Obsah (6)

§ 230§ 163§ 174§ 138§ 144§ 177

Tsiviilasi nr 2-17-4226 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Bitweb OÜ hagi OÜ Uusmar ja Car

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kostjad ei ole üleandmise-vastuvõtmise aktide ebaõigsuse tuvastamiseks ekspertiisi tegemist taotlenud ega esitanud ka muid tõendeid, mis kinnitaksid aktide võltsitust, jätab kohus kostjate vastuväite arvestamata, kuna see on paljasõnaline ja tõendamata.

1. Kostjad on avaldanud ka, et kuivõrd Triptec OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer on 14.06.2016 ettekandes märkinud, et pankrotihalduril puuduvad andmed võlgniku poolt tellitud programmi osalise lahenduse omandi- ja kasutusõiguse ning väärtuse kohta ning võlgnik ei ole loodut kajastanud varana oma raamatupidamises, ei ole Triptec OÜ-le ka programmi üle antud.
2. Kohus selgitab, et arvutiprogrammi raamatupidamises kajastamise ja omandiõiguse üleminek ei ole omavahel seotud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning sama paragrahvi kolmanda lõike järgi tekib omand ainult seaduses sätestatud juhul. Kuivõrd omandi tekkimise eelduseks ei ole selle kajastamine raamatupidamises, ei ole kostjate vastuväide ka asjakohane.
3. Lisaks eelnevale on kostjad väitnud, et hageja ei ole Triptec OÜ-le andnud üle töö juurde kuuluvaid dokumente. Hageja on
4. mai 2018 kohtuistungil kinnitanud, et dokumendid ja tarkvara on üle antud. Hageja on esitanud kohtule ka pooltevahelise kirjavahetuse (tlk 72-80), millest nähtub, et hageja on teinud Triptec OÜ-le võimalikuks ligipääsu tarkvara arenduse dokumentatsioonile. Seega on kohtu hinnangul ka see kostjate vastuväide põhjendamatu ning tõendamata.
5. Täiendavalt on kostjad esitanud vastuväite nõude suuruse osas. Kostjate arvates ei ole põhjendatud arvetel nr 587 ja 604 kajastatud kulud (ruumide rent), summas 442 + 332 = 774 eurot, millele lisandub käibemaks summas 154,80, kokku 928,80, mille kandmine tellija poolt Tsiviilasi nr 2-17-4226 ei ole tavapärane tarkvaraarenduste praktikas ning mille kandmist ei näinud ette ka hageja ja Triptec OÜ (pankrotis) vaheline töövõtuleping. Hageja kinnitusel oli Triptec OÜ ja BitWeb OÜ vahel vastav suuline kokkulepe.
6. Töövõtulepingu regulatsioon üldiselt ei sätesta töövõtja muude kulude hüvitamise võimalust vaid ainult kokkulepitud tulemuse eest tasu maksmist. Töövõtja ruumide rendi eest sätestatud tasu maksmist ei olnud kirjas ka poolte vahelises töövõtulepingus. Ruumide rendi nõue ei tulene ka hageja ja Triptec OÜ (pankrotis) vahel allkirjastatud üleandmisvastuvõtmisaktidest. Seega ei tulene poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust võimalust nõuda raha ruumide rendi eest. Suulise kokkuleppe sõlmimine hageja ja Triptec OÜ vahel on selles osas tõendamata. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue on alusetu arvetel nr 587 ja 604 nimetatud ruumide rendi osas summas 928,8 eurot.
7. Seega tunnustab kohus arvest nr 587 tulenevat nõuet summas 7743 eurot ja arvest 604 tulenevat nõuet summas 5640 eurot. Arvest 725 tulenevat nõuet tunnustab kohus täies ulatuses, summas 13 220 eurot. Kokku tunnustab kohus hageja nõuet 26 603 euro ulatuses.
8. Lisaks eelnevale nõuab hageja lepingu punktist 9.2 tuleneva viivise tunnustamist summas 8456,49 eurot. Töövõtulepingu punkti 9.2 on kohaselt on töövõtjal juhul, kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega õigus nõuda tellijalt viivist 0,1 protsenti päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
9. Vastavalt lepingu punktile 8.1 tasub tellija käesoleva lepingu alusel teostatava töö eest töövõtjale kuude kaupa vastavalt tehtud töö mahule. Töö maksumus arvestatakse tunni põhiselt tunnihinnaga 20 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu punkti 8.2 alusel maksab tellija töövõtjale tasu vastavalt töövõtja poolt esitatud arvetele. Lepingu punkt 8.3 ütleb, et kui tellijal puuduvad vahendid järgmise perioodi tööde eest tasumiseks, võib poolte kokkuleppel töid jätkata ning arve teostatud tööde eest esitada alles peale tööde lõpptähtaega. Sellisel juhul akteeritakse töömaht iga kuu, aga arve alles peale lepingu punktis 2.2 kokku lepitud töö teostamise lõpptähtaega. Lepingu punkti 8.4 alusel tasub tellija töövõtja poolt esitatud arve viie tööpäeva jooksul alates arve kättesaamisest ülekandega töövõtja arveldusarvele.
10. Triptec OÜ (pankrotis) ei tasunud hagejale tähtaegselt alates 28.02.2015 esitatud arvet nr
11. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja jätkas tööde teostamist. Samas ei ole kostjad tõendanud, et hageja ja Triptec OÜ vahel oleks olnud lepingu punktist 8.3 tulenev kokkulepe. Hageja on töid teostanud ja Triptec OÜ on nimetatud tööd aktiga vastu võtnud. Aktidest tulenevalt on hageja esitanud arved, mille Triptec OÜ on maksmata jätnud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et arved muutusid sissenõutavaks arvel märgitud maksetähtpäeva saabumisele järgneval päeval, kuivõrd puuduvad tõendid vastupidise osas.
12. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et viivist tuleb arvestada järgmiselt: - arvest nr 587 on tasumata osa 7743 eurot, maksetähtpäev 09.03.2015 ning pankroti väljakuulutamine 26.05.2016, seega viivituses 444 päeva viivisemääraga 0,1 %. Viivise summa 3437,90 eurot. - arvest nr 604 on tasumata osa 5640 eurot, maksetähtpäev 07.04.2015 ning pankroti väljakuulutamine 26.05.2016, seega viivituses 415 päeva viivisemääraga 0,1 %. Viivise summa 2340,60 eurot. - arvest nr 725 on tasumata osa 13 220 eurot, maksetähtpäev 07.12.2015 ning pankroti väljakuulutamine 26.05.2016, seega viivituses 171 päeva viivisemääraga 0,1 %. Kokku viivise summa 2260,62 eurot. Seega tunnustab kohus hageja viivisenõuet summas 8038,70 eurot. Tsiviilasi nr 2-17-4226 MENETLUSKULUDE JAOTUS JA VÄLJAMÕISTMINE 33.

