Obsah (11)

§ 142§ 407§ 444§ 230§ 367§ 468§ 322§ 162§ 174§ 175§ 177

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2019. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-127273 Kohtuasi Creditref

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

1. Creditreform Eesti OÜ esitas hagi A Ve vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx AS ja kostja elektrilepingu nr xxx, tarbimiskohaga xxx. Kostja jättis elektrienergia eest tasumata arved ajavahemikus aprill
2. a kuni juuni
3. a. Elektrileping lõpetati 15.07.
4. a. xxx AS loovutas kostja võlgnevuse hagejale 04.06.
5. a. Kostja võlgneb hagejale 100,83 eurot, sh põhivõlgnevus summas 55,64 eurot, 30 eurot sissenõudmiskulu ja 15,19 eurot viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista koguvõlgnevus 100,83 eurot ning lisanduv viivis põhinõudelt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 170 eurot ning viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ASJA KÄIK
6. Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 22.02.
7. a tervishoiuasutuse töötaja kaudu. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 3
8. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 407lg 1 rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 7. Lähtuvalt

§ 230

lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et ta on kostjale inkassomenetluses saatnud kolm meeldetuletuskirja. Hageja poolt esitatud lisast nr 25 nähtub, hageja infosüsteemis kostja andmeid ning sama kostja (võlgniku) vastu on veel kolm nõuet. Hageja ei ole tõendanud, et antud tsiviilasjas on kostja tekitanud hagejale sissenõudmiskulu. 8. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 82, § 94, § 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108, § 113 lg 1,

§ 367. 9.

Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 70,83 eurot. 10. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 11. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte vastavalt

§ 322

lg 4, mis sätestab et pikemat aega kaitseväes, vanglas, tervishoiuasutuses või muus sellises kohas viibivale isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka dokumendi üleandmisega selle juhile või tema määratud isikule, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskulud 12. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 13.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 170 eurot, kokku 245 eurot.

1. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 150 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, seda enam, et tegemist on trafaretse hagiga tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. 4
2. Kohus võtab õigusabikulude väljamõistmisel arvesse ka seda, et samaaegselt käesoleva hagiga on hageja esitanud sama kostja vastu identse hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-18-127561) ainus erinevus on lepingu numbrid. Hagiavalduse lisadeks on täpselt samad arved mis on nimetatud tsiviilasjas esitatud. Tsiviilasjas nr 2-18-127561 on hageja nõudeks elektrienergia võrguteenuse tasud, täpselt samade arvete alusel mis on antud tsiviilasjas esitatud elektrienergia võlgnevuse eest. Kohtule jääb arusaamatuks samadest arvetest tulenevate nõuete eraldi esitamine, millega hageja tekitab põhjendamatuid kulutusi kostjale nii riigilõivude kui ka õigusabikulude näol - mõlemas hagis moodustavad riigilõivud 75 eurot ja õigusabikulud 150+20 eurot, kahe hagi peale moodustab riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulud 340 eurot – kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist hageja poolse pahatahtliku, hea usu põhimõtte vastase käitumisega. Kohtule jääb ebaselgeks, miks takistas hagejal nende arvete alusel esitada üks hagiavaldus, hoides sellega muuhulgas kokku ka menetluskulusid.
3. Samuti märgib kohus, et hageja esindaja on põhjendamatult venitanud maakohtu käiguta jätmise määrus kättesaamise kinnitamisega. Kohtule tundub ebausutavana, et hageja esindaja ei ole ca kahe kuu jooksul kontrollinud oma menetlusposti, seega tundub hageja esindaja käitumine kohtumääruse kättesaamise kinnitamata jätmisena pahatahtlikuna ja menetluse tahtliku venitamisena.
4. Kohus peab hageja õigusabikulude põhjendatuse hindamisel vajalikuks lähtuda Riigikohtu lahendi nr. 3-2-1-143-11 p 14 väljendatud seisukohast, mille kohaselt, menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Samuti tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus.

1. Seega leiab kohus, et hageja põhjendatud õigusabikuluks on 50 eurot.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 4.

20.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik