← Eesti

2-18-2400/21

Obsah (7)§ 164§ 637§ 651§ 631§ 445§ 162§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-2400 Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Tsiviilasi XX hagi YY va

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud õigusabikulud on 864 eurot (käibemaksuga). Apellatsioonkaebus

  1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, s.o 2005,89 euro tasumise korra osas ja teha uue otsuse, millega jagada tagasimakstav summa 40 kuu peale (40x50) kuni kogu võla tasumiseni. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas ja teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Kaebuse kohaselt kohaldas kohus ebaõigesti õigusnorme. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta kostja seisukohtade ja võimaliku kompromissiga.
  3. Kostja juhtis tähelepanu tema sissetulekuid arvestava kompromissi sõlmimise võimalusele. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata, et hageja emale laekub riiklik lapsetoetus, samuti kostja majanduslikud võimalused. Kostja palub ajatada tagasimakstava summa 40 kuu peale (40x50).
  4. Kohus jättis menetluskulud ebaõigesti kostja kanda. Tuvastatud ei ole

§ 164

lg 3 aluseid, st et kostja ei oleks andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Määruse põhjendused 18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637

lg 1 p 6 alusel keelduda, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. 19.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 631

lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

  1. Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt 2005,89 euro väljamõistmist hageja kasuks, vaid avaldanud soovi tasuda see summa osamaksetega 40 kuu jooksul, ei 3 oma apellatsioonimenetluses tähtsust kostja kaebuses esitatud väited, nagu oleks kohus jätnud põhjendamatult arvestamata hageja emale laekuva riikliku lapsetoetuse ja kostja majanduslikud võimalused.
  2. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse taotlus maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles kohus määras kindlaks väljamõistetud summa tasumise korra. Maakohus ei määranud kindlaks väljamõistetud summa tasumise korda ega tähtaega

§ 445

lg 1 järgi ja ei oleks saanudki seda teha, kuna kostja sellist taotlust maakohtu menetluses ei esitanud.

§ 445

lg 1 eesmärk on võimaldada pooltel enne otsuse tegemist taotleda kohtult mõnda konkreetset otsuse täitmise viisi. Säte ei ole kohaldatav hilisemal vaidluse tekkimisel otsuse sisu üle (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-10 p 17). 22. Alusetud on ka apellatsioonkaebuse väited menetluskulude ebaõige jaotuse kohta. Maakohtul oli õigus jätta hagi rahuldamisel menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

23. Ringkonnakohtul puudub alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, kuna kaebust ei saaks ilmselt rahuldada. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.