lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot. Menetlusalune isik Vjatšeslav Kogut, isikukood 38108070285, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta ega õpi, kannab karistust Viru Vanglas, ( ei osalenud kohtuisitungil, on eemaldatud kohtuistungi kogu ajast korrarikkumiste tõttu KrMS § 267 lg 1 p 1 alusel) Kohtuväline menetleja Viru Vangla menetleja Ester Melnikova RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: Jätta Vjatšeslav Kogut`i kaebus Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist M. L.`e 11.01.2019 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 650018000236 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.
lg 2 alusel määrata rahatrahvi 800 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahvi esimene makse tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamistähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank pangas EE932200221023778606, SEB pangas EE891010220034796011, Luminor pangas EE701700017001577198, kohustuslik viitenumber 4100081857 ning selgitusse märkida: Viru Vangla, väärteomenetlus nr 650018000236, Vjatšeslav Kogut. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 1 Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.02.2019. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 15.03.2019 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 16.04.2019) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 13.12.2018 koostas Viru Vangla teabe –ja uurimisosakonna peaspetsialist M. L. väärteoprotokolli väärteoasjas 650018000236 menetlusaluse isiku Vjatšeslav Kogut`i suhtes selle fakti kohta, et 07.04.2018 kell 19.09, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla K hoone K3 osakonna kambris nr K301 solvas kinnipeetav Vjatšeslav Kogut tahtlikult ametiülesandeid täitnud neljanda üksuse valvur M. V.´t, kui viskas ametnikku fekaali järgi lehkava vedelikuga, mis tabas ametnikku näo- ja rinnapiirkonda. V. Koguti tegevus oli ametnikku solvav, selliselt alandas kinnipeetav ametniku au ja väärikust ning näitas üles äärmist austuse ja lugupidamise puudumist ametniku suhtes. Nimetatud tegu on kvalifitseeritud
11.01.2019 koostas Viru Vangla teabe –ja uurimisosakonna peaspetsialist M. L. otsuse väärteoasjas 650018000236. Otsuse tegemise aluseks on olnud väärteoprotokoll kuupäeval 13.12.2018, mille koostajaks oli M. L.. Otsuse kohaselt 07.04.2018 kell 19.09, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla K hoone K3 osakonna kambris nr K301 solvas kinnipeetav Vjatšeslav Kogut tahtlikult ametiülesandeid täitnud neljanda üksuse valvur M. V.´t, kui viskas ametnikku fekaali järgi lehkava vedelikuga, mis tabas ametnikku näo- ja rinnapiirkonda. V.Koguti tegevus oli ametnikku solvav, selliselt alandas kinnipeetav ametniku au ja väärikust ning näitas üles äärmist austuse ja lugupidamise puudumist ametniku suhtes. Selle tegevusega pani Vjatšeslav Kogut toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et V.Kogut on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Vjatšeslav Kogut`i
Nimetatud kohtuvälise menetleja otsus on Vjatšeslav Kogut`ile 11.01.2019 kätte antud, mida menetlusalune isik keeldus allkirjastamast. Põhjendusel, et tema ei pane ühelegi dokumendile allkirja millega tema nõus ei ole. 2 KAEBUSE SISU 16.01.2019 esitas Vjatšeslav Kogut Viru Maakohtule kaebuse, milles taotleb tühistada tema suhtes tehtud väärteootsus, mis oli tehtud M. L.e poolt väärteoasjas 650018000236. Kaebus on esitatud põhjendustel, et 13.12.2018 vanglaametnik alustas tema suhtes väärteoasja 650018000236 seoses selle juhtumiga, mis leidis aset 07.04.2018, milles osales vanglaametnik M. V.. Esialgu oli asja alustatud kriminaalasjana, kuid prokuratuur