KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-15-10031 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2018. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi N Si hagi R P vastu 22 000

§ 365

on sätestatud müüja vastutus, seega nii R P kui ka AS-i SEB Liising vastutus, sest nad on omavahel seotud, kompenseerida heausksele ostjale N Sile tema tehtud kulutused summas 1 100 eurot (parkla ja teisaldamise tasu), mis on sunnitud kulutused. Pakkuda Kostjale auto tagasiostu võimalust summas 10 000 eurot. Nõuda SEB Liising AS-ilt välja kahju, milline on kantud Hageja poolt. Tuvastada liisingulepingu lõpetamine. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. KOSTJA SEISUKOHAD

1. Kostja vastuses hagile (I kd tl 134-138) esitas omapoolse seisukoha, milles taotleb hagi läbivaatamata jätmist ja menetluse lõpetamist TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel. Alternatiivselt palub Kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitab, et lepingust taganemise tähtaja puhul on tegemist nõude maksmapaneku õiguse lõppemisega, sest tahteavaldus ja seega ka hagi ei ole esitatud seadusest tuleneva tähtaja jooksul. Õigust lõpetava tähtaja möödumine lõpetab nõude või muu õiguse või välistab selle maksmapaneku. Õigust lõpetava tähtaja järgimist kontrollib erinevalt aegumistähtajast kohus ka omal algatusel. Antud juhul juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek toimus 10.05.
2. a. Kostjale jääb arusaamatuks, millisele tõendile Hageja tugineb väites, et asja mittevastavus oli olemas talle asja üleandmisel. Kostja selgitab, et tutvus 14.10.
3. a sõidukiga selle asukohas. Sõidukil on olulisi defekte ning puuduseid, sh puudus võimalus seda käivitada (st võivad ilmneda omakorda olulised defektid). Kostja andis üle väga heas seisukorras sõiduki ning võrreldes seda vastnähtuga, on Kostjal tõsine kahtlus, et nn manipulatsioon on toimunud peale müügitehingut. Sõiduki müümisel oli see kontrollitud, sh autoregistri spetsialistide poolt ning mingeid manipulatsioone ei täheldatud. Kostja märgib, et müügilepingust taganemisel peab Kostja tõendama puuduse olemasolu müügitehingu hetkel või asja üleandmisele eelnevalt. Antud juhul sellised tõendid puuduvad ning Kostja ei saa juba selle tõttu lepingust taganemisega nõustuda. Taganemine on ühepoolne kujundusõigus ja vastavale tahteavaldusele kohaldatakse tahtevalduse regulatsiooni. Kostja sai taganemise avalduse kätte 21.09.
4. a koos hagiavaldusega. Eelnevalt ei ole teda antud probleemist ja ka taganemisest teavitatud.

§ 118

lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.

§ 118lg 1 sätestatud tähtaeg (mõistlik tähtaeg) on õigust lõpetav tähtaeg.

Kostja on seisukohal, et Hageja on minetanud taganemise eeltingimuseks oleva mõistliku tähtaja ning ka see on põhjuseks hagi rahuldamata jätmisel. Kostja teatab, et juhul, kui Hageja esitab tõendid, et puudus oli olemas asja valduse üleandmisel ja kohus ei pea põhjendatuks hagi läbivaatamata jätmist soovib Kostja Hageja 4 nõudele esitada tasaarvestusavaldust või vastuhagi. Taganemisega muutub müügilepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks (

§ 189

lg 1, st müügilepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama).

§ 189

lg 1 annab Kostjale õiguse nõuda hagejalt kasutuseelise eest hüvitise (nt autoga sõidetud kilometraaži alusel) ning

§ 189lg 4 võimaldab asja halvendamisest tuleneva väärtuse vähenemise hüvitamist.

Antud juhul on täidetud eeldused mõlema hüvitisnõude esitamiseks. Sõiduki läbisõit on seisuga 19.07.

