Obsah (7)

§ 100§ 101§ 96§ 97§ 99§ 105§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Tallinna

§ 100lg 4 kohustust tasuda elatis iga kuu eest ette.

Hageja seaduslik esindaja on olnud kohustatud pidevalt kostjale meelde tuletama elatise maksmise kohustust. Hageja leiab, et selleks, et tagada elatise regulaarne ja pidev tasumine, on vajalik selle väljamõistmine kohtu poolt seaduses ettenähtud määras.

1. Hageja palus elatise välja mõista täpsustatud avalduses (Lk 91, 15.01.18) järgmiselt:  Välja mõista kostjalt H Vilt hageja S Vi kasuks igakuine elatis 235 eurot kuus alates 04.10.2017 (hagi esitamisest) kuni 31.12.
2.  Välja mõista kostjalt H Vilt hageja S V kasuks igakuine igakuine elatis 250 eurot muutuvas suuruses, kuid mitte vähem kuu pool Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates 01.01.2018 kuni S Vi täisealiseks saamiseni. Muutuva suurusena elatise väljamõistmine on menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt mõistlik, kuivõrd välistab vajaduse esitada tulevikus TsMS § 459 lg 1 alusel täiendavaid nõudeid. Nimetatu on kooskõlas

§ 101lg-s 2 sätestatuga.

1. Sellseid aluseid, mis võimaldaks elatise vähendamist alla miinimummäära, ei ole. Hageja märgib, et kostja on maksekäsu kiirmenetluse vastuväites asunud seisukohale, et elatist tuleks vähendada allapoole seadusest tulenevat miinimummäära, kuivõrd hageja seaduslik 2 esindaja (lapse ema) saab riiklikku lapsetoetust ja seega tuleks elatist poole toetuse summa võrra vähendada. See kostja seisukoht ei ole kooskõlas kohtupraktikaga.
2. Tõendamata on kostja väited selle kohta, et laps elab kostja juures 2 kuud aastas. Asjaolu, et hageja on varasemalt suvisel koolivaheajal kostja juures külas viibinud, ei anna alust elatise vähendamiseks. Esiteks, nimetatud asjaolu ei ole suhtluskorraga kinnitatud, vaid on toimunud lapse vanemate igakordsel kokkuleppel. Isegi kui hageja peaks viibima vanemate kokkuleppel tulevikus kostja juures lühikest aega (nt osal koolivaheajast), ei vähenda see lapse ema kohustusi lapse ülalpidamiskulude kandmisel, kuivõrd see vanem katab suurema ja valdava osa lapse vajadustest ka ajal, mil laps viibib kostja juures (sh kulutused riietele, transpordile, hambaravile, sideteenustele, reisidele, trennile, koolikulud, taskuraha jne), mistõttu puudub alus mõista välja miinimumist väiksemat elatist. Väär on kostja väide, et tema kannab täies ulatuses lapse kulusid vähemalt 60-90 päeval aastas, koolivaheaegadel. Hageja ei ole kostja juures viibinud 60 päeva aastas vaid oluliselt vähem, nt
3. aastal vähem kui poole kõikidest koolivaheaegade päevadest, so vähem kui 30 päeva. Ühtlasi ei tähenda see, et lapse ema ei kannaks samal ajal lapsega seotud kulusid ning et kostja ei peaks selle perioodi eest elatist asuma.
4. Hageja on seisukohal, et hageja vanemate varaline seisund on võrdväärne. Hageja ema kuu sissetulek on 1800 eurot (bruto) ning talle kuulub korteriomand x, mis on hageja ja tema ema elukohaks. Samuti kuulub hageja emale korteriomand x.
5. Kostja igakuine sissetulek ei ole teada, kuid avalike registrite andmetel kuulub kostjale kinnisasi aadressil x. Samuti on kostja OÜ x OÜ juhatuse liige ja ainuosanik. Nimetatud juriidilisele isikule kuulub kinnistusraamatu andmetel mitmeid kinnistuid. Seega on kostjal piisavalt vara, et tagada hagejale vähemalt miinimumile vastava elatise igakuine maksmine. Kostja esitatud andmed sissetulekute kohta on vastuolulised. Kostja esitatud dokumentidest nähtub, et kostja sissetulek on 972,5 eur/kuus (01.05.2018-28.08.2018).
6. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja on tasunud igakuist elatist summas 195 eurot vastavalt hageja ema suulisele kokkuleppele. Hageja ema on korduvalt nõudnud elatise maksmist seadusjärgses miinimummääras, kuid kostja ei ole seda teinud.
7. Tõendamata on, et kostja kannab hageja motospordi kulusid 2000 euro ulatuses aastas. Ühtlasi ei ole motospordi puhul tegemist lapse esmavajaduse rahuldamisega, vaid vabatahtliku huvialaga ja seega tuleks selle toetamine pärast seda toimuda, kui lapse esmavajadused on rahuldatud. Tõendamata on reiside toimumise aeg ja on vastuolus tõendid ja kostja väited.
8. Ühtlasi ei ole hagejal lemmiklooma, kelle kulusid kostja peaks kandma. Tegemist on kostja enda loomaga.
9. Hageja tegelikud kulud on miinimumelatisest suuremad, so 697,5 eurot kuus, millele lisanduvad ühekordsed kulud 3029 eurot aastas, seega on hageja ema kandnud hageja kulusid kokku vähemalt 949,92 euro ulatuses kuus. Hageja emaga on hageja käinud välisreisil, mille kulu lapsele oli ligikaudu 400 eurot. Lapse hambaravi kulud kuus keskmiselt 27,15 eurot. Perioodil 01.02.2018-13.04.2018 oli hageja kulud kokku 1380,48 eurot (sj ainuüksi spordijalatsid 92,59 eurot). Hageja osaleb
10. aastal vähemalt kahel jalgpalliturniiril, mille kogukulu on ligikaudu 500 eurot, millele lisandub söögi- ja taskuraha. Täiendavalt on hagejal kulu kooliekskursioonidele kokku 117 eurot. 3
11. Hageja taotleb TsMS § 462 lg 2 alusel hageja ja tema seaduslik esindaja, et jõustunud kohtuotsuses asendataks nende nimed initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata nende isikukoodi, sünniaega ega aadressi.
12. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused (t/l 34-45, 80-89, 150-195, 227-257)
13. Kostja vaidleb hagile vastu.
14. Kostja asus hagejast ja tema esindajast eraldi elama 2013 aastal. Alates sellest ajast on kostja täitnud hageja ülalpidamiskohustust vastavalt suulisele kokkuleppele järgmiselt: 1) igakuised maksed summas 195 eurot. 2) lisaks igakuistele makstele kannab kostja täiendavalt hageja huviala /motosport/ kulud, s.h võistlustel osalemise osalustasu maksmine, mis tavapäraselt on 35 eurot. Võistlustel osalemine 6-7 korda aastas. Lisaks motovarustus (tehnika, riided, tarvikud jm), kulud aastas 2000 eurot. Selle hulka ei ole rahaliselt arvestatud tehnika hooldust ja remonti, mida teeb kostja ise. 3) koolivaheajad, kui hageja kõikide kulutuste eest tasub kostja. 2 kuud suvel, samuti kevad- ja sügisvaheajad juhul, kui hageja seaduslik esindaja seda lubab. Kostja on selleks pöördunud kostja ja hageja elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, et hageja seaduslik esindaja võimaldaks lapsel isa juures viibida. 60 - 90 päeval aastas on kostja kanda kõikvõimalikud hageja ülalpidamise- ja hooldusega seotud kulud. 4) hageja lemmiklooma ülalpidamise kulud - koera toit ja vitamiinid 70 eurot kuus.
15. Lisaks tavapärastele igapäevastele kuludele on kostja hagejale võimaldanud üks kord aastas suusareise Austriasse, Slovakkiasse, Soome. Ühe suusareisi kulu 500 eurot.
16. Kuna kostja elukohajärgses piirkonnas on palgatase ja ettevõtte teenuse tase madalam kui Tallinna ja Harjumaa piirkonnas, siis ei ole kostjal võimalik hageja poolt nõutud elatisraha maksta. Seetõttu on kostja lõpetanud töö otsimise Võrumaal ja kolinud Viimsi valda, kus elamus käib remont, et seada sisse ka hageja tuba.
17. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
18. Hageja on palunud kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 04.10.2017.a. 235 eurot kuus ja alates ja 01.01.2018 alates 250 eurot kuus kuni hageja täiselaiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pooles Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras.
19. Perekonnaseaduse (

) § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 20. Tulenevalt asjaolust, et pooltel puudub vaidlus selles, et:

1. a)S Nil ja H Vil on üks ühine laps, hageja – S V;
2. b)S Ni ja H Vi kooselu on faktiliselt lõppenud 2013;
3. c)Hageja alaline elukoht on hageja ema S Ni juures, kuid hageja suhtleb kostjaga; 4
4. d)Peretoetused hageja eest laekuvad hageja ema S Ni kontole;
5. e)Kostja on tasunud elatist ebaregulaarselt ja alla miinimummäära (vt ka t/l 257 hageja ema konto väljavõte) siis on kostja jätnud hageja ees täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse maksta oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist regulaarselt ja piisavas ulatuses, millest tulenevalt oli hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjenatud. 21. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma igakuist elatist, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. 22.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on üllapidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette.

23. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada vanemate sissetulekuid ja varalist olukorda (Riigikohtu lahend 3-2-1-56-15 p 12, 3-2-1-15-17 p 11 jt). Võrdse sissetuleku ja varalise olukorra puhul peavad vanemad last üleval pidama võrdselt (RK 3-2-1-165 13 p 16).

§ 105

lg 3 kohaselt peavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust täitma osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga.

1. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjale kuulub kinnisasi aadressil x (t/l 52). Kostja on x OÜ juhatuse liige ja ainuosanik ja osaühingule kuulub mitmeid kinnistuid (t/l 5354). Kostja kontoväljavõttest nähtuvalt on kostja sissetulekuteks perioodil 01.01.201714.05.2018 kokku 23896,02 eurot (t/l 153-165), mis teeb kuus ligikaudu 1405 eurot. Hageja ema kuu sissetulek on 1800 eurot (bruto) ning talle kuulub korteriomand x, mis on hageja ja tema ema elukohaks. Samuti kuulub hageja emale korteriomand x (t/l 49-51). Seega nõustub kohus hagejaga, et hageja vanemate varaline seisund on võrdväärne. Kostja on esitanud ka enda äriühingu pangakonto väljavõtte (t/l 235-239) ja äriühingu laenulepingu ja enda käenduse (t/l 241-248), millest nähtuvalt on võimalik kostjal oma äriühingust tulu teenida ning äriühingu kohhustusi käendada, mis on küll vajalik ent ei tähenda, et sellises olukorras puuduks tal vara mille arvelt elatist maksta hagejale miinimummääras.
2. Kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kostja on juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja seadusliku esindaja, tema ema, pangakontole laekub lisaks töötasule ka peretoetus, kuid 5 see asjaolu ainuüksi ei ole antud juhul piisav alus väljamõistetava elatise vähendamiseks, sest kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.

1. Kuna seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur, sest arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis, kui vanemad elavad lahus, siis ei ole märgitu kohaselt vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära (RK lahend 3-2-1-17416, 3-2-1-165-13). Kuna hageja taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi.
2. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. Tähtsust ei oma niivõrd asjaolu, kui palju laps on kummagi vanema juures, vaid asjaolu, mis kulutused kumbki vanem sealjuures laste ülalpidamiseks teeb.

1. Kohus analüüsib siinkohal kostja kulutusi, mida ta on lapse ülalpidamiseks teinud. Kostja on välja toonud, et kostja kulud hagejaga on 1) igakuine elatis summas 195 eurot 2) motospordikulud 3) kulud hagejale, kui ta viibib kostja juures koolivaheaegadel. Hageja suureks kuluks hagejale on hageja motospordi harrastus. Kohus nõustub kostjaga, et igasugune harrastusega/spordiga tegelemine on lapse arenguks oluline – hageja kasvatab huvi spordiala vastu, töökasvatuse osatähtsus (hageja ise osaleb võistlusvahendi puhastamisel, remontimisel), sotsiaalne areng (lävib eakaaslaste ja täiskasvanutega), arendab spordiga kaasnevat vastutust ja distsipliini. Samas ei ole motospordi puhul tegemist lapse esmavajaduse rahuldamisega, vaid vabatahtliku huvialaga ja seega tuleks selle toetamine pärast seda toimuda, kui lapse esmavajadused on rahuldatud. Ühtlasi on hageja seaduslik esindaja (hageja ema) teinud samuti kulutusi hageja harrastustega ning hageja osaleb
2. aastal vähemalt kahel jalgpalliturniiril, mille kogukulu on ligikaudu 500 eurot, millele lisandub söögi- ja taskuraha (x, t/l 107, 145).
3. Nii kostja kui hageja seaduslik esindaja (hageja ema) on välja toonud, et hageja vähemalt osa koolivaheaegadest veedab kostja juures. Kostja on oma kuludeks välja toonud üksnes lemmiklooma kulud, mis hageja sõnul on aga kostja oma ja seega ei peaks arvestatama seda elatiseraha määramisel.
4. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et valdava osa ajast on laps ema juures, siis igapäevased jooksvad kulud (söök, igapäevariided, transport, kommunaalkulud) on lapse ema kanda. Hageja on välja toonud oma igapäevased kulud, hageja tegelikud kulud on miinimumelatisest suuremad, so 697,5 eurot kuus, millele lisanduvad ühekordsed kulud 3029 eurot aastas, seega on hageja kandnud kulusid kokku vähemalt 949,92 euro ulatuses kuus. Lapse hambaravi kulud kuus keskmiselt 27,15 eurot. Perioodil 01.02.2018-13.04.2018 oli hageja kulud kokku 1380,48 eurot (sj ainuüksi spordijalatsid 92,59 eurot, t/l 94-118, 131-144).
5. Kostja on välja toonud, et lisaks tavapärastele igapäevastele kuludele on kostja hagejale võimaldanud üks kord aastas suusareise Austriasse, Slovakkiasse, Soome. Ühe suusareisi kulu 500 eurot. Esmalt leiab kohus, et tõendamata on hageja varasem elustandard ehk asjaolu, et hageja on käinud hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselu ajal välisreisidel väärtuses vähemalt 500 eurot aastas. Samas möönab kohus, et reisimine on vajalik laste arenguks. Samuti leiab kohus, et reisimine nii Eestis kui välismaal annab võimaluse tutvuda erinevate 6 kultuuridega ning laiendada laste silmaringi. Nimetatud võimaluse võivad lastele anda ka koolides korraldatavad väljasõidud ning reisid, nn ekskursioonid, väljasõidud.
6. Juhul kui lapsevanemate käsutuses on sellised varalised vahendid, mis võimaldavad pakkuda lapsele lisaks igapäevaste kulude katmisele ka reisidel käimist jm meelelahutusi ning kui lapsevanematel on omavahel sellised kokkulepped, siis ei anna see alust arvestada tehtud kulutusi elatise summadest maha, kuna elatist tuleb maksta perioodiliste summadega igal kuul ette, et last kasvatav vanem, saaks selle summaga arvestada.
7. Kostja on avaldanud soovi hageja seadusliku esindajaga jõuda kokkuleppele hooldusõiguse jagamises, nii et hageja vähemalt 2 nädalat igas kalendrikuus oleks kostjaga, asudes elama 4 km kaugusele hagejast. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud ja seega ei oma need väited mingit tähtsust.
8. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid elatise väljamõistmiseks kostjalt alla seaduses sätestatud miinimummäära nagu kostja seda hagile esitatud vastuses teha palus põhjusel, et temal puudub püsiv töökoht. Sellisteks alusteks saavad olla

§ 102

lg 2 kohaselt muu hulgas vanema töövõimetus või olukord kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seadustiku § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliseid asjaolusid kostja välja toonud ei ole. Kohus nõustub kostjaga, et Riigikohus on tõepoolest asunud oma lahendis 3-2-1-35-17 seisukohale, et elatise välajmõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära võib olla ka vanema halb varaline olukord, kuid kohtu hinnangul (vt otsus eespool) ei ole kostja varaline olukord, arvestades kostja pangakonto väljavõtet (t/lk 230) niivõrd vilets, et ta ei saaks oma lapsele miinimum määras elatist maksta. Kohtu hinnangul tuleb kostjal teha kõik endast olenev, et maksta oma lapsele piisaval määral elatist, mitte välja mõelda asjaolusid, miks seda tegema ei peaks. 35. Seega ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mida saaks pidada

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis võiksid anda alust vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ning kuna: 1)

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, 2) vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (RK lahend 3-2-1-118-12), 3) tuleb eeldada (RK 3-2-1-118-12), et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär, 4) kostja varanduslik seis ei ole kohtu hinnangul nii vilets, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja kasuks miinimummääras. Eeltoodust ja

§ 96

, § 97 p 1, § 99 lg-d 1, 2, § 100 lg-d 1, 2, § 101 lg 1 tulenevalt tuleb rahuldada hagi kostja vastu ning

1. a)välja mõista kostjalt H Vilt hageja S Vi kasuks igakuine elatis 235 eurot kuus alates 04.10.2017 kuni 31.12.2017.
2. b)Välja mõista kostjalt H Vilt hageja S V kasuks igakuine igakuine elatis 250 eurot muutuvas suuruses, kuid mitte vähem kuu pool Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates 01.01.2018 kuni S Vi täisealiseks saamiseni. 7 36. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks ja korraks selle kandmise iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxx, selgitusega: elatisraha. Muu taotlus 37. TsMS § 462 lg 2 kohaselt, andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Hageja on taotlenud, et jõusutunud kohtuotsuses hageja ja tema seaduslik esindaja nimed asendataks initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustataks nende isikukoodi, sünniaega ega aadressi. Kohus rahuldab hageja taotluse. Kohus asendab kohtu algatusel poolte võrdsuse huvides jõustunud kohtuotsuses kostja nime initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi ega aadressi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 38. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 129 lg 2 ja RK lahendist 3-2-1-165-13 on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2 250 eurot. Menetluskulude jaotamine 39. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 40. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 41. Kohus on seisukohal, et TsMS § 163 lg 1 tulenevalt tuleb käesolevas tsiviilasjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 8