MS § 4261, 432, 384, 387 RESOLUTSIOON Jätta Dmitri Dementjevi suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 164,40 eurot jätta riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 164,40 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt süüdimõistetu Dmitri Dementjevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Dmitri Dementjevile ning tema kaitsjale. 1 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 22.02.2019 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Dementjevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Dmitri Dementjev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.06.2017 otsusega
lg 2 p 7,8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja 24-25.07.2016, 06-07.09.2016, 27-28.10.2016, 2829.11.2016, s.o kokku 8 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõistis talle 2 aastat 1 kuu ja 22 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuse alates 07.03.2017 karistusaja hulka ning luges Dmitri Dementjevi karistuse kandmise alguseks 07.03.2017. Isikut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning vanglas viibib viiendat korda. Dmitri Dementjevi käitumine on sarnane varasema käitumisega, kuna isiku kuriteod on valdavalt vargused. Varasemalt on ta ühel korral kasutanud vägivalda klienditeenindaja ja ametniku vastu. Käesolev karistus on varguste eest ilma vägivallata. Enamus kuritegusid on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Dmitri Dementjevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist pikkusega 6 kuud ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Dmitri Dementjev selgitas, et tal ei ole elukohta, ta ei oma kinnisvara, eelmisesse elukohta ehk emale kuuluvasse korterisse ei ole võimalik elama asuda, kuna seal elavad üürnikud. Sugulastega praktiliselt ei suhtle. Kinnitas, et tal on töökoht olemas välismaal, hakkab seal tegelema kalapüügiga ning ka elama tahab hakata välismaal. Prokurör Ain Tali oli seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli formaalsed eeldused on täidetud ja isiku enda varasemat käitumist arvestades on olemas kõrge risk uue kuriteo toimepanemiseks ja seetõttu tuleks kindlasti kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kuid kuna isikul puudub Eestis alaline elukoht, elukoha olemasolu on aga karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üks tingimustest, siis ei ole karistusjärgset käitumiskontrolli võimalik tema suhtes kohaldada. Isik soovib asuda elama ja tööle xxxx. Prokurör palus jätta vangla ettepanek karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Kaitsja Arvo Suuban ei nõustunud prokuröri seisukohaga karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsete eelduste täidetavuse osas märkides, et viimase kuriteo näol oli tegemist pisivargustega, välja arvatud üks episood, kõik ülejäänud olid seotud ebaolulise kahju tekitamisega, mille suurus ei ületanud sadat eurot. Ka nähtub vangla iseloomustusest rida positiivseid asjaolusid, millest saab järeldada, et isik on motiveeritud vabaduses hakkama saama ilma karistusjärgse käitumiskontrollita. Kaitsja viitas ka Riigikohtu lahendile 3-1-1-4516, milles on kindlalt asutud seisukohale, et kui isikul ei ole vabanemise hetkel kindlat elukohta, 2 siis ei ole võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Kaitsja palus jätta taotlus rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära kinnipeetava, tema kaitsja ning prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Dmitri Dementjevi suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus
§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.
kohaselt saab karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada vastavalt
§-s 75 sätestatule.
lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Vangla iseloomustuses on märgitud, et enne vangistust elas isik üksi aadressil xxxx ning vabanemisjärgseks elukohaks on märgitud sama aadress. Samas on aga välja selgitatud, et korter kuulub Dmitri Dementjevi vanglas viibivale emale V M. Korteriühistute registrist saadud andmete kohaselt on korter antud üürile ja selles elab võõras perekond, seega sinna elama asuda ei ole võimalik. Ka isiku enda sõnade kohaselt tal elukoht peale vabanemist puudub. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Dmitri Dementjevil puudub vabanemisjärgselt Eestis kindel elukoht. Riigikohus on lahendis 3-1-1-45-16 (30.05.2016) asunud seisukohale, et elukoha puudumisel ei ole võimalik isiku suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Samuti ei ole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima.
lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule ning
lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Käesoleval juhul ei ole riik (vangla sotsiaaltöötaja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetule Eestis elukohta leidnud, seega on Dmitri Dementjevi suhtes kohaldatava karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üks ja oluline eeldus täitmata. Kas Dmitri Dementjev vastaks tema kohta esitatud andmete järgi
lg 1 sätestatud nõuetele ei oma kohtu hinnangul enam tähtsust, kuna karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamiseks peavad olema täidetud lisaks
lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele ka
Käesoleval juhul on üks eluliselt oluline kriteerium täitmata. 3 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Dmitri Dementjevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Dmitri Dementjevile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 164,40 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016. a määrusest kohtuasjas nr 3-1-1-1-16 tuleneb, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik. Eelnevast tulenevalt jääb Dmitri Dementjevile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 164,40 eurot, riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.