1. a 66 559 km. Sõiduki müügihetkel oli läbisõit 39 180 km. Seega Hageja on sõidukiga läbinud ca 27 000 km. Sõiduki seisund ei allu kriitikale, st hetkel on ta kasutuskõlbmatu (käivitamise võimalust ei ole) ning olulisemad defektid on vajadus vahetada rehvid, purustatud esiklaas, värvidefektid ustel ja tagaluugil (st eemaldada saab defekti ainult terve detaili värvimisega), juhiistme istmekate vajab väljavahetamist, sõiduki aku ei toimi ning vajab väljavahetamist ja puuduvad tagaistmetele kinnitatavad telerid/monitorid. Eeltoodu oluliselt vähendab asja väärtust (üleandmisel defektid puudusid, seisund väga hea) ning ei seondu kuidagi asja korrapärase kasutamisega. Vastava nõude esitamisel Kostja esitab ka vähenenud väärtuse kohta tõendid kuna Kostja sai sõiduki üle vaadata alles 14.10.
2. a. Kostja eeldab, et sellises seisundis sõiduki väärtus ei saa olla üle 10 000 euro.
3. Kostja märkis oma 21.08.
4. a seisukohas (II kd tl 88-92), et Hageja teatas 30.05.
5. a kohtuistungil, et tema valduses olev vaidlusalune sõiduauto ei ole tagaotsitav ega varastatud ning Hageja valduses on ka vastav dokumentatsioon, millise pidi Hageja esitama. Hageja on jätnud vastavad dokumendid esitamata, kuid on ilmne, et Hageja on ise teatanud ja tunnistanud väidetava asja mittevastavuse puudumist. Samas on Hageja palunud kaasata kolmanda isikuna Maanteeameti etteheitega, et vastav amet on võltsinud dokumente. Kostja on seisukohal, et esile toodud põhjused ja põhjendused ameti kaasamiseks jäävad arusaamatuks ning põhistus on ebapiisav, st Kostja viidatud selgituste alusel ei ole võimalust kolmanda isiku kaasamiseks. Kostja jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Kostja teatab, et juhul, kui Hageja esitab tõendid, et asjal (autol) oli puudus olemas ja see oli olemas asja valduse üleandmisel ja kohus ei pea põhjendatuks hagi läbivaatamata jätmist ning leiab, et hagi on põhjendatud, tuleb nõudest tasaarvestada asja kahjustuste likvideerimise maksumus. Müügilepingust taganemisel peab Kostja tõendama puuduse olemasolu müügitehingu hetkel, või asja üleandmisele eelnevalt. Antud juhul sellised tõendid puuduvad ja kostja ei saa juba selle tõttu lepingust taganemisega nõustuda. Samuti on sõiduk tagastatud ja kasutamiseks puuduvad piirangud. Kostja sai taganemise avalduse kätte 21.09.
6. a koos hagiavaldusega. Eelnevalt ei ole Kostjat probleemist ja ka taganemisest teavitatud. Kostja on seisukohal, et Hageja on minetanud taganemise eeltingimuseks oleva mõistliku tähtaja ning ka see on põhjuseks hagi rahuldamata jätmisele. Kostja juhib tähelepanu ka asjaolule, et esitati kaks üksteist välistavat tahteavaldust, st asi asendada ja lepingust taganemine, Hageja ei saa kahte üksteist välistavat õiguskaitse vahendit korraga kasutada. Taganemisega muutub müügilepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks

§ 189

lg 1, st müügilepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama.

§ 189

lg 1 annab Kostjale õiguse nõuda Hagejalt kasutuseelise eest hüvitist (nt autoga sõidetud kilometraaži alusel) ning

§ 189lg 4 võimaldab asja halvendamisest tuleneva väärtuse vähenemise hüvitamist.

Antud juhul on täidetud eeldused mõlema hüvitisnõude esitamiseks. Sõiduki läbisõit on seisuga Tulenevalt Agdeck-Auto AS ja Polven OÜ hinnapakkumistest on vaidlusaluse sõiduauto endisesse olukorda taastamiseks vajalik kulu summas 3 401,57 eurot + 1 097,96 eurot = 4 499,53 eurot. Kostja on seisukohal, et antud taastamiskulu tuleb hüvitisest maha arvestada. Kostja palub jätta hagi läbivaatamata ja lõpetada menetlus. Alternatiivselt palub jätta hagi rahuldamata. 14 Kostja esitas 11.06.

1. a seisukoha (II kd tl 127-133), täiendades eelnevat seisukohta sellega, et 30.03.
2. a on väljastatud sõiduki tehniline pass ja sõiduki on AS-ilt SEB Liising omandanud Hageja ja sõiduki omanik on Hageja. Hageja tasus pangale müügihinna omandades sõiduki ning kasutab sõidukit tänaseni. Hageja on käitunud vastuoluliselt, sest on omandanud sõiduki AS-ilt SEB Liising, st peale väidetavat taganemist on tehtud sõidukiga tehinguid. 5 Seega omandades asja lepingust väidetavalt taganenud isikult on asjaolud oluliselt muutunud. Hageja saab taganeda lepingust AS-iga SEB Liising. Kostja jääb jätkuvalt oma seisukohtade juurde. Jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada menetlus. Alternatiivselt jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud Hageja kanda. MENETLUSE KÄIK
3. 07.04.
4. a kohtuistungil Hageja esindaja selgitas, et ei tea mis toimus peale sõiduki kinnipidamist. Liisingulepingut enam pangaga ei ole, hetkel on sõlmitud AS-iga SEB Pank laenuleping. Lepingus on kirjas laenu kasutamise otstarva. Auto on tasulises parklas ja hageja ei ole välja selgitanud, mis autoga juhtus. Ekspertiis on politsei toimikus. Kostja esindaja on seisukohal, et asi on panga ja Hageja vaheline. Sõiduk anti pangale üle jaanuaris ja auto on parklas. Esindaja palus kohtul kaasabi ekspertiisi väljanõudmiseks, Interpolist andmed ja Saksa võimude poole pöördumist kas nad soovivad selle auto tagastamist. Kostja selgitas, et ostis auto Leedust, auto müüja oli vahendaja, auto sai ta Saksa ostu- müügilepinguga. Ise tegeleb hobikorras auto remonditöödega ja müügiga. Auto omanik oli Saksamaalt. Ostu-müügilepingu vormistas Eestis, esmane registreerimine toimus Eestis ja auto vormistati Kostja nimele. Hageja esindaja taotles kompromissi läbirääkimisteks kaks kuud, Kostja esindajal ei olnud vastuväiteid kompromissläbirääkimiste suhtes.
5. 30.05.
6. a istungil selgitas Hageja esindaja, et käesoleval hetkel autol tehnilist ülevaatust ei ole ja autoga ei ole võimalik sõita. Hageja sai auto kätte
7. märtsil
8. a. Hageja esindaja on seisukohal, et menetlusse tuleks kaasata PPA ja Maanteeamet. Honda keskusest on saadud kaks dokumenti, milles selgus et nimetatud auto ei ole varastatud vaid teise VIN-koodiga auto on varastatud. Auto on olnud erinevate isikute käes ja autole on tekitatud erinevad vigastused, mis ei ole Hageja ega Kostja poolt tekitatud. Ekspertiisiaktis on kirjas, et sõiduautol on vahetatud VIN-plaat, tehasetäis koos aluspinna lõiguga. Kindlasti tuleks teha autole uus ekspertiis. Hageja esitab kohtule põhistatud taotlused 05.06.
9. a. Hageja nõustub sellega, et hagi tuleb täpsustada.
10. 10.05.
11. a istungil selgitas kohus, et Hageja poolt esitatud taotlus kolmandate isikute kaasamiseks ei ole piisavalt põhjendatud. Hageja esindaja selgitas, et tellis 20.04.
12. a uue ekspertiisi. Põhistatud taotlused esitab Hageja kohtule. Honda on alates 30.03.
13. a Hageja omandis. Honda tehnilise passi kohaselt on auto omanikuks Hageja, kuna Liisinguleping on lõpetatud, siis ei saa auto omanikuks olla SEB Pank. Hageja ei saa autot kasutada, kuna auto on võltsimise tunnustega. Tehniline pass on aastast 2012, kuid see ei vasta tegelikkusele. Auto on ehitatud 2010, mitte