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldas hagi osaliselt, so 96,26% ulatuses nõudest, seega jätab kohus menetluskulud 96,26% ulatuses kostja kanda ja 3,74% ulatuses hageja kanda. 34.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

Kohtukuludest on Bitweb OÜ tasunud 17.03.2017 riigilõivu summas 300 eurot, mis on kohtu hinnangul ka põhjendatud ja vajalik kulu. 35.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejat esindas tsiviilasjas vandeadvokaat Alo Pormeister. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud 1675,50 eurot. Hageja esindaja tunnihind on 130 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud.

1. Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kostja II enda menetluskulude suuruseks on märgitud 3597,90 eurot. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused olnud vajalikud ning vastavuses märgitud ajakuluga. Kohus arvestab siinkohal tsiviilasja keerukuse (tegemist ei olnud keskmiselt keerukama asjaga) ning esitatud dokumentide sisu ja mahuga.
2. Kohus, arvestades tõendeid, menetluse mahtu, kostja menetluskulude suurust ja asja keerukust, asub seisukohale, et hageja poolt esitatud menetluskulud on seega mõistlikud ja põhjendatud kogu ulatuses. Seega on esindaja tasu põhjendatud 1675,50 euro ulatuses.
3. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 1975,50 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludes 96,26% kostjate kanda ja 3,74% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja menetluskulu 1901,62 euro ulatuses. 39.

§ 177

lg 4 kohaselt kohustub kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik