4300 eurot, pinnasetihendajale Hamm väärtusega 15 000 eurot – millega tekitas varalise kahju 620 eurot ja asfaldilaoturile Demag 130F väärtusega 20 000 eurot – millega tekitas varalise kahju 1450 eurot ehk kokku varalise kahju 6370 eurot, seega vastavalt
Kirjeldatud käitumisega pani Oliver Einla toime võõraste asjade rikkumise (lõhkumise), millega põhjustas olulise ehk vastavalt
p 1 4000 eurot ületava varalise kahju, millise käitumisega pani ta toime
- tema, olles
lg 2 p 4 tähendatud ehk varem varguse ja röövimise toime pannud isik tulenevalt süüdimõistmisest ja karistamisest Harju Maakohtu 25.06.2014.a. otsusega mh
kella 01.30 paiku tungis akna lõhkumise teel sisse XXX majja, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära U M kuuluva televiisori LG väärtusega 900 eurot. Kirjeldatud käitumisega pani O. Einla toime varguse sissetungimisega ehk
- tema 27.08.2017.a. kella 22.44 ajal XXX K kaupluse juures, olles politseinike vastu agressiivselt käitunud ja politseibussi kongi paigutatud, lõi jalaga patrullis olevat ehk tööülesandeid täitvat Põhja Prefektuuri operatiivkeskuse künoloogiateenistuse koerajuhti L S vastu näo vasakpoolset osa, mille tagajärjel tundis L. S väga tugevat füüsilist valu ja talle tekkis punetus vasakule põsele. Kirjeldatud käitumisega pani O. Einla toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise ehk vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega ehk
Cevin-Patrick Tatterit süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 16.06.2017.a. kasutas koos Marek-Iskander Kats’i ja Oliver Einla’ga omavoliliselt ajutiselt P G OÜ-le kuuluvat frontaallaadurit Schaeff SKL 873 reg.nr XXX, väärtusega 20 000 eurot, mille M.-I. Kats oli ööl vastu 15.06.2017.a. süütelukku jäetud võtme kasutamise teel võtnud omavolilisse kasutusse Harju mk Suurupi külast Vaikuse ja Vana-Klooga mnt ristmiku juurest ja sõitnud Tallinnas Sõle 51 asuva Pelgulinna Selveri taha. Ööl vastu 16.06.2017.a. kasutas C.-P. Tatter seda frontaallaadurit omavoliliselt koos M.-I. Katsi ja O. Einla’ga, sõites sellega Tallinnas Pelguranna 58 asuvasse Stroomi rannaparki ja selles pargis ringi. 8 Kirjeldatud käitumisega pani Cevin-Patrick Tatter toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt ehk
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub järgnevale seisukohale. 2.1.
P M kuuluva Mazda 6 reg. nr XXX omavoliline kasutamine (M.-I. Kats ja O. Einla) Kohus leiab, et ajavahemikul 10.04.2017.a. hilisõhtust kuni 11.04.2017.a. õhtuni XXX maja eest pargitud P M kuuluva sõiduauto Mazda 6 reg.nr XXX omavoliline ajutine kasutamine Oliver Einla ja Marek-Iskander Katsi poolt on tõendatud nii Oliver Einla kui Marek-Iskander Katsi süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu P M ütluste (I kd tl 7-13, V kd tl 169-170) kohaselt parkis ta 10.04.2017 õhtul auto Mazda 6 reg.nr XXX XXX maja ette. Järgmisel hommikule autot seal ei olnud ja varuvõtmed olid ka kadunud. Naine ütles, et eile olid käinud poja M sõbrad Marek Kats ja J külas ja kahtlustab neid. Sai auto avariilisena kätte ning leidis autost võõra mobiiltelefoni Samsung. Tunnistaja M M ütluste (I kd tl 20-21) kohaselt käis ta koos J A ja Marek Katsiga enda vanemate korteris XXX. Olid seal kuskil 15 minutit, M. Kats käis korteris ringi, kui nemad J olid arvutis. Siis läksid Rocca al Mare keskusesse ja M. Kats lahkus äkki kummalisel põhjusel ja rohkem temaga ei suhelnud. Kui järgmine hommik selgus, et Mazda on kadunud, siis arvas kohe, et korterist võttis salaja Mazda varuvõtmed ja reg. tunnistuse M. Kats. Tunnistaja J A ütluste (I kd tl 22-24) kohaselt oli ta 10.04.2017.a. koos M M ja Marek Katsiga M. M vanemate korteris XXX. Nägi suuretoa riiulil Mazda logoga autovõtmeid. M. Kats käis korteris ringi, nemad olid arvutis. Siis läksid Rocca al Mare keskusesse ja M. Kats pidi äkki ära minema. Arvab, et võtmed võis võtta ära Kats. Kahtlustatava M.-I. Katsi ütluste (II kd tl 207-211, 212-221) kohaselt läks ta J M M külla. Nägi riiulil Mazda võtmeid ja tekkis mõte need salaja ära võtta ja hiljem sõitma minna. Alguses läksid koos Rocca al Mare keskusesse, siis lahkus teistest ja kohtus K ja Oliveriga, kellele rääkis ka autovõtmetest. Öösel võttis ta Mazda ja sõitsid koos sellega öö läbi ringi, tema oli roolis. Sõitsid Kloogaranda ja jätsid auto sinna. Tulid bussiga Tallinna. Järgmine päev läksid auto juurde tagasi, viisid Oliveri Suurupisse ja ise sõitsid Tallinna. Edasi sõitis K Tapale, kust võeti peale K M ja jäeti auto Ülemiste keskuse juurde. Lepiti kokku, et õhtul tema toob auto Ülemiste keskuse juurest ära ja võtab K ja K peale ja sõidetakse Eestist ära. Siis ta mõtles ümber, et Eestist ära ei sõideta, teistele ta sellest plaani muutusest teada ei andnud. Sõitis autoga A E juurde ööseks ja jättis auto maja ette. Võti oli jope taskus koos rahakoti ja dokumentidega. Öösel tulid K ja K ja lõid teda, võtsid autovõtme ära koos rahakotiga. Hiljem sai teada, et K ja K põgenesid autoga politsei eest ära ja tegid avarii. M.-I. Katsi liikumine ja asukohad nähtuvad ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (I kd tl 84-94). Sõiduki vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd tl 42-58) nähtub, et 13.04.2017.a. leiti sõidukist kaks musta värvi rahakotti ja ühest rahakotist leiti M.-I. Katsi ID-kaart, pangakaart jm asjad (I kd tl 69-74). Kahtlustatava M.-I. Katsi ütlusi kinnitavad ka K M kahtlustatavana antud ütlused (I kd tl 9596, 99-100), mille kohaselt kutsus K P ta 10.04.2017.a. õhtul Tallinna. K tuli koos temale tundmatu noormehega Mazda 6-ga talle Tapale järgi. Parkisid auto ära ja otsustasid hilja õhtul Eestist ära sõita. Sai K teada, et tegemist on ärandatud sõidukiga. Õhtul võõras noormees oli kadunud ja nad läksid teda otsima ja leidsid ühest korterist. Võtsid Mazda võtmed jope 9 taskust ära ja tema istus rooli. Peterburi teel tahtis politsei nad kinni pidada, aga ta otsustas 200 km/h eest ära kihutada ja sõitis vastu posti. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 97-98) kohaselt tundis K. M võõra noormehe kindlalt ära kui M.-I. Katsi. K P kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 101-102) kohaselt tema ja K M küsisid 10.04.2017.a. õhtul Marek Katsilt Mazda 6 võtmeid, et niisama sõitma minna. Lubasid neil ei olnud ja arvas, et auto on Katsi ema oma. Autot juhtis K ja kui Peterburi teel neile politsei vastu sõitis, siis kihutasid eest ära vastu posti. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 103-104) kohaselt tundis K. P Mazdaga noormehes kindlalt ära M.-I. Katsi. Kahtlustavata O. Einla ütluste (III kd tl 17-19, 20-22, 23-24, 43-46) kohaselt tuli Kats Mazdaga neile järgi ja võttis nad peale. Ei tea, kas see teine poiss oli K või K. Kats ütles, et varastas Mazda võtmed ja siis õhtul võttis auto ka. Sõitsid Kloogaranda, olid seal mingi aeg. Siis viidi tema koju Suurupisse, kus võttis auto pagasnikust kiivri ja rolleri mootori, need on kodus ja võib tagasi anda. Rohkem autoga ei sõitnud. Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (III kd tl 48-49) on vaadeldud O. Einla poolt sõidukist kaasa võetud ja menetlejale üle antud rolleri mootorit ja kiivrit. Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Oliver Einla ja Marek-Iskander Katsi poolt sõiduki omavoliline kasutamine on tõendamist leidnud. Nagu kannatanu P M ütlustest ja Maanteeameti Liiklusregistri andmebaasi andmetest (I kd tl 16) nähtub, on sõiduki Mazda 6 reg.nr XXX omanik P M . Seega oli tegemist Oliver Einla ja Marek-Iskander Katsi jaoks võõra vallasasjaga ning neil puudus õigus sõiduki kasutamiseks. Tõendikogum kinnitab ka seda, et M.-I. Kats võttis 10.04.2017.a. hommikul P. M elukohast XXX elutoa riiulilt Mazda võtmed ja samal õhtul peale kella 18 Oliver Einla ja Marek-Iskander Kats sõitsid Mazdaga ringi ja jätsid selle 11.04.2017.a. varahommikul seisma Kloogaranna piirkonda ning sõitsid sealt 11.04.2017.a. päeval Suurupi külla. O. Einla enam kaasa ei sõitnud, kuid MarekIskander Kats sõitis veel ringi, kuni jättis auto A E maja juurde Sõle tänavale. Seejuures pole vaidlusi ega kogutud tõendeid selle kohta, et Oliver Einlal ja Marek-Iskander Katsil oleks olnud eelnev luba või hilisem nõusolek mootorsõiduki kasutamiseks. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest ei nähtu, et kannatanu oleks süüdistatavatele andnud luba sõiduki kasutamiseks või muul viisil volitanud seda tegema kolmandaid isikuid. Seega ei ole kogutud tõendeid, et süüdistatavad oleksid P M kuulunud sõidukit kasutanud mõne lubatavusklausli alusel. Kuna süüdistatavad ka ise tunnistasid, et nad võtsid auto vaid selleks, et sõita, s.t vaid ajutiseks kasutamiseks, siis on tõendamist leidnud, et süüdistatavad kasutasid mootorsõidukit omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud ka
lg 2 p 2 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab
lg 2 p 2 tunnustele.
lg 2 p 2 sätestatud süüteokoosseis, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, saab järeldada, et süütegu pandi toime ühiselt. Marek-Iskander Kats võttis võõra sõiduki võtmed ja kutsus Oliver Einlat sellega sõitma. Mõlemad süüdistatavad olid teadlikud sellest, et tegemist on neile võõra 10 autoga, mille kasutamiseks neil omaniku luba puudus. Seda näitab juba auto võtmete ja dokumentide salajane äravõtmine. Koos autoga sõitma minnes kasutasid mõlemad süüdistatavad sõiduki omadusi sihtotstarbeliselt, s.t võimalust autos olles liikuda selle auto mootori jõudu kasutades. Seega, tehes omavoliliselt kasutusse võetud sõidukiga sõitu, kasutasid mõlemad sõidukis viibijad võõra vallasasja kasulikke omadusi ühiselt, liikudes sõidukiga ühest punktist teise. Ei oma tähtsust, kes oli sõiduki roolis ja kes istus kõrvalistmel, sest autot kasutasid mõlemad süüdistatavad. Kohus leiab, et taoline ühine käitumine vastab kaastäideviimise tunnustele, seega võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine toimus grupis
2.1.
Kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatavate ütlustest lähtuvalt on kohus veendunud, et teo panid süüdistatavad toime kavatsetult, kuivõrd tegutsesid süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Marek-Iskander Kats pani toime võõra asja rikkumise, s.o
Seega on tõendamist leidnud, et Oliver Einla pani toime võõra asja rikkumise, s.o
Kuna ka alltoodud episoodides tõendid kattuvad eeltoodud tõenditega (kannatanu ja süüdistatavate ütlused), siis kohus ei hakka neid siinkohal uuesti kordama. Tallinnas Rannamõisa teel Kakumäe Selveri turvakaamerate salvestuste vaatlusprotokollide koos fototabeliga (I kd tl 151-177) kohaselt nähtub frontaallaaduri liikumine ööl vastu 15.06.2017.a. mööda Rannamõisa teed ja Paldiski maanteed kesklinna suunas. Tunnistaja V P ütluste (I kd tl 225-227, IV kd tl 46-47) kohaselt oli ta ööl vastu 16.06.2017.a. Stroomi rannas O. Einla, M.-I. Katsi ja C.-P. Tatteriga. Nägi kuidas Einla, Kats ja Tatter kolmekesi rannas traktoriga ringi sõitsid, tema oli jalgrattaga, jäi traktorist maha ja kuulis vaid kolinat. Rohkem ei näinud. Tunnistaja K M ütluste (I kd tl 228-229) kohaselt oli 2017.a. juuni keskel Stroomi rannas koos Oliveri ja M.-I. Katsiga. Nägi, kuidas Kats rannas traktoriga ringi sõitis ja veel mõni poiss Katsile lisaks samal ajal selle traktori peal oli. Kahtlustavata C.-P. Tatteri ütluste (III kd tl 51-53) kohaselt oli ta Stroomi rannas koos Katsi, Oliveri ja V P ja jõid. Tuli mõte traktoriga sõitma minna, Kats juhtis ja Oliver oli ka traktoris. V tuli jalgrattaga. Vahepeal oli ka tema traktori peal. Siis tahtsid Kats ja Oliver traktorit ära uputada, tema ja V läksid siis juba rannast minema. Tunnistaja R T ütluste (IV kd tl 39-42) kohaselt leidis tema Stroomi rannas heakorrastustöid tehes 16.07.2017.a. hommikul kella 04.40 paiku lõhutud rannariietuskabiinid ja pingid ning nägi 3 noormeest, neist ühte traktorit juhtimas ja sellega merre sõitmas. Helistas politseisse. Kannatanu P –T V Stroomi supluskohas toimunud vandalismiakti teatele on lisatud ka fotod lõhutud kabiinidest ja pinkidest (IV kd tl 3-9). Tunnistaja K M ütluste (I kd tl 198-200) kohaselt töötab ta A-P OÜ lombardis. N T oli tööl, kui meesterahvas tõi 20.06.2017.a. ühe mobiiltelefoni pandiks ning seal telefonis sisaldusid 12 videod kopp-laaduri ja sellega erinevate asjade lõhkumiste kohta. Lisatud koopia tunnistaja K. M poolt esitatud lepingust ja isikutunnistusest (I kd tl 201-202), mille kohaselt oli selleks pandileandjaks ja laenuvõtjaks 20.06.2017.a. Oliver Einla. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 203-206) kohaselt oli selles telefonis videofaile kopplaaduri ja sellega erinevate asjade lõhkumiste kohta. A-P OÜ lombardi 20.06.2017.a. turvakaamera salvestuste vaatlusprotokollist (I kd tl 207214) nähtub O. Einlale sarnase isiku ja temaga kaasas olnud noormehe poolt telefoni pandimajja toomine. Tunnistaja N T ütluste (I kd tl 215-219) kohaselt 20.06.2017.a. tõid kaks noormeest pandimajja mobiiltelefoni. 1 kuu möödudes on telefon pandimaja oma ja sealt tuleb eemaldada kõik failid. Siis nägi telefonis videoid, kuidas traktoriga sõidetakse Stroomi rannas ja lõhutakse ranna kabiine. Fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli (I kd tl 220-224) kohaselt tundis tunnistaja N. T ühes mobiiltelefoni pandimajja toonud isikus ära Oliver Einla. Tõendikogum kinnitab seda, et ööl vastu 15.06.2017.a. võttis Marek-Iskander Kats Suurupi külas Vaikuse tee ja Vana-Klooga mnt ristmiku juures põllumaal teetöömasinate parkimisalal seisnud P G OÜ-le kuuluva frontaallaaduri Schaeff SKL 873 reg. nr XXX, mille süütelukus oli süütevõti ning sõitis sellega Tallinnas Sõle 51 asuva Pelgulinna Selveri taha, kuhu jättis selle esialgu seisma. Ööl vastu 16.06.2017.a. sõitis M.-I. Kats selle frontaallaaduriga Stroomi rannas koos Oliver Einla ja Cevin-Patrick Tatteriga. Seejärel jäeti frontaallaadur kella 04.43 paiku töötava mootoriga merre, misjärel jooksis sündmuskohalt enne politseipatrulli saabumist minema. Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Oliver Einla ja Marek-Iskander Katsi ja C.-P. Tatteri poolt sõiduki omavoliline kasutamine on tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest ja Maanteeameti Liiklusregistri andmebaasi andmetest (I kd tl 120) nähtub on laaduri Schaeff reg. nr XXX omanik P G OÜ. Seega oli tegemist Oliver Einla ja Marek-Iskander Katsi ja C.-P. Tatteri jaoks võõra vallasasjaga ning neil puudus õigus sõiduki kasutamiseks. Seejuures pole vaidlusi ega kogutud tõendeid selle kohta, et Oliver Einlal ja Marek-Iskander Katsil ja C.-P. Tatteril oleks olnud eelnev luba või hilisem nõusolek frontaallaaduri Schaeff SKL 873 reg. nr XXX kasutamiseks. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest ei nähtu, et kannatanu oleks süüdistatavatele andnud luba sõiduki kasutamiseks või muul viisil volitanud seda tegema kolmandaid isikuid. Seega ei ole kogutud tõendeid, et süüdistatavad oleksid frontaallaadurit kasutanud mõne lubatavusklausli alusel. Kuna süüdistatavad ka ise tunnistasid, et nad sõitsid sellega vaid ajutiselt, siis tuleneb eeltoodud tõendikogumist, et süüdistatavad kasutasid mootorsõidukit omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud ka
lg 2 p 2 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab
lg 2 p 2 tunnustele.
lg 2 p 2 sätestatud süüteokoosseis, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). 13 Hinnates süüdistatavate ja tunnistajate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, saab järeldada, et süütegu pandi toime ühiselt. Marek-Iskander Kats tõi frontaallaaduri randa ja teised, s.o Oliver Einlal ja C.-P. Tatter sõitsid ka sellega ronides kolmekesi kabiini. Kõik süüdistatavad olid teadlikud sellest, et tegemist on neile võõra frontaallaaduriga, mille kasutamiseks neil omaniku luba puudus. Koos frontaallaaduriga sõitma minnes kasutasid kõik süüdistatavad sõiduki omadusi sihtotstarbeliselt, s.t võimalust sellega ringi liikuda. Seega, tehes omavoliliselt kasutusse võetud sõidukiga sõitu, kasutasid kõik selles viibijad võõra vallasasja kasulikke omadusi ühiselt. Tähtsust ei oma, kes juhtis laadurit ja kes seisis/istus kõrval. Kohus leiab, et taoline ühine käitumine vastab kaastäideviimise tunnustele, seega võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine toimus grupis
Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatavate ütlustest lähtuvalt veendunud, et teo panid süüdistatavad toime kavatsetult, kuivõrd tegutsesid süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Marek-Iskander Kats toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt, s.o
Seega pani Oliver Einla toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt, s.o
Seega pani Cevin-Patrick Tatter toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt, s.o
Lisaks kinnitab eeltoodud tõendikogum ka seda, et Kats ööl vastu 16.06.2017.a. kuni kella 04.43-ni Tallinnas Pelguranna 58 asuvas Stroomi rannapargis sõitis ringi frontaallaaduriga Schaeff SKL 873 reg. nr XXX ja hävitas tahtlikult P –T l vara ehk 3 rannariietuskabiini ja 3 kahepoolset ranna liivaalale paigaldatud pinki. Kannatanu poolt esitatud andmete kohaselt tekitatud varalise kahju suurus T L kokku on 5500 eurot (IV kd tl 11, 23-27), mis vastavalt
Rannakabiinid ja rannatoolid olid niivõrd sodiks sõidetud, et neid enam parandada ei saanud. Seega kuna asju ei saanud enam otstarbekohaselt kasutada, siis on tegemist asjade hävitamisega süüdistatava poolt. Kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatavate ütlustest lähtuvalt on kohus veendunud, et teo pani süüdistatav Marek-Iskander Kats toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Marek-Iskander Kats pani toime võõra asja hävitamise, s.o
2.1.
lg 2 p 2 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab
lg 2 p 2 tunnustele.
lg 2 p 2 sätestatud süüteokoosseis, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). 16 Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, saab järeldada, et süütegu pandi toime ühiselt. Marek-Iskander Kats sai mõlemal korral S M võõra sõiduki võtmed ja kutsus Oliver Einlat sellega sõitma. Mõlemad süüdistatavad olid teadlikud sellest, et tegemist on neile võõraste autodega, mille kasutamiseks neil omaniku luba puudus. Seda näitab juba auto võtmete küsimine alaealiselt, kes ei olnud auto omanik ja kellel puudus ka õigus anda luba sõidukiga sõitmiseks. Koos autoga sõitma minnes kasutasid mõlemad süüdistatavad sõiduki omadusi sihtotstarbeliselt, s.t võimalust autos olles liikuda selle auto mootori jõudu kasutades. Seega, tehes omavoliliselt kasutusse võetud sõidukiga sõitu, kasutasid mõlemad sõidukis viibijad võõra vallasasja kasulikke omadusi ühiselt, liikudes sõidukiga ühest punktist teise. Ei oma tähtsust, kes oli sõiduki roolis ja kes istus kõrvalistmel, sest autot kasutasid mõlemad süüdistatavad. Kohus leiab, et taoline ühine käitumine vastab kaastäideviimise tunnustele, seega võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine toimus grupis
Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud
lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja korduvalt ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab
Oliver Einla on kriminaaltoimiku andmetel süüdi mõistetud Harju Maakohtu 25.06.2014.a. otsusega mh
Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Lisaks sellele on kriminaalasja kohtuliku menetlusega tuvastatud O. Einla poolt viie
Einla oli süütegude toimepanemise ajal ka isikuks, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. Seega on O. Einla toime pannud
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteod korduvalt
lg 2 p 1 mõttes, mistõttu on süüdistusaktis Oliver Einla tegu õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise. Harju Maakohtu 10.09.2014 otsusega nr 1-14-5527 (kd I tl 43-47, 1-18-3923) on MarekIskander Kats süüdi mõistetud
lg 2 p 4, 7 ja 9, § 266 lg 2 p 1 ja § 329 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises, ning eelmärgitud kvalifikatsiooniga kuriteod olid toime pandud enne temale käesolevas kriminaalmenetluses
Seega oli M.-I. Kats
lg 2 p 2 ettenähtud kuritegusid toime pannes isikuks, kes on varem toime pannud varguse ning kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tuvastatud ka viie
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemine, on tema puhul tegemist ka isikuga, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, so
Seetõttu on süüdistusaktis tegu õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 1 järgi, s.o teo toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatavate ütlustest lähtuvalt veendunud, et teo panid süüdistatavad toime kavatsetult, kuivõrd tegutsesid süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Marek-Iskander Kats toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, s.o
Samuti pani Oliver Einla toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise, s.o
2.2.
Einla) 17
lg 1 näeb ette vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist koos fototabeliga (V kd tl 5-10, 13-15) nähtub, et Oliver Einla peeti kinni vahetult peale kuriteo toimepanemist 27.08.2017.a. kell 21.50 XXX juures. Kahtlustatava O. Einla ütluste (V kd tl 39-41) kohaselt oli ta purjus, mäletab et oli politseibussis ja tagus vastu ust. Politsei löömist ei mäleta, aga kahetseb tehtut. Samas nii kannatanu L S (V kd tl 16-18) kui tunnistaja K K (V kd tl 28-31) riimuvate ütlustega saab tõendatuks lugeda, et süüdistatav lõi rabelemise käigus jalaga kannatanut näopiirkonda. Kannatanu L S ütluste (V kd tl 16-18) kohaselt olles 27.08.2017.a. õhtul koerapatrullis, sai ta väljakutse, et M K on vargus toime pandud. K 100 m eemal nägi kahte noormeest maadlemas, kes peeti kinni. Nendeks oli K K ja Oliver Einla, kes pandi politseiauto kongi. K müüja tundis Einlas ära noormehe, kes seal varastamas oli käinud. Kui ta kongiust tahtis kinni panna, siis pani Einla jala ukse vahele ja lõi teda paar korda jalaga näkku. 1 löök tabas vasakut põske ja tundis tugevat valu. Tunnistaja K K ütluste (V kd tl 28-31) kohaselt töötas ta S XXX. M K tuli 27.08.2017.a. õhtul paanikahäire, et mingid noormehed olid alkoholi varastanud. Nägi, kuidas politseiauto kongis olev noormees lõi jalaga ust lahti teinud politseinikule kõigest jõust jalaga näkku ning oli selle löögi üle uhke. Kohus viitab siinkohal, et vägivallaga on tegemist siis, kui selle käigus pannakse toime mõni
Antud juhul süüdistatav lõi kannatanut jalaga näo piirkonda. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-150-13 p 12). Kannatanu enda ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda jalaga näkku lõi, tundis ta tugevat valu. Vaadates kannatanu isiku läbivaatuse protokolli ja fototabelit (V kd tl 19-21) nähtub kannatanul punetus vasakul põsel ja kohtul puudub alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna jalaga näkku löömisel valu tundmine tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule sellise kehalise väärkohtlemisega valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Kohus täpsustab siinkohal, et võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu. Põhja prefektuuri prefekti 21.02.2017.a. käskkirja (V kd tl 22-24), kohaselt nimetati L. S korrakaitsebüroo operatiivkeskuse künoloogiateenistuse koerajuhi ametikohale. Koerajuhi ametijuhendis (V kd tl 25-27) on loetletud tema teenistusülesanded, mh patrullimine, õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine, väljakutsete teenindamine. Seega oli L S puhul tegemist avaliku võimu kandjaga, kes täitis teenistusülesandeid. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates, leiab kohus, et süüdistatav pani
Keeldudes vormiriietuses politsei 18 õiguspäraseid korraldusi täitmast rabeles ta agressiivselt, kuid kannatanut konkreetselt jalaga näo piirkonda lüües, soovis ta ametikohustusi täitvat politseiametnikku jalaga lüüa ja ta saavutaski oma eesmärgi. Seega tegutses ta eesmärgipäraselt ja kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Oliver Einla toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o
2.3.
