← Eesti

3-18-351/45

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-18-351

  1. aprill 2019 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld X kaebus Viru Vangla
  2. novembri
  3. a käskkirja tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla Tartu Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Rahuldada X määruskaebus.
  7. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  8. detsembri
  9. a määrus ja saata apellatsioonkaebus menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule.
  10. Asendada kaebaja nimi tähemärgiga. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. X (kaebaja) vaidlustas halduskohtus Viru Vangla
  12. novembri
  13. a käskkirja nr 6-3/1137-1, millega teda karistati distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega. Kaebaja nõudis, et talle hüvitataks õigusvastase kartserisse paigutamisega tekitatud kahju.
  14. Tartu Halduskohus jättis
  15. oktoobri
  16. a otsusega kaebuse rahuldamata.
  17. Kaebaja vaidlustas halduskohtu otsuse apellatsiooni korras, nõudes käskkirja tühistamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.
  18. Tartu Ringkonnakohus jättis
  19. detsembri
  20. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja 10 päeva alates määruse kättesaamisest 15 euro 75 sendi suuruse riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.
  21. Kaebaja sai Tartu Ringkonnakohtu määruse kätte
  22. detsembril
  23. Riigilõivu tasumise tähtajaks oli
  24. detsember
  25. 3-18-351
  26. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  27. detsembri
  28. a määrusega apellatsioonkaebuse läbivaatamatult, kuna kaebaja polnud tasunud riigilõivu ega esitanud taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  29. Määruskaebuses taotleb kaebaja apellatsioonkaebuse läbivaatamist, sest tegi kõik endast oleneva, et riigilõiv õigeks ajaks makstud saaks. Kuna kaebaja ei saa ise oma raha käsutada, esitas ta vanglale
  30. detsembril 2018 taotluse tema isikuarvelt riigilõivu tasumiseks. Taotluses rõhutas ta, et riigilõiv peab olema tasutud hiljemalt
  31. detsembril
  32. Pärast kaebuse tagastamist selgus, et vangla on teinud makse alles
  33. detsembril
  34. Kaebaja sai sellest teada
  35. jaanuaril 2019 temani jõudnud maksekorraldusest. Kaebaja esitas Riigikohtule lisaks apellatsioonkaebuse täienduse, milles selgitab distsiplinaarsüüteo asjaolusid.
  36. Vastustaja määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  37. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus. Vaidlust pole selle üle, et
  38. detsembriks 2018 ehk kohtu määratud tähtaja viimaseks päevaks polnud riigilõivu tasutud. Kaebaja esitatud maksekorraldusest nähtub, et Tartu Vangla tasus kaebaja isikuarvelt riigilõivu
  39. detsembril
  40. Kaebaja oli riigilõivu tasumise avalduse esitanud vanglale
  41. detsembril
  42. Kaebaja ei saanud midagi ette võtta selleks, et riigilõiv laekuks õigel ajal. VangS § 44 lg 1 kohaselt kantakse kinnipeetava töötasu ja temale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Justiitsministri
  43. novembri
  44. a määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ §-st 54 selgub, et vanglas raha kasutamiseks esitab kinnipeetav finants- ja majandusosakonna juhatajale taotluse, kuhu märgib isikuarvelt maha kantava summa suuruse ja ülekande soovi korral ka arveldusarve numbri, panga ja arveldusarve kasutaja nime. Vangla sisekorraeeskirja § 55 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus vähemalt üks kord kuus saada teada oma isikuarve jääk.
  45. Kaebaja esitas vanglale riigilõivu tasumise taotluse piisava ajavaruga ja tema isikuarvel oli vajalik raha olemas, kuid vangla ei teinud taotluses nimetatud tähtpäevaks ülekannet. HKMS 69 lg 1 näeb ette, et kohtul on võimalik enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel pikendada. Võib kahtluseta öelda, et kui kohus oleks neid asjaolusid teadnud, oleks ta saanud HKMS § 69 lg 1 alusel riigilõivu tasumise tähtaega pikendada. Kuigi riigilõiv jäi tähtajaks tasumata, ei saa seda pidada kaebaja eksimuseks, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kuna riigilõiv on tasutud, saab ringkonnakohus otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle.
  46. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab Riigikohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.