Obsah (11)

§ 144§ 176§ 174§ 445§ 138§ 659§ 651§ 178§ 654§ 175§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-701 Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2019, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviilasi XX hagi Tallinn, A. H.

) § 174 lg-le 1 ja § 177 lg 1 p-le 1, § 138 lg-tele 1 ja 2, § 139 lg-le 2 ning pidas hageja põhjendatud menetluskuluks hagiavalduselt tasutud 250 euro suurust riigilõivu ja apellatsioonkaebuselt tasutud 250 euro suurust riigilõivu. 4 Arvel nr 20160337 märgitud 90 euro suurune riigilõiv oli põhjendamatu, kuna maakohus ei tuvastanud selle kulu kandmist praeguses menetluses. Maakohus viitas

§ 144p-le 1, § 175 lg-le 1.

Maakohus leidis, et hageja õigusabikulude arvetelt nähtuvad 40,80 euro suurused kantseleikulud ei ole põhjendatud, kuna bürookulu ei ole alust lugeda menetluskulude koosseisu (Riigikohtu 25.11.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 14). Arvestades vaidluse asjaolusid, õiguslikku keerukust ja mahtu pidas maakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnimääraks 120 eurot (km-ta). Maakohus leidis, et hageja esitatud arvete alusel ei saa asuda seisukohale, et hagejal on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, kuna arvete saajaks on märgitud äriühing. Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama

§ 176

lg 6 esimese lause järgi esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu (Riigikohtu 01.12.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Hageja viitas

§ 174

lg-le 9 ja selgitas, et menetluskulud on kandnud äriühing, mille ainuosanik ja juhatuse liige on hageja, ning hagejal on kohustus kulud äriühingule hüvitada. Hageja esitas 19.04.2018 maakohtule võlatunnistuse, milles hageja kinnitab, et võlgneb äriühingule viimase poolt tasutud esindajakulud ja muud tsiviilasjas nr 2-16-701 kantud kulud (sh riigilõiv). Maakohtu hinnangul ei olnud hageja võlatunnistus hageja õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks piisav, kuna võlatunnistusest ei selgu, kas äriühing on nõudnud esitatud arvete tasumist/täitmist. Mh esitati võlatunnistus pärast kohtu täpsustavat kirja. Lisaks ei esitanud hageja asjaolusid, et õigusabikulude äriühingule hüvitamise kohustus oleks põhjendatud mõnel muul alusel. Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-173-15, p 13). Maakohus leidis, et hagejal ei ole tekkinud õigusabi eest tasumise kohustust kulusid kandnud isiku ees ja nimetatud kulude väljamõistmine vastaspoolelt ei ole põhjendatud. Maakohus jättis hageja menetluskulude hüvitamise taotlused rahuldamata 4329,6 euro ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt hageja menetluskuludena välja 450 eurot (90% ×500 eurot). Maakohus pidas kostja menetluskulusid vajalikuks ja põhjendatuks 1980 euro (st kogu) ulatuses ning mõistis hagejalt kostja menetluskuludena välja 198 eurot. Maakohus viitas

§ 445

lg 1 teisele lausele, tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 252 eurot. Maakohus viitas

§ 138lg-le 2 ning leidis, et kuna ringkonnakohtu 07.12.2017.

