← Eesti

1-19-1328/10

Obsah (6)§ 199§ 263§ 65§ 74§ 69§ 75

1-19-1328 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2019, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1328 (18231602488) Kohtunik Külli Iisop Kohtui

§ 199

lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katerin Hovi Kohtuistungi toimumise aeg 03.04.2019 Süüdistatav K r i s t j a n NAARITS – isikukood: 39211176018; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: xx; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu 31.05.2018 otsusega nr 1-18-577

§ 263

lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2, § 4231 järgi vangistusega 1 aasta.

§ 65

lg 2, § 64 lg 4 järgi moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 20.03.2013. a otsusega mõistetud rahalise karistusega 244 päevamäära, mis viiakse täide iseseisvalt.

§ 74

järgi katseaeg 2 aastat, s.o kuni 30.05.2020, tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 06.11.2019; kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K r i s t j a n NAARITS

§ 199lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.

2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 31.05.2018 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa - 11 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. 3.

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 2 järgi viia iseseisvalt täide Tartu Maakohtu 20.03.2013 otsusega nr 1-13-1720 mõistetud ja Harju Maakohtu 31.05.2018 otsusele liidetud rahaline karistus 244 päevamäära, mis on Harju Maakohtu 11.02.2019 määrusega nr 1-13-1720 asendatud üldkasuliku töö tundidega 81 tundi, mille täitmise tähtajaks on 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest (jõustunud 27.02.2019). 4.

§ 74

lg 5 ja

§ 69lg 1 ja 3 alusel asendada K.

Naaritsale mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, asendab kohus 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistust 563 (viiesaja kuuekümne kolme) tunni üldkasuliku tööga. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel on K.

Naarits kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

  1. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. Rahuldada kannatanu xxx AS esitatud tsiviilhagi ja välja mõista Kristjan Naaritsalt 165,43 eurot (ükssada kuuskümmend viis eurot ja 43 senti), mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxx Luminor Bank AS-is.
  3. Välja mõista Kristjan Naaritsalt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse summas 960 eurot, s.o määratud kaitsjale makstud tasu 150 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on menetluskulusid võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300). Viitenumber on
  4. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. Asitõendid ja äravõetud esemed Kaks CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki
  7. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Kristjan Naaritsat süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 31.05.2018 otsusega karistatud varguse toimepanemise eest (episoodid 24.03.2017; 05.05.2017; 10.12.2017), jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja võttis uuesti ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 1) 22.06.2018 kella 19:16-19:23 ajal Tallinnas xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvast xxx, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa koguväärtusega 91.78 eurot. Nimelt võttis süüdistatav ühe pudeli Vitamineral vett, ühe pudeli rummi „Havana Club “ ja kaks pudelit rummi „Plantation Dark Rumm“, ning möödus kaupluse kassast, jättes tahtlikult nimetatud kauba eest tasumata. 2) 14.07.2018 kella 21:01-21:08 ajal Tallinnas xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvast xxx, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa koguväärtusega 73.65 eurot. Nimelt järgmised kaubad: energiajoogi Black Car energy drink, paberkoti, kaks pakki Germundi röstitud soolapähkleid, ühe paki Asia gold kreekerite mixi, kaks pakki Germundi soolatud indiapähkleid, kaks pakki Germundi soolapähkleid, TKH kanakotletiga hamburgeri, kaks EP kanapihviga hamburgerit ja kaks pudelit Jack Daniel’s honey viskit, ning möödus kaupluse kassast ja väljus turvaväravates, jättes tahtlikult nimetatud kauba eest tasumata. Seega pani Kristjan Naarits süstemaatiliselt toime võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise ehk

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus K. Naaritsa süüditunnistamist

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistuseks 7 kuud vangistust, millele liidetakse Harju Maakohtu 31.05.2018. a otsusega nr 1-18-577 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o lõplikuks liitkaristuseks jääb 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistust.

§ 69

järgi asendatakse mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 563 tundi, mille tegemise tähtajaks on 24 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K. Naarits kohustatud alluma

§ 75lg-s sätestatud kontrollnõuetele.

Iseseisvale täideviimisele jääb Tartu Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus, mis on Harju Maakohtu määrusega asendatud 81 tunni üldkasuliku tööga. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning K. Naarits tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kogusummas 960 eurot ning seda on võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.