1 Kriminaalasi nr 1-12-7876 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-7876 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 751

lg 3 määrata Jaan Birjukovi elektroonilise valve tähtajaks 6 (kuus) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Jaan Birjukovile katseaeg kuni 08.03.2022 ning käitumiskontroll pikkusega 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Jaan Birjukovi käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Jaan Birjukovi käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 4,7 ja 9 sätestatud järgmisi kohustusi: - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Jaan Birjukov kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Jaan Birjukov karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaan Birjukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 08.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-7876 tunnistati Jaan Birjukov süüdi KarS § 114 p 5 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks arvati 09.03.

1. Tallinna Ringkonnakohtu 07.08.2013 otsusega tühistati Harju Maakohtu 08.05.2013 otsus Jaan Birjukovile karistuse mõistmise osas ning tehti uus otsus, millega mõisteti Jaan Birjukovile KarS § 114 p 5 - § 25 lg 2 järgi karistuseks 9 aastat vangistust. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Tegemist on Jaan Birjukovi esimese kuriteo ja esimese vangistusega. Mõrvakatse pani isik toime majandusliku kasu saamise eesmärgil võlgadest vabanemiseks, mida tunnistab. Soodusteguriteks olid majanduslikud raskused ning puudulik probleemilahendamise oskus. Kannatanuks oli võlausaldajast sugulane. Kinnipeetav on osalenud tööhõives, käesoleval hetkel töötab komplekteerimistsehhis meistrina. 30.04.2015 omandas isik riigikeele B2 taseme ning 31.08.2016 omandas kutsehariduse pottsepp-müürsepa erialal. Ajavahemikul 27.10.2015-04.02.2016 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, samuti on ta osalenud
2. aastal vestlustel psühholoogiga suhete ja empaatia teemadel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 2 aastat 11 kuud vangistust. Jaan Birjukov elas enne kinnipidamist koos abikaasaga vanematele kuuluvas korteris aadressil xxxx. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda vanemate juurde samale aadressile ning edaspidi leida isikliku elukoha. Elamistingimused on head. Aastatel 2009-2012 elas isik Euroopas, enamasti xxxx, kus õppis, samuti on ta töötanud xxxx. Endine abikaasa ja laps elavad samuti xxxx. Kinnipeetav omandas põhihariduse Lasnamäe Gümnaasiumis
3. aastal, jätkates õpinguid Inglismaal Crawley kolledžis (aastane õpe ärivaldkonnas), kuid Eesti mõistes omab ta siiski vaid põhiharidust. Enne vangistust isik eesti keelt ei rääkinud, praegu suhtleb ta eesti keeles vabalt. Kinnipeetav õpib omal käel hispaania keelt, loeb raamatuid, tegeleb üldise eneseharimisega. Isiku sõnade kohaselt tegeles ta enne vangistust ettevõtlusega (metsamüük, raamatupidamisteenused). Ta oli mitme erineva firma omanik/projektijuht. Enda sõnul on isik omanud üksnes ametlikke töökohti. Kinnipeetav omab vähesel määral programmeerija ja disaineri tööoskusi. Vangistuses olles toetavad isikut materiaalselt tema vanemad. Tasumata rahalisi nõudeid on isikul 25.01.2019 seisuga 38 675,63 eurot ja vabanemisfondis on 936 eurot. Rahalisi nõudeid maksab isik ka vanglas olles oma võimaluste piires. Kinnipeetav avaldab soovi tulevikus kõik nõuded ära tasuda ning majandusraskustest üle saada, et toetada oma perekonda. Kuriteo sooritas isik laenu tagasimaksmise kohustusest vabanemiseks. Võlad olid suured ja peamiselt võetud eraisikutelt 100% intressiga. Isiku toimetulekut enne kinnipidamist mõjutas soov hästi elada, tema kulutused olid silmnähtavalt suuremad kui ametlikud sissetulekud. OÜ Xxxx on esitanud 20.01.2019 garantiikirja, mille kohaselt võetakse kinnipeetav peale vabanemist tööle xxxx. Töökoht asub xxxx. Vanglas on kinnipeetav osalenud majandustöödel ning lisaks puidutsehhis abitöölisena ja käesolevalt töötab komplekteerimistsehhis meistrina, kus juhendab ka teisi kinnipeetavaid. Suhted ema M B ja isa V B on sõbralikud ja toetavad. Enne kinnipidamist elas isik koos abikaasa I B. Kinnipidamise ajal (xxxx) sündis neil tütar. Isik üritab täita vanemakohustust ka vanglas olles, suheldes palju lapse ja endise abikaasaga. Abielu I B on xxxx lahutatud. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub ka kuriteos kannatanu, kes on ühtlasi ka tema lähedane. Kinnipeetav suhtleb nimetatud isikuga vanglas olles edasi ja suhted on positiivsed, olenemata minevikusündmustest. Puudub info selle kohta, et kinnipeetav suhtleks kriminaalse taustaga inimestega. Kinnipeetav suudab olla iseseisev oma otsustes, kuid minevikus on mõjutatavus peegeldunud korduvate võlgade võtmises, et rahuldada oma elustiilile vastavaid vajadusi. Toimetuleku probleemide lahendamiseks kasutas isik vägivalda, üritades võlast vabanemiseks mõrvata võlausaldajast sugulast. Kinnipeetav tarbis alkoholi harva, kord kuus pudeli õlut. Riski uueks kuriteoks seonduvalt alkoholiga ei ole. Narkootikume isik ei tarvita. Elus on isik tundnud tugevat stressi olukorras, kui tal oli tekkinud suur võlakoormus. Kinnipeetav ei ole üldiselt agressiivne/vägivaldne, kuid kuriteo pani toime impulsiivse käitumise pinnalt, kasutades sealjuures ka vägivalda, mille tulemusel oleks võinud inimene elu kaotada. Isik ei arvestanud teo tagajärgedega, käesolevalt analüüsib ja mõistab, millised olid ja oleksid võinud olla tagajärjed. Kinnipeetav näitab üles empaatiat ohvri vaatevinklist. Isikul on kindlad plaanid - säilitada positiivsed suhted oma perekonnaga ja vanematega, arendada ennast, tasuda rahalisi nõudeid. Kinnipeetav on säilitanud vangistuse jooksul sisemist motivatsiooni ja tahet end arendada positiivsuse poole. Isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, suhtub temaga töötavatesse ametnikesse positiivselt ja on koostöövalmis. Kinnipeetav on sõnades väljendanud soovi muutusteks, teinud õiguskuuleka elu suunas ka pingutusi - maksnud nõudeid, kannatanuga on taastanud positiivse sideme, leidnud vabanemisjärgse töökoha, omandanud eriala. Kinnipeetav võib oma probleemide lahendamiseks kasutada vägivalda, mis võib viia kannatanu surmani ning seda juhul, kui ta 4 võtab jätkuvalt eraisikutelt laenu, mida ta ei suuda tagasi maksta ning tekivad pikaajalised majandusraskused, emotsionaalne surve. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 8% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 11%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Jaan Birjukovi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 08.03.2022 ning käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Jaan Birjukovile KarS § 75 lg 2 p-des 4 ja 7 sätestatud kohustused. Jaan Birjukov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on kursis sellega, et kui kohus ta tingimisi enne tähtaega vabastab, siis allutatakse teda kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, katseaeg jääb kuni kandmata karistusaja lõpuni ja käitumiskontrolli võib kohus määrata maksimaalselt kaheks aastaks. Ta on võimeline täitma kontrollnõudeid ja talle määratavaid kohustusi. Kui kohus peab vajalikuks, siis on ta valmis ka elektrooniliseks valveks. Elektroonilise valve kohaldamist kontrolliti eelmisel korral. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Jaan Birjukovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jaan Birjukovi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jaan Birjukovi võib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 1 kehtiv kriminaalkaristus ning reaalset vangistust kannab ta samuti esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses viibimise ajal on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on individuaalse täitmiskava raames osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes, sealhulgas omandanud riigikeele B2 taseme, omandanud kutsehariduse pottsepp-müürsepa erialal, läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning vestelnud psühholoogiga suhete ja empaatia teemadel. Kinnipeetav on osalenud vangla tööhõives, käesoleval hetkel töötab komplekteerimistsehhis meistrina. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on alaline elukoht vanemate juures, kus ta elas ka enne vangistust ning garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kinnipeetaval on küll 25.01.2019 seisuga tasumata nõudeid summas 38 675,63 eurot, kuid ta on alustanud nõuete tasumist juba ka vangistuses olles, samuti avaldanud soovi tulevikus kõik nõuded tasuda. Kinnipeetava suhted vanematega on sõbralikud ja toetavad, samuti on kinnipeetav jätkanud suhtlemist oma lapse ja endise abikaasaga. Lisaks suhtleb isik 5 kannatanuga, kellega nüüdseks on suhted positiivsed olenemata toimepandud kuriteost. Kinnipeetaval ei ole probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Isikul on reaalsed eesmärgid tulevikuks – säilitada positiivsed suhted perekonnaga, tasuda rahalised nõuded ja arendada ennast ning seda viimast on ta alustanud juba vangistuses olles. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et on teadlik kontrollnõuetest ja kohustustest, mida kohus talle ennetähtaegsel vabastamisel kohaldada võib ning ta on valmis neid täitma. Kohtu hinnangul tuleks anda Jaan Birjukovile võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetav on väljendanud soovi muutuda ning on asunud muutuseid juba ellu viima. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Jaan Birjukovile katseaja kuni ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o 08.03.2022 ning käitumiskontrolli pikkusega 24 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus peab vajalikuks kohaldada kinnipeetava suhtes ka elektroonilist järelevalvet, millega kinnipeetav kohtuistungil avaldatu kohaselt nõustus. Seega paneb kohus isikule käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 4,7 ja 9 sätestatud kohustused, määrates elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme paigaldamisest. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75; KrMS § 426, 432, 384,
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik