KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-5986 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Gennadi Tšernjajevi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 02.04.2019 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Gennadi Tšernjajev, isikukood 38212262217, kannab karistust xxx Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 , määras: Jätta Gennadi Tšernjajev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja Irina Gromtsevi taotlus Gennadi Tšernjajevile riigi õigusabi osutamise eest tasu 60 (kuuskümmend) eurot (õigusabi 50 eurot, käibemaks 10 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu 60 eurot riigi kanda. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Gennadi Tšernjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 1
(6)Gennadi Tšernjajev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 09.09.2016 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti KarS §-de 68 lg, 65 lg, 64 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks 3 aastat 2 kuud 10 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 30.09.
- Karistuse kandmise algus 09.09.2016 ja lõpp 19.11.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.03.
- Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Gennadi Tšernjajevit kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vanglakaristust kannab neljandat koda. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Individuaalset täitmiskava ei saa täita tulenevalt tema tervislikust seisundist. Enne vangistust elas isik talveperioodil sõbra juures ning suvekuudel õues. Isiku sõnul veetis ta suvekuud kanalisatsioonikaevus ja võõrastes garaašides elades. On registreeritud aadressil xxx, kuid isiku sõnul seal ta ei ela ning korter on võlgade tõttu temalt võetud. Ennetähtaegsel vabanemise võimalusel on isikul võimalus asuda elamaxxx). 2018 aasta augustis oli isik järjekorras 21- ne, nüüd nähtus kriminaalhooldusametniku arvamusest, et isik ei ole Sillamäe Haiglas enam järjekorras. Vangla võttis ise ühendust Sillamäe Haiglaga ning selgus, et isik on järjekorras 18-nes. Saatekirja olemasolul (et vajab hooldusravi) saab kinnipeetava esialgu suunata SA Sillamäe Haigla 21 päevaks hooldusravile koheselt. Samuti on isiku vabanemisel Sillamäe linnavalitsus kohustatud isikule leidma hooldekodu koha koheselt tulenevalt isiku tervislikust seisundist (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt sotsiaalhoolekandelise abi saamisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadustest). Isikul on keskharidus, omab lukksepp-santehniku eriala. Isiku sõnul ei töötanud ta enne vangistust. Isikule on määratud raske puue ja puuduv töövõime, mis kehtisid 20.01.201719.01.
- Isiku töökogemused on lühiajalised. Väidetavalt töötas viimati xxxaknapaigaldajana, kuid lahkus tervislikel põhjustel. Vangistuses töötanud ei ole, meditsiiniosakonna hinnangul töövõimetu kuni vabanemiseni. Isikul puuduv töövõime. Toime pandud kuriteod on seotud isiku majanduslike raskustega ning sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetaval on võimalik vabaduses taotleda töövõimeja toimetulekutoetust. Lähedastest on tal vanaema, kellega suhted on pinnapealsed. Isik suhtles igapäevaselt kriminaalkorras karistatud ning narkootikume tarvitavate isikutega. Käesoleval hetkel ei ole isik tulenevalt oma tervislikust seisundist võimeline teiste isikutega suhtlema (kõne ei ole arusaadav). Vanglas olles ei suhtle kinnipeetav kellegagi. Oht iseendale, kuna isik tarvitas igapäevaselt narkootilisi aineid. Riskivale, hoolimatule ning teisi ära kasutavale elustiilile viitab isiku süstemaatiline õigusrikkumine ja sõprade kulul elamine, oma tervise rikkumine sõltuvusainetega, mis on viinud tervise olulise halvenemiseni. Isiku sõnul tarvitas ta vabaduses alkoholi harva, jõi õlut. Gennadi Tšernjajev tarvitas enda sõnul alkoholi, kuid ei näe selles probleemi. Suhted endise elukaaslasega purunesid just Gennadi Tšernjajevi liigse alkoholi tarvitamise tõttu tekkinud konfliktide tõttu. Probleemi tekkimisel tarvitas alkoholi ja ei tegelenud selle lahendamisega. Vanglas olles ei ole läbinud sõltuvusega tegelevat sotsiaalprogrammi, kuna tervisliku seisundi tõttu (kõnepuue) ei ole see võimalik. Samuti ei ole isik võimeline üheski tegevuses osalema. Vägivaldset käitumist alkoholijoobes ei ole ametlikult fikseeritud. Ise arvab, et ei ole võimeline muutusteks. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Tarvitas enda sõnul enne vangistust metadooni iga päev. Vajaks narkorehabilitatsiooni, kuid rehabilitatsiooniprogrammis osalemine on problemaatiline kõnehäire tõttu. Viimane kuritegu on narkootiliste ainete käitlemine, kus isik andis narkootilisi aineid edasi ning osa doose tarvitas ka ise ära. NPALS alusel on isik karistatud 12 korda, viimati mai
- Tšernjajevi tervis on halb just nimelt rohkest narkootikumide tarvitamisest. Vanglas viibides saab metadooniravi. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Saab ravi ning see jätkub. Tema liikumine on raskendatud, kõnehäire tõttu on temast 2
(6)arusaamine väga raske. Suhelda saab vähesel määral kirjutamise teel, kuid ka siis on temast arusaamine raske. Liikumis- ja kõnehäire tõttu on töövõimetu. Liigub ainult ratastoolis, mistõttu vajab isiklikku abistajat, kelleks on tema kambrikaaslane, samuti vajab igapäevaselt erivahendeid, kuna ei kontrolli kehafunktsioone. Isik on olnud käitumikontrolli all kolmel korral ning rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36%. Vangla toetab isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Gennadi Tšernjajevi ennetähtaegset vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatas prokurör, et ei soovi võtta osa Gennadi Tšernjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Gennadi Tšernjajev soovib ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Kaitsja selgitas, et isiku käitumine vanglas on hea, isikul on sügav puue. Isikule oli koostatud individuaalne täitmiskava, kuid terviseseisundi tõttu selle täitmine ei ole võimalik, isikul on kõnehäire ja liigub ratastooliga. Sillamäe omavalitsus on kohustatud tagama isikule hooldusteenust peale vabastamist, seega ei tohi elukoha puudumine olla takistuseks ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Gennadi Tšernjajev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Algul kohus kontrollib vangistusele eelnenud asjaolusid ja isiku käitumist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Isik tarvitas pikema ajal jooksul narkootilisi aineid. Isik elas asotsiaalselt, korter võeti võlgade katteks ära. Elukohaks oli enne vangistust tänav, garaašid, kaevud või sõbrade juures. Isikul on 18 kehtivat väärteokaristust. Nimetatud asjaolud osutavad sellele, et isiku käitumine enne vangistust ei olnud seldusekuulekas, damuti oli tal kehv sotsiaalne seisund. Gennadi Tšernjajev kannab karistus narkokuriteo eest ning vaatamata tema tervislikule seisundile esineb sellegi poolest risk ja oht, et vabaduses võib ta taas asuda tegelema narkomüügiga ning –tarvitamisega. Nüüd kontrollib kohus, milline on isiku käitumine vanglas. 3
(6)Isik on vanglas metadoonasendusravil. Vabaduses viibides võib isik taas asuda tarvitama narkootikume, mis on omakorda suureks riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Individuaalse täitmiskava ei saa isik vanglas täita tulenevalt tervislikust teisendist. Isikul on sügav puue, kõne on häiritud ja ta liigub ratastooliga. Isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Seega käitumine vanglas on hea, mis annab hea eelduse ennetähtaegseks vabastamiseks. Vabaduses viibimise kohta on kohtul järgmised andmed, mille alusel teeb kohus prognoosi isiku seadusekuulaka elu võimalikkuse kohta. Tulenevalt vangla iseloomustest on Gennadi Tšernjajev olnud allutatud kriminaalhooldusele korduvalt ning ta rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Ka käesoleval ajal kannab ta liitkaristust, mis oli eelnevalt juba täitmisele pööratud. See näitab kohtule, et isik ei suuda alluda kriminaahooldusnõuetele juba eelkõige oma narkosõltuvuse tõttu. Samuti on tema suhtes kriminaalhooldus raskendatud tema haigusest tulenevalt, kuna isik liigub ratastoolis ja vajab kõrvalist abi. Samuti ei suuda ta ei rääkida ega ka kirjutada, mis teeb kriminaalhoolduse olemuse antud juhul mõttetuks. Lisaks on tegemist isikuga, kellel puudub kindel elukoht, Sillamäe linnal asub kohustus tagada isikule vajaliku ja piisava sotsiaalhoolekandeteenust. Vaidlust ei ole, et tervise tõttu vajab isik hooldekodusse või hooldehaiglasse paigutamist. Sillamäe linn ei ole taganud isikule vajalikku teenust. Vangla andmetel, on isik järjekorras hooldushaiglasse 18-s, augustis 2018 oli järjekorra number 21. Kuna hetkel pole teada, kus isik peale vabanemist elama hakkab, siis ei saa teda ka kriminaalhooldusele määrata, kuna kuuest kriminaalhoolduse nõudest neli on seotud elukoha olemasoluga. Tegemist on töövõimetu isikuga kelle töövõimetus lõppes jaanuaris 2019 ning vabanemisel peab ta hakkama uuesti taotlema töövõime hindamist, et saada toetust. Tuleb tõdeda, et vabaduses oleks isik kohe astunud majanduslikesse raskutesse. See võib provotseerida isikut hakata narkootikume tarvitama ja levitama. Kõik see omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti tuleb tõdeda, et sisuliselt toetav võrgustik lähedaste näol puudub, sest vanemad on surnud, kuid vanaemaga suhtlemine on pinnapealne. Arvestades ülalnäidatud riske, ei ole kohtu hinnangul Gennadi Tšernjajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud. Vaatamata sellele, et isiku käitumine vanglas on hea, ei kaalu see üle kohtu tuvastatud muid asjaolusid, mille alusel on tuvastatud, et vabaduses hakkama saamine ja seadusekuulekale elule asumine on vähetõenäoline. Kohus leiab, et Gennadi Tšernjajevi kogu eelnev käitumine, toimepandud kuriteo asjaolud ja tema võimalused vabaduses näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Kohus ei näe alust, miks isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.11.2019, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud rohkem kui 7 kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. 4
(6)Peamine takistus kohtu arvates see, et isikul puudub elukoht ja sotsiaalhoolekandeseadusest tulenev kaitse, mida ei ole Sillamäe linn isikule senini taganud. Kohus möönab, et isikule sotsiaalhoolekande teenuse tagamine, elukoha leidmine ja omavalitsuse piisav toetus oleks isiku poolt uute eriti narkokuritegude toimepanemise riski oluliselt vähendanud ja sel juhul oleks kohus kaalunud tõsisemalt isiku vabastamist enne tähtaega, arvestades isiku käitumist vanglas ja tema terviseseisundit. Käiesoleva ajal on isiku võimalused vabaduses elada seadusekuulekas on kehvad. Seega ei teki kohtul veendumust, et ärakantud vangistus on piisav, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab tema korduv karistatus. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema tervislikku seisundit ja asjaolu, et ta kannab sealhulgas täitmisele pööratud karistust, leiab kohus et kriminaalhooldus on tema suhtes raskendatud ning samas ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse 5
(6)kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Gennadi Tšernjajevi temale 09.09.2016 Viru Maakohtu kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulu … eurot tuleb jätta riigi kanda, kuna kaitsja oli isikule määratud kohtu algatusel seoses isiku tervisliku seisundiga ning selle väljamõistmine hakkaks mõjutama isiku resotsialiseerimist. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)