a otsusega jäeti kolmanda isiku apellatsioonkaebus rahuldamata, ei ole nimetatud kulu hagejalt väljamõistmine põhjendatud. Maakohus pidas kolmanda isiku lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikuks 877,50 euro ulatuses (9,75 tundi × 90 eurot). Maakohus mõistis hagejalt kolmanda isiku kasuks menetluskuludena välja 87,75 eurot. Hageja määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis hageja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata 500 eurot ületavas osas (maakohtu määruse p-d 2-4), ja teha uue määruse, millega mõista välja kõik hageja menetluskulud. Määruskaebuse kohaselt ei vaidlusta hageja kostja menetluskulude suurust (1980 eurot) ja kolmandale isikule hüvitatavat menetluskulude suurust (877,5 eurot). 5 Hageja tõendas 19.04.
2. a võlatunnistusega tsiviilasjas nr 2-16-701 kantud menetluskulude äriühingule hüvitamise kohustust. Menetluskulude väljamõistmisel ei ole tähtis, kas äriühing on esitanud hagejale nõude menetluskulude väljamõistmiseks või kas menetluskulud on kantud. Hageja esitab tõendi vaidlusaluste kulude äriühingule tasumise kohta. Seega on menetluskulude kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Maakohus ei märkinud otsuses ringkonnakohtu istungil kantud ja kohtuistungi protokollis taotletud menetluskulusid. Riigikohtu praktika, mille kohaselt bürookulu ei ole alust lugeda menetluskulude koosseisu, on vastuolus advokatuuriseaduse (AdvS) §-ga 63, mis kohustab advokaati esitama arvel eraldi tasu ja kulude suuruse. Hageja palub juhinduda AdvS §-st 63 ja kantseleikulud välja mõista. Maakohus leidis vääralt, et lepingulise esindaja kulu ei ole põhjendatud kõrgemas määras kui 120 eurot (km-ta). Riigikohus on sarnases vaidluses pidanud põhjendatud lepingulise esindaja tasumääraks (km-ta) 150 eurot (Riigikohtu 16.05.
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8344, p 15). Vastused määruskaebusele
4. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Mh märgib kostja, et hageja ei tõendanud võlatunnistusega poolte tegelikku tahet. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et äriühing käsitleb hagejat õigusabikulude puhul kohustatud isikuna ja soovib temalt õigusabikulude tagastamist. Seega ei ole võlatunnistus piisav, et tõendada hageja õigusabikulude tasumise kohustust. Lisaks on võlatunnistus koostatud pärast kohtu täpsustavat kirja. AdvS § 63 reguleerib arvete koostamist kliendisuhetes ega sätesta, et kantseleikulu on menetluskulu. Ka Riigikohus on rõhutanud, et advokatuuriseadus ja kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Lepingulise esindaja tunnitasu tuleb hinnata üksikjuhtumipõhiselt. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus kaalus vaidluse asjaolusid, asja õiguslikku keerukust ja mahtu, kui leidis, et põhjendatud esindaja tunnimäär on 120 eurot (km-ta). Hageja ei väitnud, et tegemist oli keskmisest keerulisema vaidlusega. Ringkonnakohtu lahend, millega jäeti kostja maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest 10% hageja kanda, jõustus 11.01.
5. Kuna ringkonnakohtu lahend menetluskulude jaotuse kohta on jõustunud ja hageja ei vaidlustanud kostja menetluskulusid sisuliselt, ei ole alust maakohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistada. Hageja ei ole määruskaebuses nimetatud ulatuses maakohtu määruse tühistamist ka põhjendanud.
6. Kolmas isik esitas seisukoha, milles leiab, et hageja on menetluskulude kindlaksmääramisel tõendina esitanud deklaratiivse võlatunnistuse. Sellises olukorras tuleb kohtul kaalutlusõiguse teostamisel viidata asjaoludele või tõenditele, mis lükkavad ümber võlatunnistuses märgitud või sellega tõendatud asjaolud. Selleks ei saa olla võlatunnistuse andmise aeg, sest üldteadaolevalt antakse võlatunnistus pärast kohustuse tekkimist. Hageja esindaja on teinud tööd parimal viisil, lähtudes kliendi tahteavaldustest. Lisaks nõustus kolmas isik hageja väidetega lepingulise esindaja tunnitasu määra kohta. Riigikohus on juba
7. a ja
8. a pidanud kvalifitseeritud esindaja mõistlikuks tunnitasuks 153 eurot (ilma km-ta). Lepingulise esindaja tunnitasu määr sõltub tema kvalifikatsioonist ja turunõudlusest. Lisaks ei tea pool eelnevalt õigusvaidluse keerukust ja mahtu, st kui kvalifitseeritud teenusepakkuja poole ta peaks pöörduma. Ei ole õige ega õiglane, et kohus käsitleb ühes asjas poolte esindajate tunnitasu määrasid erinevalt ega viita madalamat kvalifikatsiooni tingivale asjaolule. Hageja on oma õiguste nõudmisel tekitanud ebaproportsionaalse menetluskulude menetluse. Äriühingu 6 kaudu menetluskulude tasumisega optimeeris hageja makse ja teistel menetlusosalistel on vähemalt käibemaksu võrra suurem menetluskulude kohustus. Õigusrahu huvides võiks hageja (osaliselt) loobuda menetluskulude nõudest. Edasine menetluse käik
9. Ringkonnakohus palus 21.03.
10. a kohtunõudes hagejal selgitada määruskaebusele lisatud tõendi järgi hageja poolt äriühingule võlatunnistuse kohaselt tasutud summa (4925,6 eurot) kujunemist (mh kas summa sisaldab käibemaksu). Ringkonnakohtu hinnangul ei vastanud tasutud summa hageja taotletud menetluskulude suurusele.
11. Hageja selgitas 26.03.
12. a vastuses, et summa (4925,60 eurot) ei sisalda ning sellele ei lisandu käibemaksu. Tegemist on äriühingu poolt hageja asemel advokaadibüroole tasutud summade hüvitamisega. Tasumine toimus 20.04.
13. Kohtumenetluses esitatud 19.04.
14. a. võlatunnistuse järgi kohustus hageja tasuma kõik tsiviilasjas äriühingu poolt kantud kulud, sõltumata sellest, kas nende väljamõistmist on kohtumenetluses taotletud. Seetõttu oli tasutud summa taotletust mõnevõrra suurem. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt rahuldamata jätmise osas osaliselt tühistada ja uue määrusega hageja rahaliselt kindlaks määratavaid ja hüvitatavaid menetluskulusid suurendada maakohtus ja ringkonnakohtus põhjendatult kantud õigusabikulude võrra. Määruskaebus rahuldatakse

