) § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võis eeldada, et menetlusosalisel oli õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning kohus sai õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma
Ühtlasi ei esitanud kostja ühtegi tõendit, et hagejate esindaja esitas põhjendamatuid menetluskulusid. Hagejate esindaja kinnitas, et kõik esitatud menetluskulud olid kantud praeguse menetluse raames. Seega puudus kohtul alus kahelda, et hagejate kulude tekkimises ning asjaolus, et need olid tasutud. 2 Põhjusel, et hagejad ei pidanud oma majanduslikust olukorrast tulenevalt põhjendatuks kostja menetluskulude ajatamist, jättis kohus kostja vastava taotluse rahuldamata. Lähtuvalt
lg-st 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, §-st 100, § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6, § 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1 ning kuna hagejad esitasid
lg 4 kohase taotluse, tuli kohtul märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
Ringkonnakohtu seisukoht 9. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas kostja maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 1 365 eurot. Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et hagejad maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise kuni 1 365 eurot, kuid mitte rohkem kui 3 630 eurot. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 3 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus vastaspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Kostja tõi määruskaebuses välja vaid ühe vastuväite maakohtu määrusele. Nimelt ei saanud tema hinnangul kohus arvestada 22.05.2018 menetluskulude nimekirjaga, sest temal puudus võimalus sellega tutvust teha. Eelneva osas märgib ringkonnakohus, et 22.05.2018 kohtuistungi protokollist nähtub, et kuigi hagejad esitasid menetluskulude nimekirja kohtule elektrooniliselt (I kd lk 213), sai kostjale istungil vähemalt suulises vormis teatavaks menetluskulu nimekirja sisu, s.t hagejate esindaja tunnitasu suurus, toimingute tegemiseks kulunud koguaeg 12,25 tundi ning kogukulu 2 265 eurot, millele lisandus reaalne istungikulu (I kd lk 214). Samuti oli kostjal võimalik kuludele vastu vaielda, mida kostja põgusalt ka tegi (I kd lk 214 pöördel). Veel enam, esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole oluline, kas vastaspool esitas vastuväite menetluskulude suurusele või mitte. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (
lg 8) ja hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip (
Seega tuleb kohtul sõltumata vastuväidete olemasolust kontrollida menetluskulude põhjendatust. Seda maakohus praegu ka tegi ja leidis, et ajakulu 12 tundi 25 minutit hagiavalduse koostamiseks, hagivastusega ja varalise seisundi kohta esitatud tõenditega tutvumiseks, kohtunõudele vastamiseks hagejate ja hageja ema sissetuleku kohta, kompromissiettepaneku koostamiseks, täiendavate tõendite esitamiseks, kostja vastuväidetega ja kompromissettepanekuga tutvumiseks ning kliendiga nõupidamiseks oli mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Ei ole ka võimalik väita, et ülal kirjeldatud kulud ei olnud kostjale ettenähtavad, sest hagejatel oli algusest peale lepinguline esindaja, kes allkirjastas kõik menetlusdokumendid, ning kostjal oli juurdepääs kõikidele kirjeldatud dokumentidele, s.t kostja oli hagejate esindajast ja viimase tegevusest teadlik. Kohus ei pidanud menetluskulude nimekirjades märgitud kulude kohta kliendile esitatud arveid küsima ja seega ei saa kohtule ette heita, et ta usaldas advokaadist esindaja esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kulude koosseisu. Kuigi hagejad määruskaebust ei esitanud selgitab ringkonnakohus edaspidiste eksimuste vältimiseks, et nii menetlusosalistel kui kohtul tuleb olla tähelepanelik minutite teisendamisel. Kuivõrd ühes tunnis on 60 minutit, mitte 100 minutit, ei saa 12 tundi 25 minutit teisendada 12,25 tunniks, 2 tundi 45 minutit 2,45 tunniks, 6 tundi 25 minutit 6,25 tunniks, 3 tundi 25 minutit 3,25 tunniks. Kirjeldatud teisendusvea tulemusena sai kostja endale soodsama lahendi ja kuna viimane oli ainus, kes määruskaebuse esitas, ei saa määruskaebuse piiridest tulenevalt ringkonnakohus maakohtu minetust kõrvaldada.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.