Obsah (6)

§ 371§ 168§ 667§ 457§ 272§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-18398 Tsiviilasi XX hagi BigBa

) § 368 lg-te 1 ja 2 alusel tuvastada, et perioodi 26.10.2010 - 01.08.2023 eest puudub kostjal õigus nõuda täitedokumendi (hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping) sundtäitmist, kuna kostja nõue on ajatatud kuni 01.08.

1. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palub peatada täitemenetlus seoses esitatud hagiga. Hageja esitas ka menetlusabi taotluse. Esimese astme kohtu määrus
2. Pärnu Maakohtu 06.12.2018 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast, jäeti hagi tagamise taotlus rahuldamata, jäeti hageja menetlusabi taotlus rahuldamata, jäeti menetluskulud hageja kanda.
3. Hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt sundtäitmine lubamatuks tunnustamise eeldused võinuks olla täidetud.
4. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja varasemalt, s.o 23.02.2011 esitanud kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 2-11-
5. Kohus on 31.07.2012 kinnitanud tsiviilasjas nr 2-11-6133 poolte vahelise kompromissi, mille kohaselt on hageja tunnistanud, et sundtäitmine on lubatud 36 557,46 euro ulatuses (kompromissi punkt 2). Samuti on pooled kokku leppinud võlgnevuse tasumises maksegraafiku alusel (kompromissi punkt 5). Kompromissi p-i 10 kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul, kui hageja rikub p-s 5 kokku lepitud võla tasumise tingimusi, kaotab p-s 4 nimetatud nõude vähendamine kehtivuse ning kostjal on õigus jätkata p-s 2 nimetatud lepingust tulenevate kohustuste täies ulatuses sissenõudmist, täiteasjas nr 176/2009/248, tavapärases korras. Kompromissi kinnitamise määrus on jõustunud edasikaebamata 14.08.
7. Hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

§ 371

lg 2 p 1 alusel keelduda, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, s.o tunnistada sundtäitmise lubamatuks, 2 ning hagi on perspektiivitu

§ 371lg 2 mõttes.

Nimetatud alusel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

1. Kuna kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, ei ole hageja menetluses osalemine edukas. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei ole hagejal kohustust riigilõivu tasuda, seega ei ole menetlusabi andmine (riigilõivu tasumisest vabastamine hagi ja hagi tagamise esitamisel) hagejale vajalik. Kohus jätab hageja menetlusabi taotluse rahuldamata.
2. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja seega tuleb jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.
3. Menetluskulud jäävad hageja kanda (

§ 168lg 1).

Määruskaebus

1. Hageja palub 10.12.2018 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Hageja palub peatada täiteasja nr 176/2009/248 menetluse kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni.
2. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnustamise eeldused võinuks olla täidetud. Ekslik on ka kohtu seisukoht, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on sõnaselgelt väljendanud, et esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et kostja nõue on ajatatud kuni 01.08.
3. Selleks, et hinnata, kas esitatud asjaolu on tõendatud, tuli kohtul võtta asi menetlusse. Arvestades, et hagi on esitatud TMS § 221 lg 1 alusel ning kostja nõude tagamiseks on sõlmitud käendusleping tähtajaga kuni 01.08.2023, on esitatud hagiga võimalik saavutada hageja eesmärk ja tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
4. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna poolte vahel on tsiviilasjas nr 2-11-6133 kinnitatud kompromiss. Hagi menetlusse võtmisel kohus tõendeid ei kogu ega hinda. Käesoleva asja raames ei ole kohtule tsiviilasjas nr 2-11-6133 sõlmitud kompromissi esitatud, kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga. Seega ei saanud kohus lahendi tegemisel kompromissile tugineda. Lisaks on kohtu selline seisukoht üllatuslik, kuna kohus ei ole hagejale teinud ettepanekut vastav tõend esitada.
5. Tsiviilasjas nr 2-11-6133 oli vaidlusesemeks hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingust tuleneva hüpoteegi tagamise küsimus, st kas hüpoteek tagab ainult kostja nõuet või kõiki nõudeid, kaasa arvatud sundtäitmise kulusid. Seega tugineb vaidlustatud lahend asjaoludel, mis ei olnud tsiviilasja nr 2-11-6133 menetluses arutusel. Käenduslepingut ei tühistatud ega käendusest tulenevat nõuet ümber ei kujundatud.
6. Kuna hagi tuleb menetleda, siis on ekslik on maakohtu seisukoht, et hagi tagamise ja menetlusabi taotlused tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
7. Pärnu Maakohtu 19.12.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse, jäeti see rahuldamata ning edastati Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks määruskaebuse tagamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Ringkonnakohus tutvunud kirjalikus menetluses asja materjalidega leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada olulise menetlusnormi rikkumise tõttu.

3 21. Kolleegiumi arvates keeldus maakohus põhjendamatult hagi

§ 371

lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmast põhjendusel, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik.

1. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnustamise eeldused võinuks olla täidetud. Hagi alusena märkis hageja, et kostja nõue, mis tuleneb krediidilepingust on ajatatud tähtajaga kuni 01.08.
2. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega on võlgnikul seadusest tulenev õigus nõuda sundtäitmine lubamatuks tunnistamist, kui nõue on ajatatud.

§ 371

lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel kohus ei kogu ega hinda tõendeid. Maakohus hindas hageja poolt hagi alusena esiletoodud asjaolu poolte vahel teises tsiviilasjas sõlmitud kompromisslepingust tulenevalt. 23. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ka

§ 371

lg 2 alusel, kuna leidis, et esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, millist seisukohta maakohus ei ole millegagi põhjendanud. Hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõigluslikul alusel. Käesoleval juhul on õiguslikult võimalik rahuldada hageja nõue TMS § 221 lg 1 alusel. 24. Seega on maakohus hinnanud hagi menetlusse võtmata jätmisel tõendeid, mis ei ole kooskõlas

§ 371lg-ga 2 ega Riigikohtu senise praktikaga.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et

§ 371

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt Riigikohtu 01.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1146-16, p 9 ja seal esitatud varasemaid viiteid). Riigikohus on samas lahendis selgitanud ka järgmist: „eespool väljatoodud tõendite hindamise keeld tähendab mh ka seda, et

§ 371

lg-s 2 nimetatud alustel hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel ei saa lähtuda

§ 457lg-st 1, kui hageja ei ole vastavaid asjaolusid hagis välja toonud.

Kui kohtud põhjendavad hagi menetlusse võtmisest keeldumist üksnes teises tsiviilasjas kohtulahendiga tuvastatud asjaoludega, tähendab see varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi (

§ 272jj) sisu hindamist.“ 25.

Eeltoodu alusel tuleb maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule. 26. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots