5-19-6/4

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 5-19-6

1. aprill 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Eerik Kergandberg, Viive Ligi, Malle Seppik ja Tambet Tampuu AS Pärnu Kalur Holding, AS A.O. Imbi (pankrotis), Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), OÜ Volta, AS Latvijas kugnieciba (AS Läti Merelaevandus), AS Saare Kalur ja Kreenholmi valduse AS (pankrotis) kaebus Riigikogu poolt hüvitise määramiseks Riikliku VEB Fondi koondatud nõuete eest RESOLUTSIOON Jätta menetluse peatamise taotlus rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. jaanuaril 1993 võttis Riigikogu vastu otsuse „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod“, mille punkti 4 kohaselt kompenseeriti Riikliku VEB Fondi (VEB Fond) sertifikaatidega Põhja-Eesti Aktsiapanga (PEAP) ja Balti Ühispanga (BÜP) klientide nõuded nimetatud pankade vastu, mis olid seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, samuti pankade endi nõudeõigus endise NSV Liidu Välismajanduspanga vastu osas, mis ületas klientide nõudeõiguste summat.
4. Tallinna Ringkonnakohus kohustas
5. oktoobri
6. a otsusega haldusasjas nr 3-04-469 Eesti Vabariiki üheksa kuu jooksul otsustama VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise.
7. Riigikogu võttis
8. veebruaril 2012 vastu otsuse „Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamine“. Otsus nägi ette VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise sertifikaatide omanikele sihtasutuse VEB (likvideerimisel) vara müügist laekuva raha arvel likvideerimismenetluse käigus. Otsusega tunnistati kehtetuks Riigikogu
9. jaanuari
10. a otsus „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod“. Riigikohtu üldkogu jättis
11. novembri
12. a otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-4-12 kaebuse selle otsuse peale rahuldamata.
14. veebruaril 2017 pöördus aktsiaselts Saare Kalur Riigikogu õiguskomisjoni poole kirjaga, milles palus Riigikogul vaadata VEB Fondi koondatud nõuetega seostuv uuesti üle ning võtta vastu otsus, mis määraks efektiivse korra nõuete rahuldamiseks. 5-19-6
16. septembril 2017 esitasid Riigikogu liikmed Jaanus Karilaid, Toomas Paur, Jaak Madison, Artur Talvik ja Martin Helme Riigikogu juhatusele Riigikogu otsuse eelnõu „Riikliku VEB Fondi koondatud Põhja Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga klientide nõuete, mis on seotud endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontodega, eest Eesti Vabariigi poolt reaalse rahalise hüvitise suuruse määramine ja väljamaksmine“. Eelnõus nähti ette VEB Fondi koondatud PEAP ja BÜP klientide nõuete hüvitamine VEB Fondi sertifikaatide omanikele.
17. Riigikogu õiguskomisjon otsustas oma
18. jaanuari
19. a istungil võtta eelnõu Riigikogu täiskogu
20. veebruari
21. a päevakorda ja teha ettepanek viia läbi selle lõpphääletus.
22. jaanuaril 2019 otsustas õiguskomisjon teha ettepaneku eelnõu 515 OE Riigikogu täiskogu päevakorrast tagasi võtta ja jätkata selle arutelu komisjonis.
23. Riigikogu XIII koosseisu volituste lõppemise tõttu langes otsuse eelnõu 515 OE Riigikogu menetlusest välja.
25. veebruaril 2019 esitasid kaebajad Riigikohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Riigikogu väidetavalt tehtud otsuse, millega jäeti vastu võtmata otsus VEB Fondi koondatud PEAP ja BÜP klientide nõuete eest Eesti Vabariigi poolt reaalse rahalise hüvitise suuruse määramise ja väljamaksmise kohta, või tuvastada alternatiivselt nimetatud nõuete eest reaalse rahalise hüvitise suuruse määramata ning välja maksmata jätmise õigusvastasus. Samuti paluvad kaebajad mõista Eesti Vabariigilt enda kasuks välja eelnimetatud hüvitise või alternatiivselt kohustada Riigikogu või Eesti Vabariiki võtma vastu otsust kaebajatele eelnimetatud hüvitise suuruse määramise ja väljamaksmise kohta.
27. aprillil 2019 esitasid kaebajad Riigikohtule taotluse peatada kohtuasja menetlus, kuni Riigikogu XIV koosseis on võtnud seisukoha VEB Fondi moodustamise tagajärjel kaebajatelt väidetavalt võõrandatud raha tagastamise kohta, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Kaebajate hinnangul on Riigikogu uuel koosseisul olemas poliitiline tahe lahendada see küsimus kaebajate huvidele vastavalt. KAEBAJATE SEISUKOHAD
28. Kaebajad on seisukohal, et otsuse eelnõu OE 515 menetlemine Riigikogus kujutas endast ühe kaebaja taotluse alusel kaebajaid soodustava halduse üksikakti – sundvõõrandamishüvitise määramise otsuse – andmise menetlust. Eelnõu menetluse lõpule viimata jätmine on samuti Riigikogu haldusakt. Isegi kui Riigikogu tegevusetust otsuse eelnõu menetlemisel ei ole võimalik mõista haldusaktina, on tegemist menetlustoiminguga, mida kaebajatel on võimalik eraldi vaidlustada. Vastasel juhul oleks rikutud põhiseaduse (PS) § 15 lõikes 1 sätestatud kaebajate õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
29. Riigikohtu pädevus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjades on sätestatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) §-s 2, mille punkti 3 kohaselt lahendab Riigikohus muu hulgas taotlusi ja kaebusi Riigikogu otsuste peale. Praeguse kaebuse lahendamine ei ole Riigikohtu pädevuses, sest kaebajad ei vaidlusta Riigikogu otsust, vaid nende arvates õigusvastast tegevusetust. Riigikogu komisjoni protseduurilist otsust ei saa käsitada terve Riigikogu nimel tehtud sisulise otsusena PS § 65 lõike 1 ja PSJKS § 2 punkti 3 mõttes.
30. Kolleegium ei nõustu kaebajate seisukohaga, et kohtusse pöördumise võimaluse puudumine rikub praegusel juhul PS § 15 lõike 1 esimest lauset. 2