KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-15742 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2019. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Ž. T.i hagi Sotsiaal

§ 91

lg 2 p 2 alusel alates 14.05.2018.a; välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu summas 597, 75 eurot; välja mõista tööandjalt saamata jäänud lapsepuhkuse eest 70, 86 eurot; välja mõista tööandjalt saamata jäänud puhkusetasu 122, 95 eurot; välja mõista tööandjalt töötaja kasuks töölepingu olulisest rikkumisest tulenev hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (

§ 100lg 4) kokku summas 127 eurot.

2. Töövaidluskomisjon rahuldas 15.10.2018.a. otsusega Ž. T.i avalduse osaliselt: mõistis tööandjalt välja saamata töötasu 534, 23 eurot (bruto); mõistis tööandjalt välja avaldaja kasuks saamata jäänud puhkusehüvitise 122, 95 eurot (bruto); jättis rahuldamata Ž. T.i nõude töölepingu lõpetamiseks

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 14.05.2018.a.; jättis rahuldamata Ž.

T.i nõude hüvitise 127 euro

§ 100lg 4 alusel väljamõistmiseks; 2

§ 28lg 2 p 2), viivitas töötasu väljamaksmisega ja /või maksis kokkulepitust vähem.

Hageja nõuab kostjalt vähemmakstud töötasu 597, 75 eurot. Tööandja on jätnud hagejale maksmata aegumata põhipuhkuse rahas, hageja arvestuste kohaselt 122, 95 eurot (tl 17-19).

1. 18.03.2019.a. määratud kohtuistungile kostja seaduslik esindaja ei ilmunud. Mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks kohut ei teavitanud. Kuna kostja seaduslik esindaja kohtukutse kättetoimetamist e-posti teel ei kinnitanud, informeeris kohtuistungi sekretär A. S..it istungi toimumise ajast täiendavalt telefoni xxx teel. A. S.. kinnitas, et on istungi ajast teadlik ning lubas kohale ilmuda (tl 103). Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis esitatud nõude juurde ning palus hagi rahuldada TsMS § 410 alusel tagaseljaotsusega. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja ja töövaidlusasja nr 4-1/1315/18 (töövaidluskomisjoni) materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 2 järgi kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hageja Ž. T. ei ole maakohtule esitanud hagi asja lahendamiseks töövaidluskomisjoni rahuldamata jäetud osas. Vastavalt TvLS § 58 lg 4 kui töövaidluskomisjon avalduse osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sama paragrahvi
4. lõike kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus lg 4 sätestatud juhul hagiavalduseks.
5. Töövaidluskomisjon rahuldas 15.10.2018.a. otsusega (tl 6-9) Ž. T.i avalduse osaliselt: mõistis tööandjalt välja saamata töötasu 534, 23 eurot (bruto); mõistis tööandjalt välja avaldaja kasuks saamata jäänud puhkusehüvitise 122, 95 eurot (bruto); jättis rahuldamata Ž. T.i nõude töölepingu lõpetatuks lugemiseks

§ 91lg 2 p 2 alusel alates 14.05.2018.a.; 3

§ 100lg 4 alusel väljamõistmiseks; jättis rahuldamata Ž.

T.i nõude lapsepuhkuse tasu 70, 86 euro väljamõistmiseks tööandjalt.

1. Kostja seaduslik esindaja kohtuistungile 18.03.2019.a. ei ilmunud ning mõjuvast põhjusest / takistusest ilmumata jätmiseks maakohut eelnevalt ei teavitanud. Istungi ajast oli kostja seaduslik esindaja teadlik ning kinnitas istungisekretärile, et tuleb kohale (tl 103). Perearsti tõendi selle kohta, et on haiguslehel, saatis A. S.. pärastlõunal, so pärast määratud istungite lõppu (kell 14.15, tl 107). Tõendist ei nähtu, mis kuupäevast on A. S.. haiguslehel ning et tervislik seisund ei võimalda kohtuistungil osaleda. Kohale ilmunud hageja esindaja taotles kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410 sätestatule (tl 84). Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Tulenevalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg 3 sätestatud eelduseid, mis välistavad tagaseljaotsuse tegemise võimaluse, käesoleval juhul ei esine.
2. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib, et kostja ei ole ei kirjalikus ega suulises vormis avaldanud vastuväiteid hagile, ei ole põhjendanud, miks töövaidluskomisjoni otsus teda ei rahulda. 12.

§ 28

lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingus (p 4.1) leppisid pooled kokku tööajas 2 tundi päevas ja 10 tundi nädalas (tl 22) Tulenevalt

§ 29

lg 6 ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu.

§ 29

lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestati 2017.a töötasu alammäär 2, 78 eurot ja 2018.a. 2, 97 eurot. Avaldaja esitatud arvestuse kohaselt on tegelik tööaeg tundides korrutatud töötasu alammääraga tunnis. Andmed on kontrollitavad / võrreldavad tegelikult pangakontole laekunud töötasu maksetega (tl 27-30) Arvestuste kohaselt on tööandja jätnud hagejale välja maksmata töötasu detsembri 2017.a. ja jaanuari/veebruari 2018.a eest ning igakuiselt on maksnud vähem ettenähtust. Kostja esitas töövaidluskomisjonile hagejale tehtud ülekannete kohta 18.04.201813.06.2018.a. (tl 56) hagejale maksti aprillis 2018.a. 40, 08 eurot, mais 2018 62, 98 eurot. Mais ja juunis 2018.a. maksti lisatasu, kuid kostja ei täpsustanud, mille eest lisatasu maksti. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni arvestusega, mille kohaselt on hageja esitatud töötasunõudest 597, 76 eurot (bruto) maha arvestatud aprillis/mais makstud töötasu 50, 49 eurot (bruto). Kostja on eeltoodust tulenevalt jätnud hagejale maksmata töötasu 547, 27 eurot (bruto). 13. Töövaidluskomisjon luges pooltevahelise töölepingu lõppenuks 13.06.2018.a.

§ 88lg 1 p 3 alusel (tl 8) 4

§ 71

on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Tööandja ei ole esitanud puhkusetasu arvestust ei töövaidluskomisjonile ega kohtule ega esitanud keskmise töötasu arvestamise aluseks olevaid andmeid. Eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud lähtuda arvestuste tegemise hageja esitatud andmetest. Hageja töösuhe kestis 12.12.2016 kuni 13.06.2018 so 549 päeva. Puhkusepäevade arvestus kujuneb järgmiselt: 549 x 0,0959 (ehk 35 kalendripäeva puhkust / 365-ga) = 52, 64 eurot Vastavalt

§ 70

lg 1 on töötajal õigus saada

§ 29

lg 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu.

§ 29lg 8 viitab Vabariigi Valitsuse määrusele nr 91 11.06.2009.a.

“Keskmise töötasu arvestamise tingimused ja kord”, mille § 4 lg 3 kohaselt liidetakse keskmise kalendripäeva tasu arvestamisel määruse § 2 lg 2 või 3 vahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kaelndripäevade arvuga. Hageja keskmine kalendripäeva tasu on 2, 56 eurot (298, 38 : 115). Puhkusetasu suurus kujuneb 52, 64 x 2, 56 eurot = 134, 76 eurot. Hageja nõue on 122, 95 eurot. Kohus ei ületa haginõude piire (vt TsMS § 439) ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks puhkusetasu 122, 95 eurot (bruto).

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
2. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5