) § 5 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on halduskohtul otsuse resolutsioonis õigus tühistada haldusakt osaliselt või täielikult või kohustada haldusakti andma või toimingut tegema. Sarnaselt saab
lg 2 p 1 ja 2 alusel kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus) või haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus). Kohus saab haldusakti tühistada, haldusorgan ise saab selle haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 - 70 toodud alustel ja korras kehtetuks tunnistada. Kui isiku eesmärk kohtusse pöördumisel on kõrvaldada haldusakti kehtivus, siis kohane ja sobiv nõue on haldusakti tühistamise, mitte selle kehtetuks tunnistamiseks kohustamise nõue. Seetõttu tõlgendas kohus kaebaja nõuet tühistamisnõudena. Kaebaja täiendavatest selgitustest tuleneb, et kaebaja soovis tegelikult esitada mitte kasutusteatise tühistamise (kehtetuks tunnistamiseks kohustamise), vaid kasutusteatise uueks menetlemiseks kohustamise nõude. Kaebaja soovis saavutada seda, et vastustaja algataks 2 kasutusteatise osas menetluse ehitusseadustiku (EhS) § 48 lg 5 ja 6 alusel ning teeks selles menetluses ette nähtud toimingud - kontrolliks ehitamise vastavust ehitusteatisele ja korteriomanike nõusolekule, kuulaks ära teised korteriomanikud jne. Sel juhul on tõepoolest tegemist kohustamisnõudega. Eeltoodust lähtudes loeb kohus kaebaja lõplikuks nõudeks korteri 24 kohta esitatud kasutusteatise nr 1811301/01581 uueks menetlemiseks kohustamise nõude. 5.
lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu. Kui kaebusest loobutakse enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kaebusest loobumine on kaebaja õigus. Kaebaja lepinguliseks esindajaks on õigusteadusliku kõrgharidusega isik, seega on kaebaja teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Kohus võtab kaebusest loobumise vastu ja lõpetab kohustamisnõude menetluse.
lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 6. Kohus ei ole kaebuse esitamisest vastustajale teatanud ja ei ole teinud menetlustoiminguid, milles oleks osalenud vastustaja. Kuna vastustajal puudub õigus kaebusest loobumisele vastu vaielda ja menetluskulusid käesolevas asjas vastustajal olla ei saa, siis puudub vajadus teatada kaebusest loobumisest enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale (
Tuvastamisnõude 7. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõude osas
8.
lg 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebaja ei tugine iseenda, s.o korteriühistu õiguste rikkumisele. Ka kohtule ei ole äratuntav, kuidas saaks korterelamu ühe korteri kohta esitatud kasutusteatis rikkuda korteriühistu õigusi. Kaebaja sõnul esitas ta kaebuse korteriomanike õiguste kaitseks. Kaebaja tugineb KrtS § 30 lõikele 4, mis sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude ehk eriomandi ja kaasomandi eseme seaduse, korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohase kasutamise nõude võib esitada ka korteriühistu. Kohtu hinnangul ei anna KrtS § 30 lg 4 korteriühistule õigust vaidlustada korteriomanike huvides halduskohtus korteri kasutusteatist. Selles sättes nimetatud vaidlus eriomandi või kaasomandi eseme kasutamise üle saab toimuda ainult korteriomanike vahel. Praeguses kohtuasjas ei vaidlusta kaebaja aga korteriomaniku tegevust, vaid haldusorgani toiminguid. Kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele, kuid tegemist on tsiviilkolleegiumi lahenditega. Kaebeõigust halduskohtumenetluses reguleerib
. Seda, kui korteriühistul on või oli teatud vaidluste puhul õigus esitada hagi maakohtule, ei saa automaatselt üle kanda kaebeõiguseks halduskohtumenetluses. Lisaks pärineb kaebaja viidatud Riigikohtu praktika, sh lahend asjas 2-17-7999 vaidlustest, mis toimusid või algasid kuni 31.12.2017 kehtinud 3 korteriühistuseaduse kehtivusajal. Selle seaduse § 2 lg 1 sätestas korteriühistu eesmärgina muuhulgas korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise. Viidatud sättest tulenes korteriühistu õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Alates 01.01.2018 kehtivas korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on sätestatud mõned konkreetsed juhud, mil korteriühistu võib korteriomaniku või -omanike asemel nõude esitada, varasemaga sarnane üldine norm puudub. Ükski neist konkreetsetest normidest praeguses asjas ei kohaldu. Kokkuvõttes puudub kaebajal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse korteriomanike õiguste kaitseks. 9. Lisaks ei saa praeguse kohtuasja asjaoludel pidada tuvastamisnõuet lubatavaks. Kohtu hinnangul ei aitaks tuvastamisnõude rahuldamine kaasa kaebaja ega korteriomanike õiguste kaitsele. Kohus selgitas juba 20.03.2019.a määruses, et tuvastamiskaebuse rahuldamine annab pooltele küll teadmise, et haldusorgan on toiminud valesti, kuid ei pane vastustajale või korteri 24 omanikule mingeid kohustusi ja ei muuda korteri 24 kasutamist lubamatuks. Isegi kui kohus tuvastab, et esinesid EhS § 48 lg 5 sätestatud alused ja vastustaja oleks pidanud kasutusteatise saamisel läbi viima EhS § 48 lg 6 sätestatud menetluse, ei muutu sellest fakt, et vastustaja seda ei teinud. Kui vastustaja ei teatanud kasutusteatise esitajale 10 päeva jooksul kasutusteatise esitamisest vajadusest seda kontrollida, siis võis korterit 24 EhS § 48 lg 2 alusel kasutama asuda. Vastustaja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemine seda õigust ei lõpeta. Tuvastamisnõude rahuldamisel ei oleks mingit mõju ka korteri 24 omaniku ja teiste korteriomanike või korteriühistu eraõiguslikus vaidluses selle üle, kas korteri 24 omanikule on tekitatud mingit kahju ja kes selle kahju eest vastutab. Kui kaebajal tekib korteri 24 ümberehitamisest alguse saanud vaidluse tõttu kahju ja kaebaja peab selle eest vastutavaks vastustajat, siis on tal õigus esitada vastustajale kahju hüvitamise nõue (arvestades
Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvina tunnustatakse kohtupraktikas rehabiliteerivat või preventiivset huvi. Rehabiliteeriv huvi praeguses asjas kõne alla ei tule. Kohtu hinnangul puudub kaebajal ka preventiivne huvi. Haldusorganil on EhS § 48 reguleeritud situatsioonis kaalutlusõigus, kas võtta kasutusteatis nii-öelda vaikimisi vastu või algatada selle kontrollimiseks menetlus. Kumb otsustus on õige, see sõltub väga suuresti konkreetse juhtumi asjaoludest. Kohus ei näe reaalset võimalust, et praeguse kohtuasja asjaolud võivad samas kortermajas korduda. Eriti arvestades, et kogu elamu küttesüsteem on korteriomanike enamuse otsuse alusel vastselt renoveeritud. Eesmärk laiemalt motiveerida vastustajat täitma õigusaktides temale pandud kohustusi ja ülesandeid on preventiivse huvi alusena liiga üldine. 10. Kasutusteatise üldist olemust ja selle vaidlustamise võimalusi, sh võimalust esitada vastustajale taotlus ja seejärel vajadusel kohtule kaebus ehitusjärelevalve teostamiseks, selgitas kohus 20.03.2019.a määruse punktis 5. 11.
lg 5 p 2 ja 4 alusel riigilõiv kaebajale tagastamisele ei kuulu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.