14. Honda seisab tasulises parklas. Hageja soovib tuvastada liisingu lõpetamine kohtu poolt ja võimalusel saada auto maksumus tagasi. Tegemist on kolmepoolse lepinguga, lepingus on ostjaks SEB Pank. Hageja palub kohtul tunnustada lepingust taganemise õigust. Hageja jääb hagis kolme nõude juurde. Loobub Kostjalt välja mõista Hageja poolt tasutud lisakulutused, mida Hageja on kandnud, kuna ei saa Hondat kasutada. Autol olid varjatud puudused, sõlmiti SEB Panga Liisinguga krediidivahendusleping, Kostja müüs auto AS-ile SEB Liising, kellelt Hageja selle omakorda ostis. Sellepärast Hageja palubki Kostjal see auto tagasi võtta. SEB Liising loobus lepingust ja lõpetas Liisingulepingu peale seda kui tuli PPA teade, et sõiduauto ei ole puhas. Paberite järgi on auto varastatud, tehasetähis on võltsitud. 11.09.
15. a öeldi Liisinguleping üles ja paluti tasuda võlgnevus summas 15 691 eurot. Hageja võttis selleks väikelaenu. Kostja esindaja selgitas, et Hageja omandas sõiduki AS-ilt SEB Pank liisingulepingu lõppemisel. 6 Pooled olid nõus asja edasi arutamist kirjalikus menetluses. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite, vastuväidete, kohtukõnede teeside ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. 24.09.
16. a teatas kohus, et kohtulahend tehakse teatavaks
17. oktoobril
18. a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
20. Esmalt esitab kohus asjas tuvastatud asjaolude kokkuvõtte nende kronoloogilises järjekorras:  PPA 08.09.
21. a informatsiooni kohaselt on Honda CRV Eesti registreerimismärgiga xxx, võltsitud tehasetähis XXX, õige tehasetähis XXX varastatud Saksamaal 26.02.
22. a (II kd tl 46);  05.04.
23. a on Saksamaal registreeritud sõiduk Honda CRV VIN-koodiga XXX, Saksamaa registreerimismärk xxx (esmane registreerimine 07.03.
24. a), omanik N N (II kd tl 50-52);  N N on 05.04.
25. a Honda CRV (VIN-kood XXX müünud R Ple 22 000 euro eest (II kd tl 48-49);  23.04.
26. a on ARK-is kinnitatud sõiduki registreerimiseelse ülevaatuse akt, Honda CRV (VIN-kood XXX, päritoluriigi (Saksamaa) registreerimismärk xxx), otsus: vastab nõuetele (II kd tl 28-29);  03.05.
27. a edastas AS SEB Liising N Sile Honda pakkumuse (I kd tl 19);  08.05.
28. a on R P ja AS SEB Liising sõlminud Honda Müügilepingu (I kd tl 9-12), samal päeval on AS SEB Pank ja N S sõlminud krediidivahenduslepingu (I kd tl 20); samal päeval on sõlmitud Liisinguleping (I kd tl 14) ja väljastatud arve väljaostumakse ja lepingutasu maksmiseks (I kd tl 18);  09.05.
29. a on AS SEB Liising andnud N S volikirja Honda registreerimiseks Maanteeameti Liiklusregistribüroos AS-i SEB Liising nimele (II kd tl 35-36);  10.05.
30. a on N S esitanud AS-i SEB Liising esindajana taotluse Honda registreerimiseks ARK-is (II kd tl 34); samal päeval on Hondale väljastatud registreerimistunnistus, omanik AS SEB Liising, vastutav kasutaja N S (I kd tl 13); samal päeval on R P ja N S allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti, üleandja esindajana on akti ja selle lisa allkirjastanud I A (I kd tl 16-17);  24.05.
31. a on AS SEB Liising AS üle kandnud R Ple 22 000 eurot (I kd tl 15);  19.07.
32. a peeti Honda kinni Koidula piiripunktis ja paigutati tolli arestiplatsile, sõiduki kinnipidamise asjaolud: sõiduki VIN-koodil esinevad manipuleerimistunnused, idenfitseerimiskleebistel esinevad võltsimistunnused (I kd tl 21-22, II kd tl 4-5); samal päeval alustati kriminaalmenetlust KarS § 202 lg 1 tunnustel (II kd tl 3);  19.07.
33. a kuulati N S PPA-s üle tunnistajana (II kd tl 10-13), tunnistaja seletas, et ostis Honda CRV Jõhvis Volkswageni keskuse kaudu eraisikult ja 10.05.
34. a registreeris auto registris numbrimärgiga xxx;  21.07.
35. a koostas uurija ekspertiisimääruse kriminaalasjas, et tuvastada kas Honda tehasetähis on vahetatud või muudetud ning milline oli esialgne tehasetähis (II kd tl 15);  12.08.
36. a kohtueksperdi (EKEI) ekspertiisiakti kohaselt on Hondal vahetatud tehaselipik, VIN-plaat ja tehasetähis koos aluspinna lõiguga, mootori seerianumber on võltsitud selliselt, et see vastaks vahetatud tehasetähisele, teistest identifitseerimisandmetest tulenevalt oli Honda esialgne tehasetähis XXX (II kd tl 1622);  09.09.
37. a on PPA teavitanud AS-i SEB Pank kriminaalmenetlusest (II kd tl 33); 7  04.11.
38. a on PPA üle kuulanud tunnistaja R P, kelle ütluste kohaselt müüs ta Honda N Sile, auto leidis ta internetist ning sõiduki asukoht oli Leedus, pärast sõiduki Eestisse toomist viis ta auto Moller Auto müügiplatsile ning soovis autot müüa Moller Auto kaudu, enne kui jõuti vormistada komisjonimüügi dokumendid, sooviti autot osta (II kd tl 24-25);  30.12.
39. a esitas N S päringu PPA-le, milles märkis, et talle ei ole Hondat tagastatud ning ta peab tasuma pangalaenu auto eest, mida ei saa kasutada, tal puudub võimalus taganeda müügilepingust, kuna tal puudub ekspertiisiakt (II kd tl 44);  13.01.
40. a tagastas PPA Honda AS-ile SEB Liising, märkused: auto tehniliselt korras, väliseid vigastusi ei ole (II kd tl 53-56);  14.01.
41. a on PPA N Sile vastanud ja informeerinud Hagejat ekspertiisi tulemustest, auto vargusest Saksamaal ning sellest, et tagaotsitava auto kinnipidamisest on teavitatud Saksamaa ametivõime ning palutud neil esitada õigusabitaotlus, vastavat taotlust senini esitatud ei ole; Honda tagastati omanikule (AS-ile SEB Liising 13.01.
42. a, kust hageja edaspidi informatsiooni sõiduki ning sellega seotud lepingute ja kohustuste osas vajadusel saab; menetlus kriminaalasjas lõpetatakse, kuna kuritegu pole toime pandud Eestis ja seega puudub alus kriminaalmenetluse jätkamiseks (I kd tl 23, II kd tl 45);  15.01.
43. a on PPA prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetanud (II kd tl 57-58);  22.01.
44. a on N S esitanud järelepärimise PPA-le küsimustega, miks teda ei teavitatud auto tagastamisest ning miks autot ei tagastatud talle kui auto vastutavale kasutajale (II kd tl 59);  26.01.
45. a on PPA N Sile vastanud, et sõiduk tagastati selle omanikule, mistõttu avaldajal on võimalik sõiduki omaniku poole pöörduda, kriminaalasi lõpetati (II kd tl 60);  16.02.
46. a on Roland Harjaks saatnud e-postile xxx kolm manustatud dokumenti (politsei vastus, volikiri ja lepingust taganemine, I kd tl 26), 13.03.
47. a on Roland Harjaks saatnud E-posti aadressile xxx e-kirja „kas ülesütlemisavaldus on müüjale edastatud või edastate liisijale müüja andmed“ (I kd tl 26); 18.03.
48. a on Roland Harjaks saatnud e-posti aadressile xxx e-kirja „ootame vastust“ (I kd tl 27); 19.03.
49. a on xxx vastanud, et müüjaks on R P (müügileping manustatud), müügilepingust taganemise avaldus ei ole koostatud korrektselt ja seda ei ole sellisel kujul võimalik kellelegi edastada; AS SEB Liising andis N Sile nõusoleku müügilepingust taganemiseks (

§ 365lg 2) (I kd tl 27-28);  16.06.2015.

a on xxx saatnud e-kirja Roland Harjaksile „mis staadiumis Teil antud vaidlus on?“; Roland Harjaks vastas samal päeval „ saatsime müüjale lepingust taganemise avalduse märtsi lõpus, teate sai ta kätte, kuid ei ole vastanud, samuti ei vasta ta telefonile, sel nädalal saadame hagiavalduse kohtusse, kas auto on SEB liisingu või Shakovi valduses?; samal päeval on xxx vastanud: „sõiduk on hetkel meie valduses ja palumegi teatada, millised on teie kliendi plaanid seoses sõidukiga; iseenesest tuleb see tagastada

§ 189

lg 1 alusel müüjale; sõiduk asub hetkel tasulises parklas (2,5 eurot päev); mõistagi kuulub krediit S poolt tagastamisele ja vastava nõude kavatseb SEB kliendile ka esitada“ (I kd tl 29-31);  03.07.

1. a esitas Hageja kohtule hagi, milles taotles Kostjalt 22 000 euro väljamõistmist, hagiavalduse kirjeldavas osas taotleb Hageja, et kohus tuvastaks ostumüügilepingust taganemise, hageja on nõus auto tagastamisega kostjale peale liisingule kogu müügihinna tagastamist, alternatiivselt soovib hageja kostjalt tagastatud auto asendamist teise samaväärse autoga ühe kuu jooksul peale kohtulahendi jõustumist (I kd tl 4-8);  11.09.
2. a ütles AS SEB Liising üles Liisingulepingu (II kd tl 84);  30.03.
3. a andis AS SEB Liising Honda üle Hagejale (II kd tl 101 pöördel, 102);  30.03.
4. a on välja antud sõiduki Honda registreerimistunnistus (VIN-kood XXX, registreerimismärk xxx, omanik N S, kasutaja M S) (II kd tl 103-104); 8  21.05.
5. a esitas Hageja kohtule NCG Import Baltics OÜ klienditeeninduse ja järelturu juhi K V kirja, mille kohaselt allakirjutanu kinnitab Honda tootjatehase vastuse alusel, et auto näol on tegu Honda CRV-ga, mille tegelik valmistaja poolt antud tehasetähis on XXX, valmistatud 16.11.2010 ja müüdud Saksamaal 29.12.2010, ning et auto kerel olev tehasetähis on võltsing (II kd tl 106-120).
6. Hageja nõuded. 20.
7. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). 20.
8. Hageja poolt 03.07.
9. a esitatud hagis on hagi esemeks Kostjalt 22 000 euro väljamõistmine. 20.
10. Kohtuistungil 30.05.
11. a juhtis kohus Hageja tähelepanu sellele, et hagi tuleb täpsustada ning Hagejal tuleb kohtule esitada hagi terviktekst (376 lg 5) hiljemalt 14.06.
12. a. 20.
13. Täiendatud ja täpsustatud hagis (hagi terviktekst) esitati kohtule 14.06.
14. a (II kd tl 8385). Hagi terviktekstis esitas Hageja alljärgnevad nõuded Kostja vastu (II kd tl 85): * tunnustada Hageja õigust Müügilepingust taganemiseks; * välja mõista Kostjalt Hageja kasuks Liisingulepingu lõpetamisega seotud kulutused summas 15 106,69 eurot; * kohustada Kostjat vastu võtma auto Honda CRV; * mõista Kostjalt välja Hageja kasuks tasutud lisakulutused, milliseid Hageja on kandnud, kuigi autot kasutada ei saa; * välja mõista Kostjalt Hageja poolt tasutud riigilõiv. 20.
15. Kohtuistungil 10.05.
16. a Hageja jäi hagi terviktekstis toodud nõuete nr 1-3 juurde ning loobus neljandast nõudest (II kd tl 101 pöördel). Kohtuistungil määras kohus, et jätkab poolte nõusolekul asja lahendamist kirjalikus menetluses ning määras menetlusosalistele tähtaja tõendite, menetluskulude nimekirjade ja kohtukõnede teeside esitamiseks kuni 11.06.
17. a. Peale seda teatab kohus kohtuotsuse tegemise aja (II kd tl 102). 20.
18. Hageja esitas 11.06.
19. a kohtule vastuse ja täiendatud seisukoha (II kd tl 121-124), milles esitas alljärgnevad taotlused (II kd tl 124): * kaasata menetlusse AS SEB Liising, sest

§-s 365 on sätestatud müüja vastutus, seega nii R P kui ka AS SEB Liising, sest nad on omavahel seotud; * kompenseerida heausksele ostjale N Sile tema tehtud kulutused summas 1 100 eurot (parkla ja teisaldamise kulud), millised olid talle peale surutud; * pakkuda R Ple auto tagasiostu võimalust summas 10 000 eurot; * nõuda AS-ilt SEB Liising välja kahju, millised on kantud hageja poolt; * tuvastada liisingulepingu lõpetamine; * menetluskulud jätta poolte endi kanda. 20.

1. Sisuliselt on Hageja 11.06.
2. a menetlusdokumendis esitanud täiendavad nõuded (kulutuste hüvitamine 1 100 eurot, nõuda AS-ilt SEB Liising välja hageja kantud kahju, tuvastada liisingulepingu lõpetamine). 20.
3. Kohus märgib, et sellises menetlusstaadiumis, kui kohus määrab tähtaja kohtukõne teeside ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, ei saa menetlusosaline enam esitada täiendavaid taotlusi uute menetlusosaliste kaasamiseks ega ka täiendavaid nõudeid, vaid üksnes 9 esitada kohtule oma seisukohad senises menetluses esitatu kohta. Nõudeid ja taotlusi uute menetlusosaliste kaasamiseks saab esitada eelmenetluse staadiumis. 20.
4. 11.06.
5. a menetlusdokumendis ei ole selgesõnaliselt märgitud, kes peaks Hageja arvates kompenseerima talle peale surutud kulutused, ei ole esitatud ühtegi tõendit väidetava kulu kandmise kohta, põhjendust, miks peaks kohus pakkuma Kostjale auto tagasiostu võimalust summas 10 000 eurot, millist kahju ja millises summas Hageja on kandnud, mille väljamõistmist ta AS-ilt SEB Liising soovib, väidetava kahju kohta pole lisatud mitte ühtegi tõendit ega arvestust. Arusaamatu on Hageja taotlus tuvastada liisingulepingu lõpetamine, sest Hageja on ise kohtus kinnitanud, et Liisinguleping on 11.09.
6. a AS SEB Liising poolt üles öeldud, Hageja on liisingueseme jääkmaksumuse tasunud, talle on liisinguese üle antud ning ta on ARK-is 30.03.
7. a liisingueseme omanikuna sõiduki registreerimistunnistusele sisse kantud. 20.
8. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus otsuse tegemisel Hageja poolt esitaud hagi tervikteksti nõuetest nr 1-
10. Müügilepingust taganemine. 21.
11. Müüja vastu saab asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid juhul, kui müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning sama paragrahvi lg 2 p 4 kohaselt asi ei vasta lepingutingimustele, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Ostjale tuleb üle anda ka omandiõigus müügilepingu objektile. Kui lepingust ei tulene teisiti, peab omand müügilepingu objektiks olevale asjale olema vaba igasugustest kolmandatele isikutele kuuluvatest õigustest, mis võivad takistada ostja poolt oma omandiõiguse piiramatut teostamist. 21.2.

§ 218

lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutus ja tema vastu õiguskaitsevahendite kohaldamise võimalus ei sõltu müüjapoolsest puuduste teadmisest või nendest teadma pidamisest, samuti sellest, kas müüjalt sai mõistlikult oodata asja kontrollimist enne selle ostjale üleandmist või kas tal oleks sellise kontrolli läbiviimise korral üleüldse võimalik puuduste olemasolu avastada. 21.3. Lepingust taganemine on ühepoolne kujundusõigus ja vastavale tahteavaldusele kohaldatakse tahtevalduse regulatsiooni. 21.4.

§ 118

lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.

§ 118lg 1 sätestatud tähtaeg (mõistlik tähtaeg) on õigust lõpetav tähtaeg.

21.5.

§ 220

lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine 10 on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekkinud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. 21.6. Kohus on seisukohal, et Hageja on minetanud taganemise eeltingimuseks oleva mõistliku tähtaja ning seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. 21.7. Riigikohus on lahendis 3-2-1-43-15 märkinud, et lepingust taganemise mõistlik aeg

§ 118lg 1 p 1 tähenduses on sama, mis tehingu eksimuse või pettuse tõttu ühistamise tähtaeg Ts

ÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt, st kuus kuud alates pettusest, eksimusest, seega taganemise alustest teadasaamisest. See kehtib juhul, kui mil mõlema kujundusõiguse teostamise eeldused on põhimõtteliselt täidetud, st lepingupoolel on õigus valida, kas ta taganeb lepingust või tühistab selle. Seega mõlema eeltoodud aluse olemasolul on mõistlikuks tähtajaks kuus kuud. 21.8. Hageja sai 19.07.2014. a teada asjaolust, et tema poolt liisingusse võetud sõiduk Honda peeti kinni seoses VIN-koodi võltsimiskahtlusega. Hageja sai hiljemalt 14.01.2015. a PPA poolt Hagejale saadud vastuse kättesaamise ajast teada: