← Eesti

2-17-19372/55

Obsah (15)§ 635§ 188§ 101§ 637§ 116§ 77§ 647§ 195§ 655§ 189§ 641§ 646§ 115§ 654§ 114

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2019, Talli

) § 635 järgi. Kostja teostas töö, kuid tasu hageja ei maksnud. Hageja väited ebakvaliteetse töö kohta on tõendamata. Enne keretööde teostamist oli sõiduauto kere 2

(8)töödeldud Brunox Epoxy ainega, millest kostjat ei teavitatud. Antud kemikaaliga töödeldud pinda ei tohi töödelda ega värvida nitrovärvidega. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, sest hageja on jätnud teostatud töö eest maksmata tasu 1800 eurot. Maakohtu otsus
  1. Maakohus jättis
  2. detsembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
  3. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid töövõtulepingu

§ 635tähenduses hagejale kuuluva sõiduauto värvimiseks.

Hageja andis sõiduauto ja varuosade valduse kostjale üle

  1. septembril 2017 värvimistööde tegemiseks. Kostja tagastas sõiduki hagejale
  2. oktoobril 2017, kuid varuosasid ei tagastanud.
  3. Hageja nõue kostjalt 15 584 euro väljamõistmiseks tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Lepingu alusel tasutud 900 eurot on võimalik

§ 188

ja § 189 alusel tagasi nõuda, kui hageja on lepingust taganenud või selle üles öelnud. Hageja pole vaatamata maakohtu korduvatele selgitustele kohtu ette toonud asjaolusid, millest ilmneks, et hageja on kostjaga sõlmitud töövõtulepingu üles öelnud. Maakohtu hinnangul ei piisa hageja üldsõnalisest kinnitusest, et tema väiteid tõendab videofail. Kohus ei otsi tõendist asjaolusid, kas, millal ja millistel asjaoludel on hageja töövõtulepingu väidetavalt üles öelnud. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks

§ 188

lg 1 mõttes esitanud kostjale töövõtulepingust taganemise või ülesütlemise avalduse, pole taganemise formaalsed eeldused täidetud ja 900 euro nõue tuleb jätta rahuldamata. Järgnevalt analüüsis maakohus hageja sõiduauto värvi taastamise kulu 10 000 euro nõuet. Vastava nõude aluseks saab olla

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115, kuid hageja pole tõendanud kostjapoolset lepingu rikkumist, hagejal kahju tekkimist, põhjuslikku seost ega kostja vastutust lepingu rikkumise eest. Hageja ei toonud välja poolte kokkuleppe tingimusi ega kostja rikkumist. Hageja väiteid, et kostja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi ning hagejal on tekkinud kahju 10 000 euro ulatuses ei tõenda ka hageja poolt 8. mail 2018 esitatud asjatundja arvamus, kuna arvamus ei sisalda koostamise kuupäeva, sellel puudub arvamuse koostanud isiku kvalifikatsiooni tase ja allkiri. Samuti ei ilmne ühestki teisest esitatud tõendist, et sõiduauto värvi taastamise kulu on 10 000 eurot. Ka hageja nõue mõista kostjalt välja 4684 eurot seoses varuosade maksumusega tuleb jätta rahuldamata, sest hageja pole tõendanud

§ 101lg 1 p 3 ja § 115 kohaldamise eelduseid.

Hageja ei ole kohtule selgitanud, millistest tõenditest ilmneb, millised varuosad on kostjale üle antud ning et vastavate varuosade väärtus kokku on 4684 eurot. 6. Maakohus leidis, et ka kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, sest kostja tasunõue pole

§ 637lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks muutunud.

Asjas puudub vaidlus, et pooled leppisid kokku, et hageja peab kostjale töö eest maksma tasu 1800 eurot, kuid kostja pole tõendanud, et kostja on töövõtulepingus kokkulepitud töö hagejale üle andnud ning hageja on need vastu võtnud. Maakohus selgitas kostjale, et kostja peab tõendama, et hageja keeldus põhjendamatult tööde vastuvõtmisest ning et tööd vastasid lepingutingimustele või vähemalt keskmisele kvaliteedile. Neid asjaolusid pole kostja tõendanud. Apellatsioonkaebus 7. Hageja esitas 4. jaanuaril 2019 apellatsioonkaebuse ja 19. jaanuaril 2019 apellatsioonkaebuse täienduse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda. 3

(8)Esiteks on maakohus hagejale ebapiisavalt selgitanud tema õigusi ja kohustusi ning hagi rahuldamise eelduseks olevate konkreetsete asjaolude tõendamise vajadust. Kohus ei selgitanud eelmenetluses välja kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ning arutas asja ebaselgete asjaolude ja tõendite pinnalt. Maakohus oleks pidanud tegema hagejale ettepaneku esindaja võtmiseks. Maakohus ei selgitanud välja poolte vahel vahetatud tahteavalduste sisu. Tegemist oli olulise asjaolu väljaselgitamisega, sest sellest sõltus õigusnormi kohaldamine. Kohus jättis tunnistajate ülekuulamise taotlused põhjendamatult rahuldamata. Lepingu lõpetamisele suunatud tahteavalduse võis hageja teha kohtumenetluse käigus, kuid kohus ei ole seda võimalust kontrollinud. Teiseks tõendab apellatsioonkaebusega esitatud eksperdi arvamus nr 911/2018 (edaspidi asjatundja arvamus), et kostja rikkus lepingut ja hageja ütles lepingu suulise tahteavaldusega üles. Ülesütlemist kordas hageja ka
  1. novembri 2018 kohtuistungil. Kostja poolt teostatud värvitööd ei vastanud kehtivatele standarditele:           detailide pindmised vigastused (kivitäkked jms) on eeltööde käigus kõrvaldamata; detailidel esineb kujuhälbeid ja kõrvaldamata pinnadeformatsioone; eeltööde käigus peale kantud pahtel on lõpuni viimistlemata; detailide värvkate on kohati liiga õhuke ja ei taga korrosioonikindlust, detailide servad on kohati värvimata; välispindade värvkate on ebaühtlane, kohati on see kare; välja on kuivanud lihvimiskriimud; kohati on värv kantud karestamata krundile, mistõttu see aluspinnalt kergesti irdub; sisepindade värvkate on õhuke, samas esineb värvkatte valgumist; varjatud pindade värviparandused on tehtud pintsliga; värvitööde teostamisel pole sõiduki värvimist mittevajavaid detaile korrektselt kaetud, mistõttu on need kaetud värvitolmuga; Vastavalt asjatundja arvamusele tuleb kostja tehtud töö parandamiseks, kvaliteedinõuetele vastava tulemuse saamiseks ja värvkatte kestvuse tagamiseks sõiduki välispinnale kantud värvkate koos selle all oleva krundikihiga eemaldada, pindmised pisivigastused (kivitäkked jms), kujuhälbed ja deformatsioonid kõrvaldada, teostada korrosioonikaitse- pahteldus- ja kruntimis-, lihvimistööd ning sõiduki detailid uuesti üle värvida. Vajalike värvitööde maksumus on 5506,97 eurot. Hageja esitas koos kaebusega taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks (asjatundja arvamus, videofail, varuosade nimekiri maksumustega, interneti väljavõtted sõiduauto Volvo 850 maksumuse kohta, hinnapakkumine). Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hageja põhinõude 900 euro osas rahuldamata, samuti osas, millega maakohus jaotas menetluskulud. Maakohtu otsus hagi 14 684 euro nõude rahuldamata jätmise osas jääb muutmata. Ringkonnakohus teeb vastavas osas uue otsuse, millega rahuldab hagi 900 euro ulatuses. Samuti jaotab ringkonnakohus uue otsusega menetluskulud maakohtu poolt määratust erinevalt. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 4
(8)
  1. Esmalt lahendab kolleegium menetlusliku taotluse. Viimase
  2. veebruari 2019 kirjaliku menetlusdokumendiga esitas kostja foto, millega soovib tõendada, et enne värvimistööde teostamist oli sõiduauto kere ebaõigesti töödeldud, mistõttu ei tohtinud peale kanda lahustibaasil aineid. Saab eeldada, et kostja taotleb nimetatud foto tõendina vastuvõtmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud eeldus tõendi vastuvõtmiseks täidetud, s.o asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kumbi pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostjal oli võimalus oma väidet, et sõiduauto kere oli töödeldud Brunox Epoxy ainega, maakohtus tõendada, sest nimetatud asjaolu oli hageja välja toonud maakohtule esitatud hagiavalduses. Samuti ei tingi nimetatud tõendi vastuvõtmist see, et ringkonnakohus otsustas
  3. veebruari 2019 määrusega rahuldada hageja taotluse ja võtta vastu Raul Põdersalu eksperdiarvamuse nr 911/
  4. Kuna foto on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.
  5. Teiseks selgitab kolleegium, milline on apellatsioonkaebuse ese. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Maakohus jättis nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas. Seega on maakohtu otsus vastuhagi rahuldamata jätmise osas jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).
  6. Maakohus on õigesti poolte õigussuhte kvalifitseerinud töövõtulepinguna

