← Eesti

1-13-9188/56

Obsah (5)§ 259§ 69§ 75§ 68§ 70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5.aprill 2019 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-13-9188 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär L

§ 259

lg 2 p 1 järgi lõplikult mõistetud rahaline karistus 150-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 480 eurot vangistusega 1 (üks) kuu 20 (kakskümmend) päeva, mis asendada üldkasuliku tööga 50 (viiskümmend) tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Artur Pehlakut üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrus kätte toimetada avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäitur Aive Kolsarile ning saata jõustumisel täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Tartu Maakohtu 14.10.2013 otsusega on Artur Pehlak süüdi tunnistatud

§ 259

lg 2 p 1 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 156-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 499,20 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvestati Artur Pehlaku kantud karistuse hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 13.-14.10.2013, s.o 2 päeva ning Artur Pehlaku lõplikuks karistuseks mõisteti rahaline karistus 150-kordses päevamääras, s.o 480 eurot. Rahalise karistuse tasumise korda kohtuotsuses eraldi märgitud ei ole. Järelikult kohustus Artur Pehlak tasuma rahalise karistuse KrMS §-s 417 sätestatud üldise tähtaja jooksul, s.o kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus 29.10.2013. Kuna Artur Pehlak ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning tal ei ole ka vara, millele sissenõuet pöörata, taotleb Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 11.02.2019 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale esitatud avalduses rahalise karistuse asendamist. Süüdimõistetu ei vaidle vastu asjaolule, et rahaline karistus on tasumata ja asendada üldkasuliku tööga. palub selle Kohus leiab, et sissenõudja avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.

§ 70

lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 70

lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.

§ 69

lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Artur Pehlak ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud, rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur Aive Kolsari kinnitusel puudub võlgnikul vara või ei 2

(3)ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et ta ei ole võimeline rahalist karistust tervikuna lähiajal tasuma. Arvestades asjaolu, et rahaline karistus on tasumata juba pikemat aega, ei pea kohus põhjendatuks asenduskaristuse kohaldamisega viivitada. Süüdimõistetul on olnud piisavalt aega rahalist karistust tasuda, kuid ta pole seda teinud. Süüdimõistetu eelneva käitumise valguses on kaheldav, et ta hakkaks rahalist karistust tasuma edaspidi. Seetõttu tuleb Artur Pehlakule mõistetud rahaline karistus asendada vangistusega. Süüdlane avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervislikust seisundist või muust tulenevaid takistusi üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Seega peab süüdlane Tartu Maakohtu 14.10.2013 otsusega mõistetud lõpliku karistuse, s.o rahalise karistuse 150-kordses päevamääras (päevamäära suurus 3,20 eurot), s.o 480 eurot asemel ära kandma 50 päeva (150:3) vangistust, s.o 50 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Käesolevas asjas asenduskaristusena kandmisele kuuluva üldkasuliku töö tundide arv ei ole eriti suur, kuid ka mitte väga väike. Kohus põhjendatuks määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.