lõpetas menetluse. Peale seda, kui kriminaalasi oli lõpetatud, alustati tema suhtes samas faktis väärteomenetlust. Isik osundab, et väärteomenetluses ei olnud talle võimaldatud kaitsjaabi ning tema leiab, et see peab olema kohustuslik. Isik leiab, et ametnik, kes otsuse koostas ei tegutsenud vastavalt seadusele, põhjendusel, et kui prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse tema suhtes, siis ei ole võimalik seda hiljem uuesti käsile võtta ja menetlus läbi viia väärteomenetluses. Samuti on märgitud, et kannatanul on nüüd ükskõik sellest asjast, kuna prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, siis näitab see et kannatul pole selle asja vastu huvi. Lisaks leiab, et vanglavalvur oli meditsiinilise abi saamiseks kohustatud ilmuma Regionaalhaiglasse. Kõike eelnevat arvestades taotleb kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Isiku kaebuse alusel on tuvastatav, et ta taotleb tema suhtes tehtud otsuse tühistamist seoses menetlusõiguse rikkumistega, nimelt: 1.tema arvates on väärteomenetluses kaitsjaabi tagamine kohustuslik; 2.tema suhtes on samas faktis kriminaalmenetlus lõpetatud, seega on välistatud tema vastutusele vastuvõtmine väärteokorras. Kaebusest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks vaidlustanud talle etteheidetud teo toimepanemist ega seda puudutavaid faktilisi asjaolusid. Isikule on esitatud järgmine süüdistus. 07.04.2018 kell 19.09, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla K hoone K3 osakonna kambris nr K301 solvas kinnipeetav Vjatšeslav Kogut tahtlikult ametiülesandeid täitnud neljanda üksuse valvur M. V.´t, kui viskas ametnikku fekaali järgi lehkava vedelikuga, mis tabas ametnikku näo- ja rinnapiirkonda. V.Koguti tegevus oli ametnikku solvav, selliselt alandas kinnipeetav ametniku au ja väärikust ning näitas üles äärmist austuse ja lugupidamise puudumist ametniku suhtes. Selle tegevusega pani Vjatšeslav Kogut toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, so avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. Kohtuistungil ei ole isik üle kuulatud, kuna KrMS § 267 lg 1 p 1 alusel eemaldati isik kohtuistungilt põhjusel, et isik rängalt ja püsivalt rikkus kohtuistungi korda ega täitnud kohtu korraldusi ( isik võttis korduvalt sõna kohtuistungil ilma kohtu loata, ei reageerinud kohtu märkustele ja hakkas kasutama ennast väljendades ebatsensuurseid sõnu, muutus sõnaliselt agressiivseks mille tõttu ei olnud võimalik kohtuistungiga jätkata kuni isiku eemaldamiseni kohtusaalist). VTMS § 98 lg 5 kohaselt, kui asja arutatakse ilma isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. 3 Väärteoasja materjalide kohaselt ei ole isik kogu menetluse käigus soovinud ütlusi anda. Seda nähtuvalt kahtlustatava ülekuulamise protokollist tl 21-22 ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist üldmenetluses tl 25. Ülekuulatav isik on avaldanud, et tema ütlusi andma ei hakka, et tehku kohtuväline menetleja mida tahab. Muid avaldusi ei ole isik menetluse käigus teinud ega esitanud. Isiku kirjaliku avaldusena VTMS § 98 lg 5 mõttes võtab kohus vastu isiku kaebuses väljendatud seisukohad. Kaebuses ei ole isik talle etteheidetud teo faktilisi asjaolusid vaidlustanud. Kohus hinnanud väärteoasja materjale on seisukohal, et isikule etteheidetud tegu on toime pandud, selle toimepanija on menetlusalune isik ja toimepandud tegu on väärtegu. Menetlusaluse isiku tegu on tõendatud järgnevate tõenditega. Kohtuistungil ülekuulamisel andis tunnistaja V. järgmised ütlused. xxx ajal helistas V.Kogut talle korduvalt, nõudes valuvaigistavat küünalt, kuna tal valutas pea. Umbes kella 7 paiku viis tunnistaja V.Kogutile valuvaigistava küünla, mille ta väljastas läbi toiduluugi. V.Kogut küsis temalt, miks ta peab viibima kinnises kambris. Hetk peale tunnistaja poolset selgitust, haaras V.Kogut ukse alt šašlõkiämbri, mis oli täidetud vedelikuga ning viskas teda läbi toiduluugi sellega. Seejärel oli tunnistaja kaetud V.Koguti fekaalse vedelikuga, mis oli väga ebameeldiv, sest osakonnas viibisid veel teised kinnipeetavad, kes nägid seda kõike pealt. Tunnistaja sai aru, et see vise oli suunatud temale, sest kinnipeetav kutsus teda sinna luugi juurde. Teisi oleks võinud visata ka muul ajal. Tunnistaja arvab, et fekaali vedelik oli valmis pandud selleks momendiks, kui ta tuli temaga rääkima. V.Kogut oli kambris olnud üksinda selleks hetkeks kindlasti 45 minutit. Peale fekaalse veega viset sulges ta toiduluugi ja lahkus eluosakonnast, teavitas sündmusest ja seejärel tulid ametnikud, kes lukustasid kogu eluosakonna. Peale seda pildistas tunnistajat korrapidaja J. K. ja meditsiiniosakonnas fikseeriti tema vigastused. Fekaali vesi oli ta näol ja läks silma, lisaks oli sellest läbi imbunud erivahendite vöö, jalanõud ja osa vett oli ka põrandal. Peale seda tuli korraldus paigutada kinnipeetav ümber ning kinnipeetav viidi teise osakonda. Teised kinnipeetavad keeldusid hiljem tunnistajalt vastu võtmast ravimeid, ei vastanud küsimustele ning kulus pikkaeg kui teda uuesti tunnustama hakati. Tunnistaja tundis ennast peale sellist tegu alandatult, oli šokiseisundis ning tal oli raske selles osakonnas peale seda käia, kuna tundis endal halvustavaid pilke. Tunnistaja M.V. ütlusi kinnitab videosalvestise vaatlusprotokoll tl 18-20 koos fotodega, millest nähtub vanemvalvur M.V. käitumine sündmuse hetkel. Ta vaatab ukse silmast sisse, avab toiduluugi, pärast toiduluugi avamist jääb ta natukene paremale seisma ja vaatab toiduluugi poole. Seejärel valvur kummardab lahti oleva toiduluugi kohale ja edasi nähtub, et ta sulgeb järsu liigutusega toiduluugi ja samal ajal nähtub, et toiduluugist lendab välja mingi vedelik. Pärast seda, kui V. on toiduluugi sulgenud on kambriees põrandal nähtav vedelik. Samuti kinnitavad tunnistaja M.V. ütlusi fotod, mis asuvad tl 12-17 (fotod olid lisatud tunnistaja ülekuulamisprotokollile protokolli p 4, väärtreoasja materjalid lk 11). Fotodest nähtub, et isikut on fotografeeritud ning visuaalset on nähtav, et isik on märg, ka tema näol, riietusel ja ka vanglaosakonna põrandal on pruunika vedeliku jäljed. Seega tunnistaja ütluste, videosalvestise ja fotodega on tuvastatav fakt, et M.V. avades luugi ja jäädes seisma, vaadates toiduluugi poole, kummardudes toiduluugi kohale, sulgeb järsult 4 toiduluuki, samal ajal kui sealt lendab välja vedelikku, millega sai kokku M.V. ja ka kambriesine põrand. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja V. ütluste usaldusväärsuses, ses ütlused on loogilised, järjepidevad, on kinnitatud muude tõenditega ( vaatlusprotokoll ja fotod). Tunnistaja ütluste usaldusväärsust teo ja selle toimepanija isiku kohta kinnitab meditsiiniosakonna tõend, millest nähtub et 07.04 kell 19.53 pöördus meditsiiniosakonna töötaja poole esmaabi saamiseks ning kehaliste kahjustuste fikseerimiseks IV üksuse valvur M.V.. Visuaalselt on tuvastatud punetus vasakus silmas ja marrastus läbimõõduga 3 mm mille asukoht oli I sõrme II falangi väliskülje pinnal. M.V. on kaebuste põhjuseks nimetanud samal päeval saadud rünnet kinnipeetav V.Kogut`ilt. (tl 9). Seega nähtub meditsiiniosakonna tõendist asjaolu, et M.V. pöördus meditsiiniosakonda, silmas oli punetust ja teo toimepanijaks on tunnistaja nimetanud kinnipeetav Koguti. Meditsiinilisel tõendil on antud väärteoasjas tähendust tunnistaja V. ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel. Seega on kohtu hinnangul tunnistaja M.V. ütluste, videosalvestise vaatlusprotokolli, fotodega tõendamist leidnud, et 07.04.2018 kell 19.09, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla K hoone K3 osakonna kambris nr K301 viskas kinnipeetav Vjatšeslav Kogut tahtlikult ametiülesandeid täitnud neljanda üksuse valvur M. V.´t, fekaalse vedelikuga, mis tabas ametnikku näo- ja rinnapiirkonda. Kohus leiab, et ülalnäidatud menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu on väärtegu
Kohus on seisukohal, et vanglavalvur on avalikku korda kaitsev võimuesindaja. Vangistusseaduse § 112 lg 1 kohaselt valvur on vanglaametnik. Vangistusseaduse § 111 lg 1 näeb ette, et vanglaametnik on vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatud kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud suurtegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. Vangistusseaduse § 132-1 lg 1 näeb ette, et ametnikul on õigus anda oma pädevuse piires teenistusülesannete täitmiseks suulisi ja kirjalikke korraldusi. Viru Vangla valvuri ametijuhendist, materjalid lk 5-6, nähtub, et valvuri tegevusvaldkond on valve ja järelevalve. Seega vanglaametnikul on võim, sest tal on pädevust vanglas teostada muuhulgas kinnipidamist ja järelevalvet, anda korraldusi. Kohus leiab, et vanglaametnik kaitseb avalikku korda. Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus, vastu võetud 13.06.2006 justiitsministri määrusega nr 20, sätestab, et Viru Vangla on justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Seega on valitsusasutusele ülesandeks tehtud isikute kinnipidamine ja järelevalve ja mille ametnik on pädev ülesannete täitmiseks anda korraldusi. Avaliku korra mõiste on korrakaitseseaduses § 4 lg 1, mille kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgmine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Seega kehtib ka vanglasiseselt avalik kord ( tagatud on korrakaitse korrakaitseseaduses mõttes, sama seaduse § 1 lg 5 ja 6 ei kohaldata korrakaitseseadust julgeolekuasutustele ja kaitseväeasutustele) ja vanglas peab olema tagatud seisund, et õigusnormid on järgitud. 5 Tegu oli toime pandud seoses valvuri poolt oma ametikohustuste täitmisega. Tunnistaja V. ütlustest nähtub selgelt, et ta alustas kinnipeetava vestlust vangla kodukorra teemal, vastates tema küsimustele, et kinnipeetav peab järgima päevakava (kohtutoimik lk 27-29 , kodukorrast väljavõte, p 5.1). Tõepoolest, päevakava lk 29 kohtutoimik nähtub, et kambriuksed sulgevad kinnipeetavatele, kes ei ole hõivatud taasühiskonnastava tegevusega kl 17.00-17.10. Kella 19.00ni on vaba aeg osakonnas liikumiseks ainult taasühiskonnastava tegevusega ( programm, töö, kool) hõivatud kinnipeetavatele. Seega kinnipeetavale kodukorda puudutava küsimuse selgitamine on ilmselt valvuri tööülesanne ametujuhindi kohaselt. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tegu, fekaalse veega viskamine valvuri näo piirkonda, oli toime pandud kui reaktsioon valvuri selgitustööle. Kohus leiab, et teise isiku näkku fekaalse veega viskamine on teist isikut alandav, solvav tegu. Selle teo solvav iseloom on kinnitatud tunnistaja V. ütlustega, et see alandas teda, seda nägid teised kinnipeetavad, kes pärast tegu vältisid temaga suhtlemist, ei võtnud tema käest ravimeid ja võttis aega, kuni teda hakati taas tunnustama. Seega on täidetud