§ 635lg 1 mõttes.

Hageja nõue tuleneb kostja poolsest väidetavast töövõtulepingu rikkumisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tuvastatuga, et pooled sõlmisid töövõtulepingu hagejale kuuluva sõiduauto värvimiseks, hageja andis sõiduauto ja varuosad kostjale üle

  1. septembril 2017 ja kostja tagastas sõiduauto hagejale
  2. oktoobril
  3. Nimetatud asjaolude tuvastamisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud.
  4. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu alusel tasutud 900 euro tagastamist. Maakohus on
  5. juuni 2018 määruse p-s 11 selgitanud hagejale lepingu alusel üleantu tagastamise nõude eeldusi (II kd, tl-d 137–139 pöördel). Maakohus ei ole otsuse põhjendustes välja toonud, kas loeb 900 euro tasumise asjaolu tuvastatuks või mitte. Kolleegiumi hinnangul on 900 euro tasumine tõendatud videofailiga (videofail on esitatud mälupulgal, II kd, tl 153). Videofaili 15.01 minutil tunnistas kostja ettemaksuna 900 euro saamist. Videofaili on maakohus tõendina vastu võtnud (TsMS § 238). Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga (TsMS § 238 lg 3 p 1). Kohtupraktikas on leitud, et enda telefonivestluse kuulamine ja lindistamine ei vasta ühelegi seaduses kirjeldatud jälitustoimingule, sest enda telefonikõnet ei saa isik ise salaja ega varjatult pealt kuulata ega sellel eesmärgil lindistada (vt Riigikohtu
  6. märtsi 2009 otsus asjas nr 3-1-1-5-09, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõend saadud põhiõiguse rikkumisega.
  7. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et töövõtulepingu taganemise või ülesütlemise formaalsed eeldused on täitmata.

§ 188

lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tahteavalduse tegemist ei ole hageja tõendanud videofaili esitamisega, kuid samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et vastavasisulise tahteavalduse on hageja teinud 23. juuni 2018 menetlusdokumendis (II kd, tl 146 pöördel, p 4). Tahteavaldusi on võimalik kätte toimetada ka kohtumenetluses ning saab eeldada, et kui dokument on TsMS-i sätete kohaselt menetlusosalisele kätte toimetatud, siis on ta vastava tahteavalduse ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 mõttes kätte saanud. 5

(8)Järgmisena tuleb kontrollida, kas lepingust taganemise sisulised eeldused on täidetud. Töövõtulepingust taganemine eeldab olulist lepingu rikkumist töövõtja poolt (

§ 116ja § 647). Kolleegiumi hinnangul tõendab asjatundja arvamus, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina Ts

MS § 272 lg 2 alusel, et sõiduauto värvimistöö ei vasta nõuetele. Kuna poolte esitatust ei tulene, et lepiti kokku kindlates värvimistöö nõuetes, siis tuleb lähtuda keskmisest kvaliteedist (

§ 77lg-d 1 ja 2, § 641 lg 2 p 2).

