lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katerin Hovi Kohtuistungi toimumise aeg 03.04.2019 Süüdistatav K r i s t j a n NAARITS – isikukood: 39211176018; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: xx; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu 31.05.2018 otsusega nr 1-18-577
lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2, § 4231 järgi vangistusega 1 aasta.
lg 2, § 64 lg 4 järgi moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 20.03.2013. a otsusega mõistetud rahalise karistusega 244 päevamäära, mis viiakse täide iseseisvalt.
järgi katseaeg 2 aastat, s.o kuni 30.05.2020, tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 06.11.2019; kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K r i s t j a n NAARITS
2.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 31.05.2018 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa - 11 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. 3.
lg 2 ja § 64 lg 2 järgi viia iseseisvalt täide Tartu Maakohtu 20.03.2013 otsusega nr 1-13-1720 mõistetud ja Harju Maakohtu 31.05.2018 otsusele liidetud rahaline karistus 244 päevamäära, mis on Harju Maakohtu 11.02.2019 määrusega nr 1-13-1720 asendatud üldkasuliku töö tundidega 81 tundi, mille täitmise tähtajaks on 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest (jõustunud 27.02.2019). 4.
lg 5 ja
Naaritsale mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, asendab kohus 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistust 563 (viiesaja kuuekümne kolme) tunni üldkasuliku tööga. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
Naarits kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus K. Naaritsa süüditunnistamist
lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistuseks 7 kuud vangistust, millele liidetakse Harju Maakohtu 31.05.2018. a otsusega nr 1-18-577 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o lõplikuks liitkaristuseks jääb 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistust.
järgi asendatakse mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 563 tundi, mille tegemise tähtajaks on 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K. Naarits kohustatud alluma
Iseseisvale täideviimisele jääb Tartu Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus, mis on Harju Maakohtu määrusega asendatud 81 tunni üldkasuliku tööga. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning K. Naarits tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kogusummas 960 eurot ning seda on võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.