S § 169 järgi. 2.
lg 2 p 1 alusel kohustada Oxxx Mxxxxxx tasuma kriminaalmentluse kulude katteks 70 (seitsekümmend) eurot. Oxxx Mxxxxxl tuleb menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99919700004631. Selgitusse tuleb märkida „1-19-1841, menetluskulud, Oxxx Mxxxxx“. 3.
lg 3 alusel määrata, et Oxxx Mxxxxxx on õigus menetluskulud tasuda 6 (kuue) kuu jooksul kohtumääruse tegemisest alates. 4. Kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. 5.
Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole
S § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk selles, et tema, olles isik, kes on kohustatud 29.04.
Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse kohaselt on prokurör kokkuvõtvalt veendunud, et Oxxx Mxxxxx on täitnud oma käitumisega KarS §-s 169 sätestatud kuriteokoosseisu. Samas leiab prokurör, et Oxxx Mxxxxa suhtes tuleks kriminaalmenetlus
§-s 202 sätestatud alustel lõpetada. Prokuröri hinnangul on ebamõistlik kahtlustatavaga uue kokkuleppe sõlmimine, kuivõrd kohus on kahel korral juba kriminaaltoimiku kokkuleppemenetluses tagastanud. Lisaks on kohus kohtumääruses (kriminaalasja nr 1-19-1660) andnud mõista, et Oxxx Mxxxxx karistamine ei ole otstarbekas. Kuivõrd prokurör on seisukohal, et Oxxx Mxxxxa suhtes esineb põhjendatud kuriteokahtlus, ei ole võimalik kriminaalmenetluse lõpetamine
Samas on täidetud aga
§-s 202 sätestatud 2 eeldused, mistõttu taotleb prokurör kohtult Oxxa Mxxxxa suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Prokurör leiab, et Oxxx Mxxxxx suhtes võib kriminaalmenetluse lõpetada talle põhikohustust määramata.
lõiget 2 on võimalik tõlgendada selliselt, et põhikohustuse panemine ei ole kohustuslik, kui prokuratuur seda ei taotle. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Oxxx Mxxxxx suhtes ühel korral juba kriminaalmenetlus lõpetatud. Võib eeldada, et OlxxxMxxxxx ei ole tulenevalt oma isikuomadustest võimeline ka praegu üldkasuliku töö tegemise kohustust täitma, mistõttu ei pea prokuratuur mõistlikuks selle kohaldamist taotleda. Veelgi ebamõistlikum on kriminaalasja eripärast tulenevalt taotleda, et Oxxx Mxxxxx peaks maksma kindla summa riigituludesse. Prokuröri hinnangul on mõistlikum, kui Oxxx Mxxxxx kasutab rahalisi vahendeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks või võlgnevuse tasumiseks. Prokuratuur esitab käesoleval hetkel taotluse kohtule
Kriminaalmenetluses tekkinud kulude riigi kanda jätmine on võimalik
S § 169 on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mistõttu on täidetud esimene eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Prokurör leiab, et tulenevalt kriminaalasja eripärast ning Oxxx Mxxxxa isikust oleks otstarbekas kohustada Oxxx Mxxxxxt tasuma kriminaalmenetluse kuludest 70 eurot ehk ühe kolmandiku. Kokku on kriminaalasjas tekkinud menetluskuluks 210 eurot (Oxxx Mxxxxxxe määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses osalemise eest
Oxxx Mxxxxx on andnud 28.03.2019 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Ühtlasi on ta kinnitanud, et on võimeline tasuma kriminaalmenetluse kuludest 70 eurot 6 kuu jooksul. Ülejäänud kriminaalmenetluse kulud ehk 140 eurot tuleks jätta prokuröri hinnangul
Prokurör on seisukohal, et Oxxx Mxxxxa süü suurus on selline, mis võimaldab kriminaalmenetluse lõpetamist
§-s 202 sätestatud alustel. Kuivõrd KarS §-s 169 sätestatud kuriteo sanktsioonimäärad on madal – maksimaalselt on võimalik mõista kuni üheaastane vangistus, saab prokuröri hinnangul rääkida ka väikesest teosüüst. See tähendab, et madalad sanktsioonimäärad viitavad juba oma olemuselt väiksemale teosüüle. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka kriminaalasjas selgunud asjaolusid. Praegusel juhul ei ole tuvastatud, et Oxxa Mxxxxxxoleks suures ulatuses vara varjanud. Samuti on ta teatud perioodi jooksul täitnud ülalpidamiskohustust. Seega saab kriminaalasjas selgunud asjaolude pinnalt väita, et Oxxx Mxxxxx süü ei ole suur. Oxxx Mxxxxx on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Prokurör on seisukohal, et OlxxxMxxxxa puhul ei ole otstarbekas kohaldada kriminaalkaristust. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et kuriteo toimepanemise lõpust on möödunud juba üle kahe aasta ning on teada, et Oxxx Mxxxxx asus pärast seda ülalpidamiskohustust täitma. Samuti vähendab avalikku menetlushuvi ka asjaolu, et kahtlustatava puhul pole kriminaalmenetlusi otstarbekuse kaalutlustel varasemalt lõpetatud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
lg 1 alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui 3 kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Olxx Mxxxxxxe on esitatud kahtlustus KarS § 169 järgi, mis on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu. Kohtuniku hinnangul kinnitavad kriminaaltoimikus olevad tõendid Oxxx Mxxxxx poolt kuriteo toimepanemist. Samas leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole Oxxx Mxxxxx süü kuriteo toimepanemisel suur ning avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub. Seega on kriminaalmenetlust võimalik lõpetada. Siinkohal peab kohus oluliseks arvestada ka käesoleva kriminaalasja menetluse erinevaid etappe. Nimelt on kriminaalmenetlus varasemalt lõpetatud
alusel, kuid menetlus tuli uuendada põhjusel, et Oxxx Mxxxxa ei täitnud talle määratud kohustust teha üldkasulikku tööd. Lisaks on kahel korral edastatud kriminaalasi kokkuleppemenetluses kohtule, kuid mõlemal korral on kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile kohtuistungit pidamata tagastanud. Oxxx Mxxxxxx ei ole varem karistatud. Kuriteo toimepanemisest on möödunud juba 2 aastat. Lisaks on teatud ulatuses OxxxxMxxxxa ülalpidamiskohustust täitnud. Arvestades kuriteo tehiolusid ja Oxxx Mxxxxxx iseloomustavaid andmeid, leiab kohus, et kriminaalmenetluse lõpetamine on kohane ja õigustatud. Kohus leiab, et on põhjendatud jätta Oxxx Mxxxxxxe määramata kohustus tasuda kindlat rahasummat riigi tuludesse. Siinkohal nõustub kohus kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses märgituga, et kindla rahasumma määramine ei ole kohustus ja antud kriminaalasja tehiolusid arvesse võttes on Oxxx Mxxxxxx mõistlikum kasutada rahalisi vahendeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks või võlgnevuse tasumiseks. Oxxx Mxxxxxxe tuleb määrata kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalmenetluse kuluks käesolevas kriminaalasjas on riigi õigusabi kulu summas 210 eurot (150+30+30) (II kd, tl 96-97; 100-101; 104-105).
lg 3 alusel taotletakse kriminaalmenetluse kulude summas 140 eurot riigi kanda jätmist. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse kulude osaline riigi kanda jätmine on põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus Oxxx Mxxxxx tervislikku seisundit ja sissetulekuid, millest nähtuvalt on ilmne, et Oxxx Mxxxxxl puudub võimalus tasuda kõiki kriminaalmenetluse kulusid ja seda kindlasti
Oxxx Mxxxxx on kinnitanud, et ta suudab tasuda menetluskulude katteks 70 eurot. Sellest tulenevalt on põhjendatud määrata Oxxx Mxxxxxxe kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulude katteks 70 eurot.
lg 3 alusel tuleb kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates käesoleva määruse tegemisest. Ülejäänud menetluskulud, s.o 140 eurot tuleb
Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui Oxxx Mxxxxa ei täida määratud kohustust tähtaegselt, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel
Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.