1-13-5852/132

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5852 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Igor Ginzburgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Igor Ginzburgi (isikukood 37202235214) määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta määruse põhiosast välja järeldus, et Igor Ginzburgil puuduks vabanemisel elukoht ning asendada see ringkonnakohtu põhjendustega.
7. Jätta määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. I. Ginzburg tunnistati Harju Maakohtu
9. septembri
10. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 pde 8 ja 9 ja § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Karistuse kandmine algas
11. jaanuaril 2013 ja lõppeb
12. jaanuaril
14. Viru Maakohtu
15. veebruari
16. a määrusega jäeti I. Ginzburg vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Maakohus leidis, et I. Ginzburgi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. I. Ginzburg on osalenud keeleõppes ja sotsiaalprogrammides. Samas on ta keeldunud vanglas majandustöid tegemast. Süüdimõistetu väited, et tööde tegemist takistas seljavalu, ei ole kinnitust leidnud. I. Ginzburgi on korduvalt distsiplinaarkorrast karistatud tööst keeldumise eest ning lisaks korraldusele mitteallumise ja riiete kandmise nõuete eiramise eest. 2.
17. I. Ginzburg on süstemaatiliselt pika aja jooksul sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ta kannab vangistust esimese astme vägivaldse kuriteo eest, mille pani toime vahetult pärast varasema karistuse kandmist. Kuritegeliku käitumist on soodustanud narkootikumide tarvitamine. 2.
18. Maakohtu määruse kohaselt puudub I. Ginzburgil vabanemisel töökoht, mis on omakorda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti puudub tal kindel elukoht. Rehabilitatsioonikeskus ei ole kinnitanud, et I. Ginzburg sinna vastu võetakse. Arvestades töö- ja elukoha puudumist, süüdimõistetu käitumist vangistuses, senist elukäiku ja varasemaid karistusi, puudub kohtul veendumus, et I. Ginzburg hakkaks vabastamise korral elama seaduskuulekalt. Kohtu hinnangul ei ole I. Ginzburgi karistus veel eri- ja üldpreventiivseid eesmärke täitnud. Kohus ei nõustu vangla ja prokuröri arvamusega ning leiab, et puuduvad alused I. Ginzburgi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, kuna ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. MÄÄRUSKAEBUS
19. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Ginzburg, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega ta vabastataks tingimisi enne tähtaega vangistusest. 3.
20. Määruskaebuse kohaselt keeldus kohus I. Ginzburgi vabastamisest ainult seetõttu, et tal on vanglas rikkumised. Ülejäänud põhjendused ei vasta tegelikkusele. Rikkumised ei saa olla vabastamata jätmise põhjuseks. Distsiplinaarkaristused määrati majandustööde pärast, kuid
21. aastal tühistati osa neist kohtuotsusega ja vangla käskkirjadega. Majandustöödest keeldumise eest määratud distsiplinaarkaristused on kohtus vaidlustatud. Üks rikkumine on seotud sellega, et ta unustas võtta duši alla puhtad püksid ja pani kambrisse minekuks ümber käterätiku.
22. aastal ei olnud tal ühtegi rikkumist, kuid kohus keeldus sellegipoolest tema ennetähtaegsest vabastamisest. 3.
23. I. Ginzburg on vanglas osalenud kõigis ettenähtud programmides. Ta soovib vabanemisel minna Viljandi keskusesse, läbida rehabilitatsiooniprogrammi ja saada psühholoogilist abi. I. Ginzburgil ei ole oma elukohta, kuid tal on võimalus pärast keskust elada ema juures. Määruskaebuse kohaselt saaks I. Ginzburg tööd Viljandi keskuses. Samuti aidatakse tal keskuses uut tööd leida. I. Ginzburgil ei ole Viljandi Haigla sõltuvus- ja rehabilitatsioonikeskusse vastuvõtmise kinnitust. Samas on kriminaalhooldaja öelnud, et ta sinna vastu võetakse. I. Ginzburg märgib, et ei mõista, miks riigitöötajat ei usuta. Ringkonnakohus saab ise keskusega ühendust võtta ja seda asjaolu kontrollida. 3.
24. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus vangla, prokuröri ja kriminaalhooldaja arvamusega arvestanud. Vangla ja prokuratuur on I. Ginzburgi vabastamise poolt. Maakohtu seisukohad on vastuolulised, eriti elukoha andmete osas. Seega on maakohus menetlusõigust oluliselt rikkunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad I. Ginzburgi vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
26. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, 2 missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)
27. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud seda, kas I. Ginzburgil on vabaduses elukoht. Süüdimõistetu märgib, et tal on võimalus minna elama ema juurde ja Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse, kuid maakohus ei ole sellega arvestanud. 6.
28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse põhiosa tuleb süüdimõistetu elukohta käsitlevas osas muuta. Vangla iseloomustuse kohaselt on I. Ginzburgil võimalik minna elama ema juurde ja Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse. Kuigi toimikus ei ole sellekohast haigla kirjalikku kinnitust, on vangla inspektor-kontaktisik keskusesse mineku võimalust kinnipeetava iseloomustuses kinnitanud. Seetõttu lähtub kolleegium eeldusest, et vastavad asjaolud on vanglaametniku poolt kontrollitud ning süüdimõistetu ise neid kohtule tõendama ei pea. Seega muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ning tuvastab, et I. Ginzburgil on vabanemisel elukoht ema juures ja võimalus minna Viljandisse sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse. 6.
29. Muus osas on ringkonnakohtu hinnangul maakohus I. Ginzburgi iseloomustavaid asjaolusid õigesti hinnanud. I. Ginzburgi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta kannab praegu karistust süstemaatilise varguse ja sissetungimisega toime pandud röövimise katse eest. Kuritegude toimepanemiseni on viinud narkootikumide kuritarvitamine. I. Ginzburg oli narkootikumidest sõltuvuses ja teenis sissetulekut varastamisega. Seega suurendavad sõltuvusprobleemid, süüdimõistetu võlad ja vabanemisel tasustatava töökoha puudumine riski, et ta võib kuritegeliku eluviisi juurde tagasi pöörduda.
30. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et süüdimõistetut ei saa vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kuna ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus on I. Ginzburgi distsiplinaarkaristuste tähendust ebaõigesti hinnanud ja süüdimõistetu vabastamata jätmisel menetlusõigust oluliselt rikkunud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on I. Ginzburgi distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumiste, korraldusele mitteallumise ja vormiriietuse kandmise korra rikkumise eest. Kolleegium on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et vanglas kehtestatud korra korduv rikkumine näitab seda, et I. Ginzburg ei suuda õiguskuulekalt käituda ega ole oma mõtteviisi ja hoiakuid muutnud. Ka vangla iseloomustuse kohaselt on I. Ginzburgil vangla subkultuuril põhinevad kriminaalsed väärtushinnangud ja hoiakud. Tööst keeldumine ja vangla reeglite rikkumine näitab, et I. Ginzburgile mõistetud karistus ei ole eripreventiivset eesmärki täitnud ja süüdimõistetu suhtumine õiguskorda ei ole muutunud. I. Ginzburgi väidet, et tööst keeldumise eest mõistetud karistused on põhjendamatud, peab ringkonnakohus paljasõnaliseks. Vangla iseloomustusse on märgitud, et kinnipeetava tervist on kontrollitud ja see ei ole meditsiiniosakonna hinnangul andnud põhjust tööst keeldumiseks. Kuigi I. Ginzburg märgib määruskaebuses, et on läbinud sotsiaalprogramme ja soovib vabanemisel oma sõltuvuseprobleemidega tegeleda, ei ole ta oma käitumisega vanglas näidanud, et on valmis senist eluviisi muutma ja kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Seega ei ole I. Ginzburgi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ning süüdimõistetul tuleb karistuse kandmist jätkata.
31. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse sisuliselt muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 3