Einla) Kohus leiab, et ööl vastu 06.06.2017.a. kella 01.30 paiku XXX majja akna lõhkumise teel sissetungimine ja televiisori LG väärtusega 599,99 eurot varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud nii Oliver Einla süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu M H ütluste (V kd tl 53-56) kohaselt sai ta turvafirmalt 06.06.2017.a. kella 01.30 paiku teate, et XXX majja on sisse murtud. Kohale minnes selgus, et aken oli kiviga katki visatud ja varastatud oli seinal olev televiisor. Kannatanu U M ütluste (V kd tl 59-61, 63-64) kohaselt murti 06.06.2017.a. öösel XXX majja akna lõhkumise teel sisse ja varastatud oli televiisori LG väärtusega 599,99 eurot. Ka muusikakeskus oli kahjustada saanud. Akna parandus läks maksma 400 eurot, kardinapuu 70 eurot, põranda vahetus 1625 eurot. Maja oli kindlustatud ning tema omavastutus on 191 eurot. Televiisori sai küll politseist tagasi, aga sellel on kahjustused 300 euro ulatuses. Lisatud ka maksekviitung (V kd tl 62) televiisori soetamismaksumuse kohta ja e-kirjavahetus I K esindajaga (V kd tl 176-178) kindlustusvõtja U. M kahju hüvitamise ja selle suuruse kohta. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (V kd tl 67-91) nähtub 06.06.2017.a. kell 02.17 sündmuskoha olustik: aken katki, suur kivi toapõrandal, klaasikillud. Kahtlustatava O. Einla ütluste (V kd tl 111-114) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist. Viskas öösel kiviga eramaja akna katki ja ronis aknast sisse. Kuulis, et signalisatsioon hakkas tööle ja võttis ruttu seinalt televiisori kaasa ja läks koju. Algul tahtis teleka maha müüa, aga kuna keegi ei tahtnud seda osta, siis jättis selle endale. Televiisori andis politseile üle. Lisaks eeltoodule tõendab süüdistatava süüd varguse toimepanemises ka DNA ekspertiisiakt nr 17E-GE0637 (V kd tl 99-105), mille kohaselt on puutejäljest aknaraamil saadud Oliver Einlalt pärinev DNA profiil. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on Oliver Einla poolt
Nagu kannatanu U M ütlustest tuleneb, kuulus teler temale ja selle kohta on esitatud ka arve (V kd tl 62). Oliver Einla ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud ese oli süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud teleka äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud eset kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatava ütluste kohaselt tahtis ta selle maha müüa ja kui see ei õnnestunud, jättis endale. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt. 19 Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud
Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab
Kohus selgitab, et
lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt
§-ga 266.
lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.
puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine XXX majja oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine majja vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse hoonesse. Majja siseneti öisel ajal, s.o ajal, mil kedagi majas ei viibinud. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et lõhutud on maja aken ja toas on kivi. Seetõttu viitavad ka sisenemise aeg ja viis üheselt maja omaniku tahte vastasusele. Seega oli tungimine XXX majja
tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu
Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka
Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab
Süüdistatavat on karistatud Harju Maakohtu 25.06.2014.a. otsusega mh
Seega on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Oliver Einla pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, s.o
Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kuriteo panid toime ja kannatanule kahju tekitasid Oliver Einla ja Marek-Iskander Kats ühiselt. Kohus leiab, et nõuet sisustab esitatud tsiviilhagi ja selles märgitud nõue kahju tekitaja vastu, mitte süüdistuses märgitud summad. Süüdistus ei saa sisustada hagi ja selles sisalduvat nõuet, kuivõrd esitatav kahtlustus ja süüdistusakt on menetlusdokumendid, mis koostatakse kriminaalmenetluse erinevates staadiumites, tsiviilhagi on aga iseseisev ja ühe menetluse poole koostatav ja esitatav rahaline nõue kahju hüvitamiseks. Seega ei peagi kahtlustuse sisu ja esitatud tsiviilhagi lõpliku kahju osas kattuma. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi 22 rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises ja ka nõudes näidatud ulatuses, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning tsiviilhagi tuleb rahuldada ja varaline kahju välja mõista kahju tekitajatelt. Vastavalt VÕS § 137 lg 1 sätetele kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et süüdistatavad põhjustasid kannatanule varalist kahju, mistõttu on tegemist samal alusel kannatanule tekitatud sama kahjuga, mis tingib tsiviilhagi täies ulatuses välja mõistmise solidaarselt Oliver Einlalt ja Marek-Iskander Katsilt. 4. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Marek-Iskander Kats Seadusandja on
lg 2 p 1 ja 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse,
lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega kõigepealt hindab kohus, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusregistri andmetel (V kd tl 180-181) on süüdistataval mitu kehtivat kriminaalkaristust ning käesoleval ajal kannab ta Pärnu Maakohtu 21.02.2018 otsusega mõistetud 3 aasta ja 8 kuu pikkust liitkaristust (V kd tl 143154). Eeltoodust nähtub üheselt, et eelnevad karistused ei ole süüdistatavale mõju avaldanud ja ta jätkab uute kuritegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Järgnevalt hindab kohus Marek-Iskander Katsi süü suurust
lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt 5 korral võõraste sõidukite omavolilises kasutamises. Tegudega tekitati ka kannatanutele varalist kahju sõidukite rikkumise näol. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et MarekIskander Kats pani antud kuriteo toime kavatsetult ja oli kõigis episoodides teo toimepanemise initsiaatoriks ning kohtu hinnangul on see süüd suurendavaks asjaoluks. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, sealjuures arvestades ka kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, leiab kohus, et Marek-Iskander Katsi süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Samas nähtub süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest, et süüdistatav kahetseb tehtut. Seega peab kohus võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Järgnevalt hindab kohus Marek-Iskander Katsi süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt erinevate teetööde masinate ja rannakabiinide lõhkumises. Tekitatud kahju oli kokku küllaltki suur (16 910 eurot + 5500 eurot). Teo asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et Marek-Iskander Katsi süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Samas nähtub süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest ja kohtuistungil avaldatust, et süüdistatav kahetseb tehtut. Seega peab kohus võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. 23 Kriminaalasja tehioludest nähtuvalt on P G OÜ mehhanismide omavolilise ajutise kasutamise ajal rikutud nii P G OÜ-le kui ka P –T L kuuluvaid asju ja sellisel viisil tekitatud olulist varalist kahju nii P G OÜ-le kui ka P -T L. Seega on
lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuritegu toime pannes toime pandud ka
Vastavalt
lg 1 sätetele kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul näeb raskeimat karistust ette
Arvestades mõlema kuriteo toimepanemise puhul keskmist süüd leiab kohus, et kuritegude kogumis on süüdistatava süü keskmisest suurem. Erinevad süüteod on toime pandud erineva tahtlusega ning ka erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisi eristavad ajavahemikud, mis viitavad erinevale tahtlusele ja pikemaajalisele teadlikule õigusvastasele käitumisele. Seejuures on tuvastatav, et kõigi grupis toime pandud kuritegude initsiaatoriks oli M.-I. Kats, mistõttu on tema roll oluliselt suurem. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista karistust
lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid peab vajalikuks mõista karistuse keskmisest määrast suuremana. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt kannab süüdistatav käesoleval hetkel Pärnu Maakohtu 21.02.2018 otsusega mõistetud liitkaristust, s.o vangistust 3 aastat ja 8 kuud algusega 10.08.2017.
lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus
§-s 64 sätestatud korras.
lg 1 näeb ette, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise tee või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus leiab, et arvestades seda, et süüdistatavat karistati eelmise kohtuotsusega osalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda süütegude toimepanemises, millised on toime pandud ajal, mil eelmises kriminaalasjas toimus kohtueelne menetlus, siis selline asjaolu näitab üheselt süüdistataval õiguskuulekuse puudumist ning jätkuvat soovi toime panna varavastaseid kuritegusid. Sellised asjaolud välistavad kohtu arvates süüdistatava suhtes kergema karistuse liitmise viisi kohaldamise ning süüdistatavale liitkaristust mõistes tuleb raskeimat üksikkaristust suurendada. Küll ei pea kohus vajalikuks liita mõistetud karistusi täies ulatuses. Seega kuna süüdistatav kannab juba alates 10.08.2017 Harju Maakohtu 21.02.2018 kohtuotsusega mõistetud vangistust ja käesoleva otsusega suurendatakse raskeimat üksikkaristust, so eelmise otsusega mõistetud karistust, siis käesoleva kohtuotsusega mõistetava liitkaristuse kandmist tuleb arvestada alates 10.08.2017. Oliver Einla Seadusandja on
lg 2 p 4 ja 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat,
lg 2 p 1 ja 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse,
lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega kõigepealt hindab kohus, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusregistri andmetel (V kd tl 182-183) on süüdistataval kehtiv kriminaalkaristus Harju Maakohtu 25.06.2014 otsusega mõistetud vangistusega 2 aastat 1 kuu ja 8 päeva, milline karistus jäeti
Käesoleva kohtuotsusega mõistetakse süüdistatav süüdi 4 erineva kuriteo toimepanemises. Eeltoodust nähtub üheselt, et eelnev karistus ei ole süüdistatavale mõju avaldanud ja ta jätkab uute kuritegude episoodirohket toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes, vaatamata temal sissetuleku olemasolule, ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. 24 Hinnates Oliver Einla süü suurust
lg 2 p 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varavastase süüteoepisoodi toimepanemist. Varastatud televiisori väärtus oli ligi 600 eurot, kuid lisaks sissetungimisega tekitati akna ja põranda lõhkumisega veel kahju üle 2000 euro. Samas tuleb silmas pidada, et Oliver Einla tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu. Televiisori sai kannatanu tagasi, aga see oli saanud kahjustada. Kohus leiab, et Oliver Einla süü, arvestades siiski seda, et tegemist on vaid ühe vargusega, on hinnatav alla keskmise. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid arvestanud ei ole. Samas nähtub süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest, et süüdistatav kahetseb tehtut ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil, seega peab kohus võimalikuks karistust kergendava asjaoluga arvestada. Süüdistatavale tuleb karistus mõista vastavalt süü suurusele, s.o alla sanktsioonimäära keskmist määra. Järgnevalt hindab kohus Oliver Einla süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt erinevate teetööde masinate lõhkumises. Tekitatud kahju oli kokku küllaltki suur ja kannatanu on esitanud nõude 16 910 euro ulatuses (koos käibemaksuga 20 292 eurot). Teo asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et võrreldes M.-I. Katsi süüga on Oliver Einla süü hinnatav mõningal määral alla keskmise. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Samas nähtub süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest ja kohtuistungil tehtud avaldusest, et süüdistatav kahetseb tehtut. Seega tuleb sellega arvestada. Järgnevalt hindab kohus Oliver Einla süü suurust
lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt 5 korral võõraste sõidukite omavolilises kasutamises. Tegudega tekitati ka kannatanutele varalist kahju sõidukite rikkumise näol. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et Oliver Einla pani antud kuriteo toime kavatsetult, kuid ta ei olnud kuritegude initsiaatoriks, vaid üldjuhul, v.a minilaaduriga sõitmise episoodis, sõitis lihtsalt kaasa. Kohtu hinnangul on see asjaolu tema süüd vähendav. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, sealjuures arvestades ka kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav alla keskmise. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtueelses menetluses on süüdistatav avaldanud kahetsust. Seega peab kohus võimalikuks sellega arvestada. Kriminaalasja tehioludest nähtuvalt on P G OÜ mehhanismide omavolilise ajutise kasutamise ajal rikutud nii P G OÜle kuuluvaid asju ja sellisel viisil tekitatud olulist varalist kahju P G OÜle. Seega on
lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuritegu toime pannes toime pandud ka
Vastavalt
lg 1 sätetele kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul näeb raskeimat karistust ette
Arvestades mõlema kuriteo toimepanemise puhul alla keskmise süüd leiab kohus, et kuritegude kogumis on süüdistatava süü alla keskmise. Erinevad süüteod on küll toime pandud erineva tahtlusega ning ka erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisi eristavad ajavahemikud, mis viitavad erinevale tahtlusele ja pikemaajalisele teadlikule õigusvastasele käitumisele, kuid kriminaaltoimikust nähtuvalt oli