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.

16.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 659

kohaselt on ringkonnakohus ka määruskaebuste lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Eelnevast tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus vaidlusaluse maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus pidas hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 500 euro ulatuses riigilõivu ja mõistis sellest 90% ehk 450 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Selles osas ei ole menetlusosalised maakohtu määrust vaidlustanud. 17. Hageja on palunud mh tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 4, milles otsustati vastavalt kostja ja kolmanda isiku menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ning kostja ja kolmanda isiku menetluskulude hagejalt väljamõistmine.

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Praeguses asjas määras menetluskulude jaotuse kindlaks ringkonnakohus 07.12.2017 tehtud otsuses ning see lahend jõustus 11.01.

1. Seega ei saa hageja enam vaidlustada menetluskulude jaotust. Määruskaebuses on hageja märkinud, et ei vaidlusta kostja menetluskulude suurust (1980 eurot) ja kolmandale isikule hüvitatavat menetluskulude suurust (877,5 eurot). Maakohus mõistis kostja ja kolmanda isiku menetluskulud hagejalt välja suuruses, mis oli kooskõlas ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotusega. Seega tuleb nimetatud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et arvel nr 20160337 märgitud 90 euro suurune riigilõiv oli põhjendamatu menetluskulu (

§ 654lg 6 ja § 659).

7 19. Lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega, mille kohaselt hageja õigusabikulude arvetelt nähtuvad 40,80 euro suurused kantseleikulud ei ole põhjendatud, kuna bürookulu ei ole alust lugeda menetluskulude koosseisu (

§ 654lg 6 ja § 659).

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (Riigikohtu 25.11.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 14; 31.07.
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-14, p 20.3; 11.12.
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-61-14, p 25). Riigikohtu praktika ei ole vastuolus AdvS §-ga 63, mille kohaselt on advokaat kohustatud kliendile andma advokaaditasu ja õigusteenuskulude kohta arve, milles on eraldi märgitud tasu ja kulude suurus. Viidatud sättest ei tulene, et advokaaditasus sisalduvad kuluartiklid tuleks eraldi välja tuua.
4. Riigikohus on selgitanud, et kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama

§ 176lg 6 esimese lause järgi esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu.

Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Olukorras, kus arvete saajaks on märgitud kolmas isik, ei saa arvetest järeldada, et menetlusosalisel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Sellises olukorras tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millisel õiguslikul alusel tuleks kulude hüvitamist nõudma õigustatud poolel hüvitada kolmandale isikule menetluskulud. Ei ole välistatud, et kulude hüvitamist nõudma õigustatud poole ja kolmanda isiku vahel on kokkulepe, mille kohaselt tasus kolmas isik kulude hüvitamist nõudma õigustatud poolele osutatud õigusabiteenuse arved, kuid kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool on kohustatud need kulud kolmandale isikule hüvitama. Majandustegevuses ei saa eeldada, et teenuseid osutatakse tasuta. Kulude hüvitamist nõudma õigustatud poole kohustus hüvitada kolmandale isikule menetluskulud võib olla põhjendatud ka muul alusel. Sellisel juhul tuleb kulude hüvitamist nõudma õigustatud poole õigusabikulude tasumise kohustust jaatada ning põhjendatud ja vajalikud esindajakulud menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult välja mõista.

§ 174

lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik (vt Riigikohtu 09.11.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kohtunõude vastuseks maakohtule esitatud hageja 19.04.
2. a võlatunnistus ei olnud hageja õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks piisav, kuna võlatunnistusest ei selgu, kas äriühing on nõudnud esitatud arvete tasumist/täitmist. Hageja ei pidanud tõendama, et äriühing on nõudnud hagejalt kohustuse täitmist. Hageja on asjakohaselt tõendanud, et võlatunnistuse andmisega on hagejal tekkinud kohustus need kulud äriühingule hüvitada. Oluline ei ole ka asjaolu, et hageja esitas võlatunnistuse pärast kohtu täpsustavat kirja. Esiteks peab menetlusosaline alles kohtu nõudmisel tõendama

§ 176lg 6 esimese lause järgi esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu.

Teiseks ei ole oluline, et võlatunnistus on antud alles pärast maakohtu täpsustavat kirja. Hageja tõendas enne maakohtu lahendi tegemist kohustuse olemasolu. Eelnevast tulenevalt rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui leidis, et hageja menetluskulusid ei saa kostjalt välja mõista, sest hageja ei tõendanud, et tal on tekkinud kohustus need kulud äriühingule hüvitada. Lisaks on hageja määruskaebuse lisana esitanud tõendi, mille kohaselt on hageja tasunud 19.04.

1. a võlatunnistuse kohaselt äriühingule 4925,6 eurot (III kd, tl-d 5 ja 8) õigusabi eest 8 praeguses tsiviilasjas. Hageja viitab 26.03.
2. a vastuses, et tasus äriühingule menetluskulud ilma käibemaksuta. Asja materjalidest nähtub, et hageja taotles kostjalt menetluskuludena (käibemaksuta) 4565 euro väljamõistmist: maakohtus 3358 eurot (2550 +340+26+442) ja ringkonnakohtus 1207 eurot (624 +250+8 + 325). Hageja selgitas, et tasutud summa on kohtumenetluses taotletust suurem, kuna hageja kohustus 19.04.
3. a võlatunnistuse järgi tasuma kõik tsiviilasjas äriühingu poolt kantud kulud, sõltumata sellest, kas nende väljamõistmist on kohtumenetluses taotletud. Eelnevast tulenevalt on hageja ringkonnakohtu hinnangul tõendanud, et hageja oli kohustatud äriühingule äriühingu kantud menetluskulud hüvitama ning on seda praeguseks hetkeks ka teinud.
4. Hageja on määruskaebuses viidanud, et maakohus ei märkinud otsuses ringkonnakohtu istungil kantud ja kohtuistungi protokollis taotletud menetluskulusid. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus märkis määruses ringkonnakohtu 26.10.
5. a istungiga seotud menetluskulud (II kd, tl 153), kuid jättis tähelepanuta maakohtu 01.06.
6. a kohtuistungiks ettevalmistamisega seotud lepingulise esindaja kulu (1 tund) ja istungiajale vastava lepingulise esindaja kulu, mille väljamõistmist hageja istungil taotles (II kd, tl 51 pöördel). Asja materjalidest nähtub, et istung toimus kell 10.00-12.
7. Seega palus hageja 01.06.
8. a istungiga seotud menetluskuluna välja mõista 530,4 eurot (3,4 tundi × 130 eurot × 1,2). Ringkonnakohus hindab alljärgnevalt ka nimetatud menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust. 22.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 09.03.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). 22.1. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