Asjatundja arvamusega on tõendatud, et sõiduauto värvitööd ei vasta kehtivatele standarditele järgmistel põhjustel:           detailide pindmised vigastused (kivitäkked jms) on eeltööde käigus kõrvaldamata; detailidel esineb kujuhälbeid ja kõrvaldamata pinnadeformatsioone; eeltööde käigus peale kantud pahtel on lõpuni viimistlemata; detailide värvkate on kohati liiga õhuke ja ei taga korrosioonikindlust, detailide servad on kohati värvimata; välispindade värvkate on ebaühtlane, kohati on see kare; välja on kuivanud lihvimiskriimud; kohati on värv kantud karestamata krundile, mistõttu see aluspinnalt kergesti irdub; sisepindade värvkate on õhuke, samas esineb värvkatte valgumist; varjatud pindade värviparandused on tehtud pintsliga; värvitööde teostamisel pole sõiduki värvimist mittevajavaid detaile korrektselt kaetud, mistõttu on need kaetud värvitolmuga. Samas leiab ringkonnakohus, et lepingust taganemise sisulised eeldused ei ole täidetud, sest hageja ei andnud võimalust kostjal värvimistööd parandada või uuesti teha.

§ 647

lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja enda poolt esitatud videofailiga on tõendatud, et kostja pakkus välja, et teeb nädalaga uue värvimistöö ning palus hagejal selle üle järele mõelda. Kolleegiumi hinnangul on hageja põhjendused usalduse kaotamise kohta alusetud ning töö parandamisest või uue töö tegemisest keeldumiseks alust ei olnud. 15. Kolleegium leiab, et kuna hageja tahteavaldus oli suunatud töövõtulepingu lõpetamisele, siis saab seda täiendavalt käsitleda lepingu ülesütlemise avaldusena.

§ 195

lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tulenevalt

§ 655lg 1 esimesest lausest võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Seega on töövõtulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.

§ 655

lg-st 2 tulenevalt ei saa hageja kui töövõtja nõuda kostjalt kokku lepitud tasu maksmist, kui tellija on lepingu üles öelnud või lepingust taganenud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Hageja nõude lahendamisel tuleb kohaldamisele

§-d 189–191 ja § 195 lg 5. Üldjuhul ei ole lepingu ülesütlemise korral pooled kohustatud lepingu järgi üleantut tagastama. Praegusel juhul tuleb

§ 189

lg 2 p 1 alusel seega hinnata, kas kostja poolt teostatud töö väärtus on 900 eurot. Kolleegiumi hinnangul tõendab asjatundja arvamus, et sõiduauto värvimistöö ei ole nõuetekohane ning värvkate koos krundikihiga tuleb eemaldada ja teostada uus värvimine (III kd, tl-d 5–44). Kuna teostatud tööl ei ole kolleegiumi hinnangul väärtust, siis tuleb kostjal tasutud 900 eurot hagejale tagastada. Hageja nõue kostja vastu 900 euro saamiseks tuleb rahuldada. 16. Hageja nõuab kostjalt kahju 10 000 euro hüvitamist seoses sõiduauto värvi taastamise kuluga. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lepingu rikkumine on tõendamata. Need põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta ja asendada käesoleva otsuse põhjendustega. 6

(8)Asjatundja arvamusega on tõendatud, et välispinnale kantud värvkate koos selle all oleva krundikihiga tuleb eemaldada, pindmised pisivigastused, kujuhälbed ja deformatsioonid kõrvaldada, teostada korrosioonikaitse-, pahteldus-, kruntimis- ja lihtvimistööd ning sõiduauto detailid uuesti üle värvida. Kostja kriitika asjatundja arvamuse usaldusväärsuse kohta ei ole põhjendatud. Kostjal oli võimalus tõendada, et teostatud töö oli nõuetekohane (s.o keskmine kvaliteet), kuid kostja seda teinud ei ole. Samuti on tõendamata kostja väide, et lepingu rikkumise tingisid sõiduauto kere eeltööd (

§ 641lg 3).

Samas leiab kolleegium, et vaatamata lepingu rikkumisele ei ole kulutuste hüvitamise (

§ 646

lg 5) ega kahju hüvitamise (

§ 115

) nõude eeldused täidetud.

§ 646

lg 5 järgi, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

§ 115

lg 2 esimese lause järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast

§-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kolleegium on eelnevalt tuvastanud, et kostja soovis töö ise parandada, kuid hageja keeldus sellest põhjendamatult. Seega ei kuulu hageja nõue kostja vastu 10 000 euro saamiseks rahuldamisele.

  1. Hageja nõuab kostjalt varuosade väärtuse 4684 euro hüvitamist. Puudub vaidlus, et kostjale üle antud varuosasid ei ole kostja hagejale tagastanud. Kostja on maakohtu
  2. novembri 2018 kohtuistungil selgitanud, et tagastab varuosad siis, kui „kõige eest on makstud“ (II kd, tl 171 pöördel). Sellises olukorras tuleb kontrollida

§-s 654 sätestatud töövõtja pandiõiguse teostamise eeldusi.

§ 654

lg 1 järgi on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Nimetatud seadusjärgsele pandiõigusele kohaldatakse vallaspandi sätteid (asjaõigusseaduse § 292). Kostja tasunõude rahuldamata jätmise osas on jõustunud maakohtu otsus. Samuti ei ole kolleegium käesoleva otsusega tuvastanud, et kostjal võiks olla töövõtulepingust tulenev nõue hageja vastu. Seega ei saa kostjal olla sõiduauto varuosade suhtes seadusjärgset pandiõigust. 18. Hageja nõuab varuosade väärtuse hüvitamist ja nõude õiguslikuks aluseks saab olla

§ 115lg 2 ja § 132 lg 1.

Kolleegiumi hinnangul on kahju hüvitamise nõude eeldus täidetud, sest kostjale on

§ 114

järgi antud täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks, asjade säilimine on teadmata ning hageja nõuab asjade väärtuse hüvitamist. Eeltoodud asjaolu on tõendatud videofaili ja sõnumitega (I kd, tl-d 15–20, 50–58). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata.

  1. veebruari 2019 määrusega on ringkonnakohus jätnud rahuldamata hageja taotluse täiendavate dokumentaalsete tõendite vastu võtmiseks (III kd, tl-d 130–131). Maakohus on hagejale kahju hüvitamise nõude eeldusi ja TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskohustust nõuetekohaselt
  2. juuni 2018 määruse p-s 12 selgitanud. Menetlusõiguse normide, ennekõike TsMS § 392, rikkumist kolleegium tuvastanud ei ole. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 teisest lausest määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Isegi olukorras, kus hagejat ei esindanud professionaalne õigusnõustaja, kohalduvad hagimenetluse üldpõhimõtted. Hageja kohustuseks oli tagada, et ta esitab vajalikud asjaolud ja piisavad tõendid kahju tekkimise kohta. Seega ei kuulu hageja nõue kostja vastu 4684 euro saamiseks rahuldamisele.
  3. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Hagi ja vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu 7

(8)jättis maakohus hagiga seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda.
  1. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, muudab kolleegium maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning jaotab kulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse 6% ulatuses. Seega on põhjendatud jätta maakohtus hageja menetluskulud 6% ulatuses kostja kanda ja kuna kostja vastuhagi jäi maakohtu otsusega rahuldamata, siis kostja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtus tuleb hageja menetluskulud 6% ulatuses jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud 94% ulatuses hageja kanda.
  2. Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulusid analüüsinud, siis kulud määratakse kindlaks maakohtus pärast otsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg-le
  4. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.