2-17-14013/34

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14013 Tsiviilasi XX hagi YY vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. mai 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 2250 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Olavi Järve Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
3. Jätta Pärnu Maakohtu
4. mai 2018 otsus muutmata.
5. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja YY kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
7. Hagejal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, mistõttu kulude suurust kindlaks ei määrata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
8. XX esitas 20.09.2017 Pärnu Maakohtule hagi YY vastu põlvnemise tuvastamiseks ja miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates 20.09.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
9. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt tutvus hageja ema CC kostjaga 30.04.2006 ja nende lähisuhted kestsid umbes kaks kuud. Juulis sai hageja ema teada oma rasedusest ja teatas sellest ka kostjale. Kostja võttis omaks, et on lapse isa.
10. Hageja sündis XX.XX.XXXX. Kostja last vaatama ei tulnud ja sünniakti isa kohta kannet ei tehtud. Kostja ei eita isadust, kuid ei tunne lapse vastu huvi ega maksa lapsele elatist. Kostja vastuväited
11. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei tea, kas ta on hageja isa. Lapse ema kinnitas, et tema ja kostja suhtlus oli lühiajaline ja juhuslik.
12. Kostjal ei ole tema tervislikust seisundist tulenevalt võimalik elatist tasuda. Kostja on alates 1999.a raske puudega töövõimetuspensionär. Tema ainus sissetulek on pension ja ravimitoetus, kokku 400 eurot, mis kulub esmavajaduste katteks. Kostja tervis ei võimalda tal tööl käia. Esimese astme kohtu otsus
13. Maakohus rahuldas hagi põlvnemise tuvastamiseks ja tuvastas, et hageja põlvneb kostjast. Kohus rahuldas hagi elatise väljamõistmiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks elatisena välja 150 eurot alates 20.09.2017 igakuiselt kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette lapse ema arveldusarvele. Menetluskulud põlvnemise tuvastamise nõudes jättis kohus kostja kanda ja elatise nõudes poolte endi kanda. Menetlusosalistel ei olnud menetluskulusid.
14. Ekspertiisiaktist nr 17T-GL0155 nähtub, et kostja on hageja bioloogiline isa (tõenäosus 99,99998%). Kuna põlvnemine tuvastatakse käesolevas tsiviilasjas, nõuab hageja elatist alates hagi esitamisest. Hageja vajaduste üle puudub vaidlus ja tuleb eeldada, et need on kahekordse miinimumelatise ulatuses. Vanem ei vabane ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
15. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjal on raske puue ja ta ei ole töövõimeline. Samas on ka hagejal raske puue. Kostja väide, et tema varaline seisund ei võimalda hagejat ülal pidada suuremas summas kui 30 eurot kuus, ei ole õige. Kostja sissetulek oli perioodil 05.09.2017 – 04.03.2018 pensioni, sotsiaaltoetuse ja regulaarsete sularaha sissemaksete näol (50 või 40 eurot, ka 150 eurot kuus) kokku 2788,72 eurot, s.o keskmiselt 465 eurot kuus.
16. Kostja eluasemekulud suurusega 90 eurot ei ole põhjendatud. Need on arvestatud KÜ P talvekuu eest esitatud arve järgi (2 tarbijat, 184,70 eurot), millest kütte osa moodustab kolmandiku. Kostja kulutused sideteenustele - kokku 32 eurot, ei ole mõistlikud. Tele2 arve summaga 14,93 eurot tava- ja mobiiltelefoni eest on väljastatud BB, mitte kostja kohta. Mõistlik kulutus sideteenusele on 15 eurot. Internetivajadus on põhistamata ja see oleks 2 kättesaadav ka läbi telefoni. Kostja pangakontolt ei nähtu sideteenuse eest tasumist. Muus osas on kostja vajadused põhjendatud. Kokku on kostja põhjendatud vajadused 357 eurot, millest tuleb maha arvestada umbes 40 eurot eluasemekulude ja sideteenuste kulu, s.o 315320 eurot.
17. Võttes arvesse kostja regulaarset sissetulekut, samuti temal tuvastatud rasket puuet ja töövõime puudumist, on ta võimeline hagejat toetama 150 euroga kuus. Hageja ei vaidlustanud kostja väiteid tema võimetuse kohta leida stabiilset tööd. Hageja vajaduse katab osaliselt riiklik peretoetus 69,18 eurot ja puude tuvastamise korral ka vastav toetus. Apellatsioonkaebus
18. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi elatise väljamõistmiseks ja teha uue otsuse, millega mõista hagejale elatisena välja 30 eurot kuus. Alternatiivselt palub kostja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
19. Kohtuotsus põhineb õigusnormi rikkumisel ja tõendite ebaõigel hindamisel. Kohus ei arvestanud ega hinnanud kõiki kostja väiteid ja tõendeid.
20. Kohus arvestas kostja sissetulekuid ebaõigesti. Sularaha sissemaksed ei ole kostja sissetulekud, vaid sama raha, mille ta pärast pensioni ja toetuste laekumist sularahas välja võtab. Ressurssidest sularaha näol ülevaate omamine on osa kostjale vajalikust rutiinist. Sissemaksed on tehtud õppelaenu kohustuse täitmiseks ja 150 euro tasumiseks käesolevas tsiviilasjas ekspertiisi eest. Kostjal ei ole peale pensioni ja toetuste muid sissetulekuid ja ta ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline töist tulu teenima. Kohus ei täitnud selgitamiskohustust ega andnud kostjale võimalust neid asjaolusid põhjendada.
21. Kostja kõik kohustused on vältimatult vajalikud. Ta ei ole oma sissetulekut ja kohustusi arvestades võimeline tasuma elatist rohkem kui 30 eurot kuus.
22. Kostja elab koos emaga ja eluasemekulud on seetõttu jagatud pooleks. Kohus jättis küttekulu põhjendamatult täies ulatuses arvesse võtmata.
23. Kuna lapse ema sissetulekud on suuremad kui isal, on ülalpidamiskulude suuremas osas tema kanda jätmine põhjendatud. Lapse kulusid katavad ka riiklikud toetused. Kohus jättis arvestamata, et 2017.a oli lapse keskmiseks ülalpidamiskuluks 287 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
24. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
25. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus tuvastas, et hageja põlvneb kostjast, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
26. Maakohtu otsus on vaidlustatud elatise väljamõistmise osas 30 eurot ületavas summas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus ei rikkunud asja 3 lahendamisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse vaidlustatud osas muutmata.
28. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
29. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud säte ei kehti aga vanema kohta, kes on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 102 lg 2 esimeses lauses on selgelt sätestatud, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ühetaoliselt. Seega ka siis, kui vanemal puudub piisav ülalpidamisvõime, ei vabane ta oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Sellisel juhul võib aga kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-136-16, p 14).
30. Arvestada tuleb sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt nt Riigikohtu lahendeid nr-d 2-16-11905, p 18; 2-16-118651, p 12; 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2; 3-2-1-174-16, p 13).
31. Hageja nõudis elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja on raske puudega ja ta ei ole töövõimeline. Maakohus sellega otsuse tegemisel ka arvestas ning leidis põhjendatult, et elatis tuleb kostjalt välja mõista väiksemas summas, kui on seaduses sätestatud elatise miinimummäär.
32. Kostja väitis vastuses hagiavaldusele, et tema sissetulek on 400 eurot kuus. Maakohus arvestas kostja sissetulekute kindlakstegemisel põhjendatult tema kontole laekunud summadega ja tuvastas õigesti, et kostja tegelik sissetulek oli perioodil 05.09.201704.03.2018 keskmiselt 465 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et ta võttis iga kuu alguses kontolt sularaha välja, kuid eluliselt ei ole usutav tema väide, et ta kandis osa sellest rahast kuu lõpus oma kontole tagasi selleks, et tasuda õppelaenu. Kostja ei ole sellist teguviisi apellatsioonkaebuses põhistanud ega muutnud oma väidet usutavaks, arvestades muu hulgas asjaolu, et kontole kantud sularaha ja õppelaenu makse on erineva suurusega.
33. Kostja vajalikeks kuludeks arvestas maakohus 315-320 eurot kuus. Kostja väide, nagu oleks maakohus jätnud küttekulud täies ulatuses arvesse võtma, ei vasta tõele. Kohus arvestas eluaseme- ja sidekulusid kokku 40 eurot väiksemas summas, kui kostja need esile tõi. Maakohus põhjendas nende kulude arvestamist kostja näidatust väiksemas ulatuses piisavalt.
34. Praegusel juhul on kostja küll olukorras, kus ta ei suuda oma varalist seisundit arvestades anda lapsele miinimummääras elatist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid sellises 4 olukorras peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 järgi ühetaoliselt. See on ringkonnakohtu hinnangul tagatud 150 euro suurust elatist makstes, nagu leidis ka maakohus. Muu hulgas arvestas maakohus ka hageja emale makstava riikliku peretoetusega, mis katab osaliselt hageja vajadusi.
35. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu lahendeid nr-d 3-2-1-174-16, p 13; 2-15-15909, p 12). Kuna hageja esitas nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud ta seega enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes, mida ta ka tegi, tõendades enda puuet, töövõimetust ja väikest sissetulekut. Kostja ei toonud maakohtu menetluses kohtu ette asjaolusid ega esitanud tõendeid hageja ema sissetulekute ja hageja vajaduste väiksema suuruse kohta, kui need seaduse järgi eelduslikult on. Seetõttu on asjakohatu kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-174-16, milles leiti, et 2017.a oli lapse keskmine ülalpidamiskulu arvestuslikult 287 eurot.
36. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda, v.a hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav 5