1-13-5852/124

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruar 2019, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-5852 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 20.02.2019 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Igor Ginzburg tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Igor Ginzburg, isikukood 37202235214, viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Igor Ginzburg tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Ginzburgi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Igor Ginzburg on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.09.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega karistatud 7 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus 27.01.2013 ja lõpp 27.01.
2. Kinnipidamisasutuses Igor Ginzburgi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust kindel elukoht puudus. Vabanemisel soovib minna xxx. Endised elukohad on olnud xxx. Isikul on pärast vabanemist võimalus minna xxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse 7-9 kuuks. Telefonivestluses kinnitas ema, et peale ravi on isikul võimalus minna elama ema xxx juurde aadressil xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga. Hetkel elab korteris ema üksinda. Ema sissetulekuks on pension ja ta on valmis poega toetama; Keskkooli lõpetas Ämari Vanglas. Viru Vanglas omandas kokaabi kutse. Ajavahemikul 11.11.2014-22.12.2014 omandas riigikeele A1-taseme ning 06.01.2015-30.04.2015 omandas õnnestunult riigikeele A2-taseme. Ajavahemikul 04.08.2015-30.11.2015 õppis riigikeele B-2 taseme õppes, kuid ei sooritanud eksamit. Läks korduvõppesse ajavahemikuks 08.08.201629.11.2016, kus sooritas eksami 63% peale. Riigikeele tasemeks on hinnatud B1; 1 Korduvate vangituste vahepealsetel aegadel on töötanud enamasti juhutöid tehes ehitusel, töötas 1,5 aastat xxx, ametlikult on töötanud ka 1 kuu xxx xx. Vangistusele eelnenud ajal ei töötanud, vaid teenis raha varastamisega. Enamus rahast kulus narkootilise aine hankimiseks. Kinnipeetaval on 25.01.2019 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 18 285,92 EUR. Vanglas on korduvalt keeldunud töötamast, mistõttu saanud ka distsiplinaarkorras karistada. Vangistuse ajal ja peale vangistust on kinnipeetavat valmis toetama tema ema. Kuna kinnipeetav keeldub majandustöödel koristama, siis on tegemist subkultuures kinnipeetavaga. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub lisaks, et Maksu- ja tolliameti teabenõude vastusest tuleneb, et I.Ginzburg ei ole varasemalt ametlikult töötanud ja teda ei ole kantud töötamise registrisse. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud röövimise ja varguse eest, mis on toime pandud sissetungimisega. Sellega seoses mõjutab isiku käitumist majanduslik kindlustatus, kuna enne vangistust ei olnud isik tööalaselt hõivatud ning loobus ka Töötukassa poolt pakutavatest võimalustest. Kinnipeetava suhtlusringi moodustasid varasemalt kriminaalse taustaga isikud, kinnipeetava sõnul suhted katkenud kuna isik on pikalt vangistuses viibinud. Kinnipeetav süstis vabaduses amfetamiini. Varasemalt andmed kanepi ja marihuaana suitsetamise kohta. Info kohaselt on varasemalt tarbinud ka ecstasyt. Kuriteo sooritamise põhjusena toob välja narkootikumide hankimise ja selleks vajalike vahendite leidmise. Kulutas vabaduses enamuse oma ajast narkootikume tarbides ja hankides. Varasemalt karistatud ka narkootikumide omamise, tarvitamise ja käitlemise eest. On korduvalt karistatud väärteo korras NPALS alusel. Isik soovib osaleda sõltlasele mõeldud sotsiaalprogrammis. Isiku sõnul ei ole hetkel sõltuvust kuna on pikalt vangistuses viibinud ning on seisukohal, et vabaduses enam sõltuvusaineid ei tarvita. Käesoleva vangistuse jooksul ajavahemikul 24.04.2017-15.06.2017 läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Kinnipeetav programmi jooksul osales hea meelega. Käesoleval ajal on pidevalt rääkinud sellest, et ei taha enam narkootikume kasutada ja on teinud vajalikud muudatused; Perioodil 08.06.2018 - 03.08.2018 osales sotsiaalprogrammis "Viha Juhtimine". Krminaalkorras karistatud kokku 15 korda. Vanglas viibib 9ndat korda. Süstemaatiliselt pika aja jooksul sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Karistatud mitmel korral ka suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Käesolevat karistust kannab röövimiste ja varguste (sissetungimisega) eest. Kuriteo pani Igor Ginzburg toime vahetult pärast eelmise vangistuse ärakandmist. Korduvad süüteod viitavad isiku riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 59%; Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 30%; Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Igor Ginzburgi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil Igor Ginzburg avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Peale vabanemist soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse. On väsinud vanglast, tahab elada normaalset elu, tahab luua perekonda, rehabilitatsioonikeskuses lubati aidata leida tööd ja elukoha. Majandustöödel ei tööta, sest selg valutab. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu leiab, et Igor Ginzburgi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 2 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohus tuvastab rida positiivseid asjaolusid Igor Ginzburgi käitumises. Vangistuse ajal isik osales keeleõppes ja sotsiaalprogrammides. Samas kohus arvestab ka asjaolu, et vangistuse ajal kinnipeetav on keeldunud majandustöödel töötamast. Süüdimõistetu vastuväited, et tööde tegemist takistas terviseseisund (selg valutas) on millegagi kinnitamata. Teda on korduvalt karistatud distsiplinaarkorrast tööst keeldumise eest, aga ka teist laadi rikkumiste eest, s.o korraldusele mitteallumine ja riiete kandmise nõuete eiramine. Igor Ginzburg on süstemaatiliselt pika aja jooksul sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Käesoleval ajal kannab vangistust esimese astme vägivaldse kuriteo eest, mis oli toime pandud vahetult peale varasema karistuse kandmist. Kuritegeliku käitumist soodustas ka narkootikumide tarvitamine. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis on omakorda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Puudub ka kindel elukoht, rahvastikuregistri järgi ametlik elukoht puudub, rehabilitatsioonikeskusest, kuhu süüdimõistetu tema sõnade järgi plaanib vabastamise korral minna, puudub igasugune kinnitus, et teda võetakse sinna vastu. Kokkuvõttes, vabaduses puudub I.Ginzburgil garanteeritud töö- ja elukoht, tema käitumine vangistuses ei olnud sugugi mitte eeskujulik ning arvestades tema senist elukäiku ja varasemaid karistusi puudub kohtul veendumus, et vabastamise korral hakkab I.Ginzburg elama seaduskuulekat elu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Viru Vangla toetav seisukoht jääb selles mõttes kohtule arusaamata ning prokuröri sisult põhistamata seisukoht, milles prokurör vaid nõustub vangla arvamusega ei oma sisulist kaalu (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Igor Ginzburgi tingimisi ennetähtaja vabastamiseks. Ohuprognoos Igor Ginzburgi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Igor Ginzburg tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 3