29.11.1998, isikukood 39811292216, elukoht xxx xx-xx xxx xxx linn Ida-Virumaa, õpib xxx xxx Marek RANNE Kaitsja Rossiiskii universtitet družbõ narodov, 2010 Helen KANT Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna esindaja patrullpolitseinik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Kaebuse esitaja OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Helen KANDI 06.01.2019 kiirmenetluse otsus nr.10220172348392 Christofer – Mike TASA karistamise osas
summas 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot – tühistada ja väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel lõpetada. Christofer – Mike TASA kaebus rahuldada. Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1-3 alusel jätta menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 21.03.2019. alates on otsuse avalikult kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Helen Kandi 06.01.2019 kiirmenetluse otsusega nr.10220172348392 määrati Christofer – Mike Tasale
summas 224 €. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik 06.01.2019 kell 00.23 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku tee xx-ndal kilomeetril mootorsõidukit, millel puudus ees ettenähtud kohas riiklik registreerimismärk. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg.1 ja §76 lg.1 sätteid ning pani toime väärteo
Kiirmenetluse otsuse kohaselt nõustus menetlusalune isik rikkumisega ja kahetses tehtut puhtsüdamlikult. Menetlusaluse isiku kaitsja Marek Ranne esitas 14.01.2019 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada või teha uus otsus ja lõpetada väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Kaebuse kohaselt harjutas menetlusalune isik 05.01.2019 alates kella 22.40-st koos emaga libedasõitu asulavälistel kõrvalistel teedel. Menetlusalune isik oli sõitnud umbes tund aega, kui Täkumetsas T-kujulisel ristmikul pööret sooritades läks sõiduk libisema ja libises vastu tee ääres olevat lumevalli. Lumevallist välja tagurdades kontrollis menetlusalune isik auto seisukorda, esituled olid terved ja registreerimismärk alles. Kuna oli pime, siis ei märganud menetlusalune isik asjaolusid, mis oleksid viidanud sellele, et registreerimismärk võiks auto küljest ära kukkuda, menetlusalune isik jätkas sõitu. Tammikus peatas menetlusaluse isiku sõiduki politseipatrull, kuna sõidukil puudus esimene registreerimismärk. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga, menetlusalusel isikul puudus igasugune tahtlus juhtida mootorsõidukit ilma registreerimismärgita.
Vastavalt Karistusseadustiku §15 on karistatav üksnes tahtlik tegu. Süüteomaterjalist ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli tahtlus juhtida sõidukit, millel puudub registreerimismärk. Menetluse käigus ei ole tuvastatud, et lumevalli sõitmine oli põhjuslikus seoses registreerimismärgi kadumisega. Ei ole põhjendatud, et menetlusalune isik, kes ei märganud registreerimismärgi iseenesliku eemaldumise võimalust, oleks pidanud täitma hoolsuskohustust. Kui hüpoteetiliselt käsitleda, et õnnetuse tõttu oli registreerimismärk eemaldunud ja juht märkas seda, siis vajalike tööriistade ja materjalide puudumise tõttu ei oleks tal seda olnud võimalik sündmuskohal tagasi panna. Tulenevalt eeltoodust leidis kaitsja, et menetlusaluse isiku tegevuses puudus süüteokoosseis. 2 Süüteokoosseisu ilmnemisel kahetseb menetlusalune isik puhtsüdamlikult. Kaitsja leidis, et politsei poolt määratud karistus ei ole proportsioonis ja ei arvesta teo iseloomu, isiku suhtumist ja tema majanduslikku olukorda. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja jätnud arvestamata süü suuruse, süüdlase käitumise motiive ja eesmärgi ning karistuse suuruse mõju majandusliku toimetuleku kohalt. Menetlusalune isik ei ole varem toime pannud süütegusid. Menetlusalune isik ei tööta ja ei oma iseseisvat sissetulekut, ta õpib ametikoolis. Menetlusalune isik elab alaliselt teda üksinda kasvatava lapsevanema juures, kes on ise raske puudega. Peres elab veel noorem vend, pere ainsaks sissetulekuks on isa sissetulek, täiendavaks ema poolt ebaregulaarselt makstav elatis. Kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata riikliku karistuspoliitika põhimõtted, mille kohaselt ei pea vähetähtsa väärteo korral väärteomenetlust alustama ja võib piirduda suulise hoiatamisega. Karistamise üheks eesmärgiks on isiku mõjutamine edaspidi uusi rikkumisi mitte toime panema, kogutud materjalist ei nähtu, et menetlusaluse isiku käitumine oleks viidanud tahtlikule tegevusele, samuti tema negatiivset suhtumist toimepandud teosse. Kaebuses oli esitatud ka taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks – õigusabi osutamiseks kulus 8 tundi kokku 200 €. Kaebuse kohaselt oli menetlusalune isik nõus kirjaliku menetlusega. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Meelis Kaev oma 19.02.2019 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/1312-4 nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kirjaliku vastuse kohaselt ei kuulu kaebus rahuldamisele väärteomenetluse lõpetamiseks Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel. Sõidu alustamisel on jäetud veendumata sõiduki korrasolekus pärast selle kontakti lumevalliga. Veendumine on olnud pealiskaudne ja ebapiisav. Tegemist on ettevaatamatu teoga, kus menetlusaluse isiku poolne süü on olemas. Kaebuse esitaja näeb, et väärteoasi on samastatav kuriteoga, kus karistatav on üksnes tahtlik tegu. Vastavalt Karistusseadustiku §15 lg.3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik on rikkunud
Kohtuväline menetleja leidis, et tegemist on väärteoga, kus menetlusaluse isiku süü teo toimepanemisel on olemas, kuid samas on tegemist rikkumisega, mille mõju liikluskeskkonna halvenemisele on madal. Rikkumine on toime pandud ettevaatamatusest ja teadmatusest. Menetlusalune isik on oma eksimust ja süüd algusest peale tunnistanud ning tehtut kahetsenud. Samuti on menetlusaluse isiku puhul tegemist juhiga, kes ei ole eelnevalt liiklusrikkumistega silma paistnud. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et menetleja otsus tuleb tühistada ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldada. kohtuvälise Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada asja kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning 3 kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt esitatud kaebuses, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 19.02.2019 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/1312-4 Viru Maakohtu 14.02.2019 päringule nr.4-19-202 nähtub, et kohtuvälise menetleja esindaja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on määratud karistus
alusel.
näeb ette vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, millel puudus riiklik registreerimismärk. Nagu nähtub 06.01.2019 kiirmenetluse otsusest nr.10220172348392, on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 ja §76 lg.1 sätteid.
lg.1 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud.
lg.1 sätestab, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Menetlusaluse isiku kaitsja poolt esitatud kaebuses ei ole vaidlustatud asjaolu, et politseipatrulli poolt peatamise hetkel puudus menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil esimene riiklik registreerimismärk. Vaidlustatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalune isik ise on seda asjaolu tunnistanud algusest peale, märkides otsusesse omakäeliselt, et (tsitaadi algus): sõitsin eile autoga lumehunnikusse ja tänu sellele oli numbrimärk arvatavasti ära kukkunud. – Kahetsen, et ei olnud hoolsam, et sõidukit enne sõitma alustamist ei kontrollinud. Olen oma rikkumisega nõus (tsitaadi lõpp). Ka kiirmenetluse otsusele lisatud fototabelitest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt 06.01.2019 kell 00.23 Jõhvi vallas juhitud mootorsõidukil puudus esimene riiklik registreerimismärk. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud. Igasugused tõendid selle kohta, et tegelikkuses oli kiirmenetluse otsuses 4 nimetatud ajal ja kohas menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil esimene riiklik registreerimismärk sõidukil olemas, asja materjalides puuduvad. Kuna maakohus tuvastas, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud, siis väärteomenetluse lõpetamiseks Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 järgi alust ei ole. Maakohus ei nõustu siinkohal menetlusaluse isiku kaitsja seisukohaga, et
sätestatud subjektiivne koosseis on täidetud vaid juhul, kui tegu pannakse toime tahtlikult. Käesoleval juhul on tegemist ettevaatamatusest toimepandud väärteoga. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik ei veendunud peale lumevalli sõitmist sõiduki korrasolekus ning kui ta seda ka tegi, polnud see piisav ja oli vaid pealiskaudne. Ilmselgelt oli tegemist juhipoolse hoolsuskohustuse rikkumisega. Kaitsja viited kaebuses sõiduki peatamise osas iga 100 m või 1000 m järel, samuti viited tööriistade ja materjali puudumisele ei ole asjakohased. Maakohus leiab, et tähelepanu väärivad menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad väärteomenetluse lõpetamiseks Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku näol tegemist isikuga, kes on oma eksimust ja süüd algusest peale tunnistanud. Menetlusalune isik kahetses oma tegu, varasemad liiklusrikkumised tal puuduvad. Antud väärteo puhul on tegemist ettevaatamatusest toime pandud rikkumisega, mis liikluskeskkonda oluliselt ei halvenda. Maakohus eeldab, et sattudes edaspidi sarnasesse situatsiooni, on menetlusalune isik kontrollimisel hoolsam. Eeltoodu alusel nõustub maakohus menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas, et kiirmenetlus otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Maakohus nõustub nii menetlusaluse isiku kaitsja kui ka kohtuvälise menetleja seisukohtadega. Kuna kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada, ei pea maakohus vajalikuks hinnata sisuliselt menetlusalusele isikule määratud karistuse suurust ja selle põhjendatust. Ülaltoodu alusel kuulub menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamisele. Kuna väärteomenetlus kuulub lõpetamisele Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel, jäävad menetluskulud vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1-3 menetlusaluse isiku kanda. Maakohus ei nõustu kaitsja poolt kaebuses esitatud väitega selle kohta, et menetlusalune isik sattus peale mootorsõiduki peatamist segadusse ja paanikasse, kuna kiirmenetluse otsusest seda ei nähtu. Kiirmenetluse otsusesse on menetlusalune isik omakäeliselt kirjutanud seletuse, sellest seletusest nähtuvalt on menetlusalune isik asjaoludest ja olukorrast saanud aru adekvaatselt, samuti ei ole menetlusalune isik taotlenud kaitsja osavõttu vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §21 lg.1 p.1. Kõik 5 menetlusaluse isiku õigused olid talle selgitatud ja menetlusalune isik on õigustest arusaamise kohta ka allkirja andnud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.