KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2019, Tallinn Haldusasja number Vaidlustatu
§ 187lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud varalise kahju 10 euro hüvitamiseks. Kaebaja väitis, et vangla väljastas talle 16.05.2018 telefonikaardi (nr XXXXXXXX). Kaebaja saatis lähedastele kaardi andmed, et viimased saaksid helistamiseks kontole raha kanda. Vangla teavitas 17.05.2018 kaebajat, et talle väljastati vale telefonikaart, õige oli kaart nr-ga YYYYYYYYY. Vangla andis 17.05.2018 võimaluse teha kõne isikule, kes kannab kaardile raha. Kõne kestis umbes 3 minutit, kuid isik ei saanud kaebajast aru. Kaebaja elukaaslase vanaema kandis valele telefonikaardile raha 28.05.
- Tallinna Vangla palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vangla märkis, et kaebajale ei tekitatud kahju. Kahju võis tekkida kaebaja elukaaslase vanaemal, kes kandis 10 eurot valele kontole. Vangla andis kaebajale võimaluse helistada ja teavitada uuest numbrist. Kaebaja helistas 17.05.2018 enda elukaaslasele ja kõne kestis umbes 3 minutit. Kaebaja helistas 3-18-2061 elukaaslasele ka 21.05.2018 ja kõne kestis umbes 30 minutit. Kaebaja elukaaslase vanaema kandis raha kontole 28.05.2018 ehk eksitusest 11 päeva hiljem.
- Tallinna Halduskohus jättis 27.02.2019 otsusega XX kaebuse rahuldamata. Vangla eksimuse tõttu väljastati kaebajale vale telefonikaart 16.05.
- Pärast eksimuse avastamist väljastas vangla õige telefonikaardi 17.05.2018 ning lubas samal päeval helistada ja teavitada kõnekaardi numbri muutumisest. Kaebaja helistas 17.05.2018 (kõne kestis umbes 3 minutit) ja 21.05.2018 oma elukaaslasele (kõne kestis umbes 30 minutit). Kaebajal oli seega piisavalt aega, et teavitada numbrite muutumisest. Kaebaja väide, et telefonikõne oli lühike, mistõttu ei saanud ta teavet esitada, on ebaõige. Kaebaja helistas elukaaslasele korduvalt. Kuna ülekanne tehti 11 päeva hiljem, oli kaebajal piisavalt aega, et teavitada numbri muutumisest. Seega ei aidanud kaebaja kahju tekkimist vältida. Kahju ei tekkinud kaebajale. Kaebajal ei tekkinud vara kasutamise õigust. Varaline kahju tekkis kaebaja vanaemal, kellel on nõudeõigus isiku vastu, kellele ta ülekande tegi.
- XX esitas 12.03.2019 apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu
- veebruari 2019 otsuse peale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.
§ 187
lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise.
§ 187
lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.
§ 187
lg-st 2 tulenevalt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Koos apellatsioonkaebuse tagastamise määruse menetlusosalistele kättetoimetamisega tagastab ringkonnakohus apellandile ka apellatsioonkaebuse koos lisadega (
§ 187lg 6).
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et XX apellatsioonkaebus tuleb
§ 187
lg 3 p 5 alusel tagastada, sest apellandi esitatud faktiväidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.
§ 187
lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab ka olukordi, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt RKHKm nr 3-3-1-5-13, p 8). Apellatsioonkaebus ei sisalda ainsatki väidet, mida kaebaja poleks esitanud juba esimese astme kohtumenetluses ning millele halduskohus poleks otsuses vastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea
§ 201
lg 4 alusel vajalikuks neid üle korrata (
§ 201lg 4).
7. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise nõude eeldusteks avaliku võimu kandja tegu, kahju, põhjuslik seos teo ja kahju vahel, teo õigusvastasus, isiku õiguste rikkumine ja esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine. Apellandi väidetav kahju 10 eurot on tekkinud sellest, et vangla andis apellandile ekslikult vale telefonikaardi, millele kaebaja lähedane kandis kõneaega 10 euro väärtuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kahju võis tekkida isikule, kes raha valele kõnekaardile kandis. Raha nõudeõigus kuulus kaebaja elukaaslase vanaemale. Halduskohtus pole leidnud tõendamist, et 2
(3)3-18-2061 kaebaja oleks omandanud kaebaja elukaaslase nõudeõiguse õigusliku aluseta raha saanud kinnipeetava vastu. Kuna apellandi varaline olukord ei ole vangla tegevuse tagajärjel halvenenud ning vangla ei ole apellandile varalist kahju tekitanud, ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud.
- Kaebaja elukaaslase vanaemal on alusetu rikastumise sätete alusel nõudeõigus kinnipeetava vastu, kelle kaardile ta raha kandis (võlaõigusseadus § 1027 ja § 1028). Ringkonnakohus märgib, et kui kahju lõplikku tekkimist on võimalik vältida tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite kasutamisega, õigustaks see hüvitise ulatuse vähendamist kuni nullini (vt RKHKo 3-3-1-82-15, p-d 21 ja 22).
- Eelneva põhjal ja
§ 187
lg 3 p 5 alusel tagastab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu
- veebruari
- a otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale. Apellatsioonkaebuse tagastamise tõttu tuleb lugeda, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (
§ 187lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)