§ 175

lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (Riigikohtu 11.02.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kuigi maakohus ei mõistnud hageja lepingulise esindaja kulusid kostjalt välja, tegi ta lahendis diskretsiooniotsuse hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades vaidluse asjaolusid, õiguslikku keerukust ja mahtu, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). 22.
2. Konkreetsete menetlustoimingutega seotud lepingulise esindaja kulude puhul märgib ringkonnakohus järgmist. Arvel nr 20160109 kajastatud kliendiga telefoninõupidamiseks kulunud 0,2 tundi oli põhjendatud ja vajalik ajakulu. Viidatud arvel kajastatud lepingulise esindaja kulu oli muus osas seotud hagi koostamisega. See oli põhjendatud ja vajalik 2,3 tunni osas, arvestades hagivalduse mahtu (5 lk, millest 1,5 lk päis, menetluslikud küsimused ja taotlused) ja sisu. Arvel nr 20160287 kajastatud kliendiga telefoninõupidamiseks kulunud 0,2 tundi oli põhjendatud ja vajalik ajakulu. Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt hageja ei 9 esitanud
3. a aprillis kohtule seisukohti. Toimikust nähtub, et hageja esitas 19.04.2016 vastuse kostja vastusele (I kd, tl 53). Arvestades menetlusdokumendi sisu (mh ei korranud oluliselt varem esitatut) ja mahtu (6 lk, millest 1,5 lk päis ja taotlused), oli hageja 19.04.
4. a menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,8 tundi (sh kostja vastusega tutvumine 0,3 tundi ja vastusele seisukoha koostamine ja vormistamine 2,5 tundi). Arvel nr 20160337 kajastatud kliendiga telefoninõupidamiseks ja e-kirja koostamiseks kulunud 0,7 tundi oli põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohtunõudele vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades menetlusdokumendi mahtu (3 lk, millest ca 1,5 lk päis ja menetluslikud taotlused) ja sisu, oli 0,8 tundi. Arvel nr 20160477 märgitud ajakulu 2,9 tundi oli põhjendatud ja vajalik ajakulu (15.08.2016 e-kirja koostamine 0,1 tundi; 30.08.
5. a kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine kohtuistungil 2,8 tundi, sh kestis kohtuistung 1 tund ja 20 minutit). Arvel nr 20170087 kajastatud kliendiga telefoninõupidamiseks ja 12.01.2017 kliendile e-kirja koostamiseks kulunud 0,2 tundi oli põhjendatud ja vajalik ajakulu. Maakohus andis menetlusosalistele 11.01.2017 tähtaja esitada seisukohti, taotlusi ja tõendeid. Kuna hageja pidi kohtule vastama 30.01.2017, oli materjalide analüüsi ja õigusliku positsiooni kujundamisega ning telefoninõupidamise ajakulu osaliselt (0,8 tunni ulatuses) põhjendatud, arvestades vaidluse sisu ja kohtunõuet. 30.01.
6. a taotluse koostamise ajakulu 0,6 tundi oli põhjendatud ja vajalik, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu (2 lk, millest 1 lk päis ja menetluslikud taotlused). Arvel ei ole märgitud, et nimetatud ajakulu oleks seotud kostja või kolmanda isiku menetlusdokumentidega. Arvel nr 20170144 märgitud 23.02.
7. a seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, oli 0,2 tundi. Kliendiga telefoninõupidamise ja 28.02.
8. a täiendava seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu (1,5 lk, millest rohkem kui lk on päis ja menetluslikud taotlused), oli 0,5 tundi. Arvel nr 20170196 kajastatud kliendiga telefoninõupidamise ajakulu 0,2 tundi, ei olnud põhjendatud ja vajalik. Toimikust ei nähtu, et hageja esindaja oleks vahetult pärast seda mõne menetlusdokumendi saatnud või nõupidamine oleks vajalik olnud mõne teise menetlusosalise esitatud menetlusdokumendi tõttu. Telefoninõupidamine ei saanud seotud olla ka maakohtu 14.03.
9. a määruse või 14.03.
10. a kohtuistungi aja kooskõlastamise kirjaga, kuna need on hilisema kuupäevaga. 20.03.
11. a e-kirja koostamise ajakulu 0,1 tundi oli põhjendatud ja vajalik, kuna hageja esindaja kooskõlastas istungiaja. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et arvel nr 20170252 märgitud 04.04.2017 kliendiga telefoninõupidamise ajakulu 0,2 tundi ja 27.04.2017 vastuse analüüsi ja e-kirja koostamise ajakulu 0,4 tundi ei olnud põhjendatud ja vajalik. Menetluses ei esitatud
12. a aprillis vastuseid, mida analüüsida, ega tehtud kliendiga konsulteerimist eeldavaid menetlustoiminguid. Maakohtu 01.06.
13. a kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulu 3,4 tundi, oli põhjendatud ja vajalik. Arvel nr 20170391 kajastatud apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 3,2 tundi ja arvel nr 20170427 märgitud apellatsioonkaebuse vastuse ajakulu 1,6 tundi oli põhjendatud ja vajalik, arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu. Põhjendatud ja vajalik oli ka 26.10.
14. a kohtuisungi kulu 2,5 tundi (istungiks ettevalmistamine 1,5 tundi; kohtuistung 1 tund). Kostja ei ole nimetatud osas hageja lepingulise esindaja kuludele ka vastuväiteid esitanud. Seega olid hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku 23 tunni ulatuses (sh maakohtumenetlus 15,7 tundi ja ringkonnakohtu menetlus 7,3 tundi). Eelnevast tulenevalt olid hageja lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud 2760 euro (23 tundi ×120 eurot) ulatuses (sh maakohtus 1884 eurot ja ringkonnakohtus 876 eurot). 22.
15. Riigikohus on selgitanud, et isegi, kui hageja on

§ 174

lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seega menetluskuludelt käibemaksu tagasi 10 arvestada, ei ole usutav, et hageja peab hüvitama kolmandale isikule menetluskulud koos käibemaksuga olukorras, kus kolmas isik on Maksu- ja Tolliameti andmetel käibemaksukohustuslane ja saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada (Riigikohtu 09.11.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 16). Praeguses asjas on hageja 26.03.
2. a vastuses kinnitanud, et tasus äriühingule menetluskulud ilma käibemaksuta. Seega ei ole põhjendatud mõista hagejale menetluskulud välja käibemaksuga, kuigi hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seega menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 22.
3. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohtu hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu 06.05.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Praegu oli tsiviilasja hind 2154,79 eurot. Kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 90% ulatuses kostja kanda, siis peaks kostja hüvitama hageja lepingulise esindaja 2760 euro suurusest vajalikust ja põhjendatud kulust 2484 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul õigustab praeguses asjas tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmist asjas toimunud istungite suur ajaline maht (4,7 tundi) ja asjaolu, et ringkonnakohtus esitati kaks apellatsioonkaebust.
2. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisaks maakohtu kindlaks määratud 500 euro suurusele menetluskulule 2760 euro ulatuses. Kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 90% ulatuses kostja kanda, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena lisaks maakohtu väljamõistetud 450 eurole välja 2484 eurot.
3. Maakohus tasaarvestas

§ 445

lg 1 teise lause alusel hageja ja kostja vastastikused hüvitatavad menetluskulud (vastavalt 450 eurot ja 198 eurot) ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena pärast tasaarvestust välja 252 eurot. Pärast nimetatud tasaarvestust tuleb kostjal hagejale tasuda kokku 2736 eurot, arvestades mh ringkonnakohtu väljamõistetud menetluskulusid. 25. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

26. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 12