Kats, mistõttu on O. Einla roll oluliselt väiksem. 25 Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla
Seadusandja on
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena vangistuse kuni 5 aastat. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et süü ei ole suur. Ühe jalalöögiga tekitatud valu ei olnud intensiivne ja sellele tervisekahjustusi ei järgnenud. Süüdistatav ise oma tegu ei mäleta, aga samas peab sellise teo toimepanemist purjus peaga võimalikuks ja kahetseb seda. E-posti teel on süüdistatav menetlejale edastanud ka kahetsuskirja (V kd tl 46). Kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo asjaolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus seda, et süüdistatav on toime pannud süüteod, mis vastavad neljale eri süüteo koosseisule. Kõik süüteod toime pandud erineva tahtlusega ning erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisi eristavad ajavahemikud, mis viitavad erinevale tahtlusele ja pikemaajalisele teadlikule õigusvastasele käitumisele. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada liitkaristuse mõistmisel kergeimat
lg 1 sätestatud karistuste liitmise viisi, vaid peab vajalikuks mõista liitkaristuse raskeima üksikkaristuse suurendamise teel, jättes siiski kõik üksikkaristused täies ulatuses liitmata ja suurendades raskeimat üksikkaristust vaid vähesel määral. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kehtiv kriminaalkaristus, s.o vangistus 2 aastat 1 kuu ja 10 päeva, millest süüdistatav oli
Samuti tuleb arvestada sellega, et käesoleval juhul mõistetakse süüdistatav süüdi 4 erineva kuriteo toimepanemises ning need kuriteod on toime pandud vähem kui aasta möödudes eelmise katseaja lõppemisest. Selline süüdistatava käitumine näitab seda, et katseajal oli ta võimeline käituma õiguskuulekalt, kuid katseaja möödudes jätkas uute süütegude toimepanemisega. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava objektiivne käitumine näitab temal jätkuvalt õiguskuulekuse puudumist. Samas on süüdistatav asunud tööle ning jätkab ka hariduse omandamist, millest saab järeldada, et ta on oma suhtumist muutnud. Samas, arvestades kuritegude rohkust ja nendes süütegudes sisalduvat üleolevat suhtumist kõrvaliste isikute varalistesse õigustesse ja omandi puutumatusse ning kuritegude toimepanemise jätkamist eelmise katseaja möödudes, leiab kohus, et kuigi käitumiskontrolli ajal oli süüdistatav võimeline süütegude toimepanemisest hoiduma, ei pea kohus võimalikuks taas jätta süüdistatavale mõistetavat karistust täies ulatuses kohaldamata ning peab vajalikuks määrata, et koheselt kuulub kandmisele osa karistusest ning suurema osa karistusest võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, allutades süüdistatava taas käitumiskontrollile. Sellega annab kohus süüdistatavale võimaluse pärast lühiajalise vangistuse ärakandmist aru saada, et juhul, kui ta kohtu poolt määratud katseajal ei ole suuteline õiguskuulekalt käituma, peab ta ka kohaldamata jäetud vangistuse ära kandma ning uue kuriteo toimepanemise tõttu karistuse täitmisele pööramisel lisanduks ka uue otsusega mõistetav karistus. Cevin-Patrick Tatter 26 Seadusandja on
lg 2 p 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega kõigepealt hindab kohus, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusregistri andmetel ei ole süüdistatavat varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud (V kd tl 184). Käesoleva kohtuotsusega mõistetakse süüdistatav süüdi 1 kuriteo episoodis ja kuriteo asjaoludest nähtuvalt oli tegemist suhteliselt juhuslikult toime pandud süüteoga. Samuti nähtub süüdistatava ankeetandmetest, et ta käib tööl, seega omab sissetulekut. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki, s.o rahalist karistust. Järgnevalt hindab kohus Cevin-Patrick Tatteri süü suurust
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt 1 korral võõra traktoriga sõitmises. Süüdistatav ei olnud kuriteo initsiaatoriks, vaid sõitis korraks lihtsalt võõras traktoris kaasa. Kohtu hinnangul on see asjaolu tema süüd oluliselt vähendav. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et süüdistatava süü on minimaalne. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusaktis riiklik süüdistaja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ei ole. Samas nähtub süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest, et süüdistatav kahetseb tehtut ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Seega peab kohus võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada ja karistuse mõista ettenähtud sanktsioonimäära miinimummäära lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul süüdistataval kehtivat kriminaal- ega ka väärteokaristust ei ole. Samas leiab kohus, et kuivõrd süüdistatavat karistatakse niigi juba kergemaliigilise karistusega ja seda sanktsiooni alammäära lähedases määras, siis ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat tingimisi karistusest vabastada, kuivõrd sellisel juhul jääks süüdistatav sisuliselt karistamata. Seetõttu jätab kohus kaitsja sellesisulise taotluse rahuldamata ning mõistetav rahaline karistus tuleb tasuda täies ulatuses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.