Subjektiivsest küljest on avaliku korra kaitsva võimuesindaja solvamine kui väärteokoosseis täidetud ka ettevaatamatuse korral, st kui isik tegutseb vähemalt kergemeelsusest või hooletusest. Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses ettekavatsetusega.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus on seisukohal, et V.Kogut pani teo toime kavatsetult, kuna fekaali vedelikuga viskamine on teadlik suunatud tegevus ning kui V.Kogut viskas vedelikku ametniku suunas luugi kaudu seadis eesmärgiks ta solvata ametnikku ja pidas võimalikuks, et ametnik saab sellega pihta ja tema solvavast teost aru. Arvestades isiku käitumist enne väärteo toimepanemist ja teo toimepanemisel on kohtu hinnangul tuvastatud, et isik seadis eesmärgiks, et valvur saaks fekaali vedelikuga pihta ja ta kavatses seda eelnevalt ette. Seda põhjusel, et V.Kogut oli häiritud, et valvur ei lasknud tal koridori peal olla ning tema kambri uks pandi kinni, peale mida V.Kogut helistas korduvalt valvurile ja kutsus teda enda juurde ning šašlõkiämbris olev fekaali vedelik oli tal juba ukse juurde valmis pandud. Teo solvav iseloom on ka menetlusalusele isikule selge. Ka kõrvaltvaataja jaoks on arusaadav, et fekaalse veega viskamine teise isiku näkku solvab ja alandab teist isikut. Kohus märgib, et ühiskonnas aktsepteeritud reeglite järgi ei visata teist isikut fekaali järgi lehkava vedelikuga, see on vastik tegu, ilmselgelt alandab ja solvab selline tegu teist inimest eriti kui seda tehakse teiste kinnipeetavate ees. Seega menetlusaluse isiku tegu on solvang
Nüüd vastab kohus menetlusaluse isiku argumentidele menetlusõiguse rikkumise kohta. Kohus leiab, et antud väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud menetlusseadust. Ei vasta seadusele menetlusaluse isiku arusaam, et väärteomenetluse alustamine on välistatud, kuna varasem kriminaalmenetlus on samas faktis oli lõpetatud. KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestab, et kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks on kriminaalmenetluse aluse puudumine. Kriminaalmenetluse alus on vastavalt KrMS § 194 lg 2 kuriteotunnuste sedastamine kuriteoteates. Seega, kui puuduvad kuriteotunnused, on kriminaalmenetlus välistatud ja kuulub lõpetamisele. Samas ei välista kuriteotunnuste puudumine teos väärteotunnuste esinemist. VTMS 6 § 3-1 lg 1 kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole vähetähtis ja puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud. Väärteomenetlust välistavad asjaolud on näidatud VTMS § 29 lg 1. Varasem kriminaalmenetluse lõpetamine teis kuriteotunnuste puudumise tõttu ei ole väärteomenetlust välistav asjaolu VTMS § 29 lg 1 mõttes. Samuti ei ole isiku kaitseõigus rikutud. Vale on isiku arusaam, et väärteomenetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik. VTMS § 19 lg 3 näeb ette, et kaitsja osavõtt on kohustuslik kohtumenetluses ja sedagi, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või psüühikahäirega isik. Kaitseõigus väärteomenetluses seisneb selles, et VTMS § 19 lg 2 kohaselt võib isik võtta ühendust kaitsjaga ja menetleja tagab sidevahendi kasutamist kinnipeetud isikule. Isiku taotlus riigi õigusabi saamiseks on kohtu poolt lahendatud ja jäetud kirjaliku eraldi määrusega rahuldamata. Isiku argument, et valvur oli kohustatud pöörduma üksnes regionaalhaigla vastuvõtule oma kaebusega, jätab kohus tähelepanuta, argument ei ole tõsiseltvõetav. Igaüks, ka valvur, omab õigust pöörduda meditsiinilise abi saamiseks tervishoiuteenuse osutaja poole, kelle ja mille ta valib ise. See ei ole menetlusõiguse küsimus. Samuti selgitab kohus, et fakt, kas tunnistaja V.l oli silmas punetus või ei olnud, ei oma käesoleva väärteoasja lahendamisel mingitki tähendust, sest isikule ei ole süüdistus esitatud vägivalla kasutamises, vaid solvamises Puuduvad isiku teo õigusvastasust välistavad asjaolud
2.peatüki 2- jao mõttes. Puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud
KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vjatšeslav Kogut on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (
lg 1 ).
Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul. Väärteo toimepanemise järgselt oli tunnistaja V. vaimne heaolu häiritud teo solvava iseloomu tõttu. Tunnistaja sõnul nägid tegu teised kinnipeetavad, mis suurendas veelgi alandamist. Ka pärast teo lõppu tundis ta selle mõju, pikema ajal jooksul vältisid kinnipeetavad temaga suhtlemist ja näitasid oma käitumisega ( ei võtnud ravimeid tema käest), et teda alandati. Süü suurust näitab asjaolu, et V.Koguti poolt toime pandud tegu oli etteplaneeritud toime pandud kavatsetusega ehk kohus arvestab tahtlust. 7 Seega menetlusaluse isiku süü on keskmisest veidi suurem.
tulenevaid karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
Vjatšeslav Kogut`ile oli
lg 1 järgi kvalifitseeritud teo eest mõistetud karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. keskmine määr on 150 trahviühikut summas 600 eurot. Kohtutoimik lk 25-26, karistusregistrist väljavõte, isik on kahel korral karistatud kriminaalkorras, vägivalla kasutamise ja varguse eest. Väärteokaristusi on kohtuotsuse tegemise ajaks isikul kaks, üks nendest
Samuti arvestab kohus isiku käitumist vangla režiimil, kus teda on varasemalt karistatud võimuesindaja solvamise eest, sarnase teoga, mis iseloomustab isikut negatiivselt. Seega käesolev tegu on korduv. Isiku selline käitumine näitab, et isegi vangla režiimis karistuse kandmine ei ole talle piisav meede, et isik võtaks oma käitumise kontrolli alla. Eeltoodut arvesse võttes, kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr 200 trahviühikut, so. 800 eurot on põhjendatud. Kui võimuesindaja solvamise eest on võimalik karistada süüdlast rahatrahviga kuni 1200 eurot (300 trahviühikut), siis 800 euro (200 trahviühiku) suurune rahatrahv näitab, et kinnipeetava süü on keskmisest ( 159 trahviühikut 600 eurot) suurem. Antud juhul nii üld- kui eripreventsiooni eesmärkidest lähtudes tuleb menetlusalusele isikule määrata karistuseks sanktsiooni keskmisest määrast rangem karistus. Varasemalt on isik võimuesindaja solvamise eest karistatud rahatrahviga 400 eurot. Kohus leiab põhjendatuks, et karistus ei saa korduva rikkumise puhul üldjuhul minna leebemaks. Sanktsiooni keskmisest suurema karistuse kohaldamine on vajalik eelkõige V.Koguti mõjutamiseks edaspidi taoliste tegude toimepanemisest hoiduma. Mõistetud karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuna menetlusaluse isiku puhul on tegemist vangistust kandva isikuga, kelle sissitulekud on tagasihoidlikud, on põhjendatud rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul. KOHTU MEETMED Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et tuleb vastu võtta järgmine otsus: Jätta Vjatšeslav Kogut`i kaebus Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist M. L.`e 11.01.2019 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 650018000236 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.
lg 2 alusel määrata rahatrahvi 800 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.