Obsah (8)

§ 657§ 351§ 436§ 669§ 392§ 442§ 194§ 5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-18628 Tsiv

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostja vastuhagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, st nii hagi rahuldamise kui ka vastuhagi rahuldamata jätmise osas.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on hagi rahuldamise osas seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus ei sisalda ühtegi põhjendust selle kohta, miks on kohtuotsus hagi rahuldamise osas kostja arvates ebaõige. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse selles osas muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. 5
3. Samas on apellatsioonkaebus põhjendatud osas, milles kostja vaidlustas tema vastuhagi rahuldamata jätmise. Maakohtu otsus tuleb selles osas

§ 657

lg 1 p 3 ning § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi vastuhagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kohtuotsus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotamise osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse seega osaliselt. 35. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud vastuhagi lahendamisel eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse täitmata. Samuti rikkus maakohus

§ 351

, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha.

§ 436

lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on

§ 669

lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-99-14, p 23). 36.

§ 436lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Selleks, et kohtuotsus nendele nõuetele vastaks, tuleb kohtul

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 ning § 438 lg 1 järgi eelnevalt selgitada välja vaidluse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavus. Maakohus on eeltoodu vastu eksinud. 37. Tsiviilasja materjalist, sh 17.01.2018 istungi protokollist (tlk 135,136) ei nähtu, et kohus oleks pooltega arutanud kostja vastuhagiavalduses esitatud faktilisi väiteid hageja poolt pärandaja pangakontodelt, sh pärast pärandaja surma välja võetud rahasummade kohta, milliste osas kostja leiab, et hageja on need omavoliliselt omandanud ja mida kostja soovib pärandvarana jagada. Samuti ei nähtu, et pooltega oleks arutatud eestkostja aruandes märgitu sisu.

§ 436

lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kohtu järeldused eestkostja aruande kohta olid üllatuslikud. 38. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud vastuhagi lahendamisel ka

§ 442lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendavale osale esitatud nõudeid.

Nimetatud sätte kohaselt tuleb otsuses märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima.

1. Nimelt tugines maakohus vastuhagi rahuldamata jätmisel üksnes kahele asjaolule. Esmalt tugines kohus eestkostja aruandele, mille kohaselt kasutas pärandaja eestkostjaks olnud hageja perioodil 10.01.2014-10.08.2014, s.o 8 kuu jooksul 10 823,03 eurot. Kohus leidis, et see toimus pärandaja huvides ja vajadusteks. Kohus ei põhjendanud, millele selline järeldus tugineb ja miks kohus leiab, et eestkostja aruandes esitatud andmed vastavad tõele.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 194 lg 2 sätestab eestkostja kohustuse esitada kohtule kirjalik aruanne, milles tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Hageja küll esitas Harju Maakohtule 20.01.2015 eestkostja aruande (tlk 142), kuid sellele ei ole kulusid tõendavaid dokumente lisatud. Samuti puuduvad käesolevas asjas tõendid selle kohta, et maakohus oleks

§ 194

lg-s 3 sätestatu kohaselt hageja poolt esitatud aruannet sisuliselt kontrollinud ja hinnanud kulutuste põhjendatust.

1. Ringkonnakohus leiab, et kui eestkostja aruannet ei ole järelevalvemenetluses sisuliselt kontrollitud, oleks maakohus pidanud selles märgitud kulutuste põhjendatust hindama 6 käesoleva asja lahendamisel, kuna kostja oli aruandes märgitud andmete õigsuse vaidlustanud. Maakohus jättis kostja sellekohastele väidetele hinnangu andmata, põhjendamata nende tähelepanuta jätmist. Üksnes aruande esitamise faktile otsuse rajamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav.
2. Arusaamatuks jääb kohtu etteheide, et kostja ei ole menetluses tuginenud sellele, et kohus oleks teinud eestkoste järelevalve menetluses hagejale aruande kohta või muus osas ettekirjutusi eestkostja ülesannete täitmiseks või nõudnud aruande parandamist või täiendamist. Kohus ei ole põhjendanud, miks ja mil viisil oleks kostja pidanud teadma, kuidas maakohus järelevalvemenetlust hageja kui eestkostja üle läbi viis.
3. Teise asjaoluna tugines maakohus sellele, et vastuhagi esemeks olev raha on tagastatud pärandaja kontole ja ei ole hageja valduses. Kohus leidis, et see asjaolu välistab vastuhagi rahuldamise, jättes põhjendamata, mille alusel kohus sellise järelduse tegi. Kohus ei põhjendanud, miks ei ole pärandaja kontol olev raha pärandvara pärimisseaduse § 2 tähenduses. Eelnevat kokku võttes leiab ringkonnakohus, et vastuhagi rahuldamata jätmine maakohtu otsuse põhjendustel ei ole õige.
4. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pöörata tähelepanu vastuhagi tegelikule sisule ja poolte seisukohtadele ning selgitada välja vastuhagi lahendamiseks olulised asjaolud. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt

§ 5

lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1), tuleb siiski olukorras, kus poolte seisukohad on ebaselged, kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada pooltele, milliseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks.

1. Kuna maakohus ei täinud selgitamiskohustust, vastuhagi õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitamata ja vastuhagi on sisuliselt lahendamata, ei ole kohtuotsuse puudulikkus ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata vastuhagi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada käesolevas otsuses märgitud puudused ja anda pooltele võimalus esile tuua uusi asjaolusid ja esitada uusi tõendeid.
2. Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asjas lõpplahendi tegemisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav 7