Obsah (11)

§ 645§ 657§ 442§ 652§ 654§ 5§ 230§ 331§ 162§ 171§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-11355 Ts

§ 645

lg 1 alusel maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata ja lõpetab selles osas asja menetluse. Muus osas jätab ringkonnakohus

§ 657lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

54. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsuse põhjendav osa

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Nimetatud sätte kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. 55.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 56. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 57.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ja kostja I sõlmisid 04.03.2016 kirjaliku töövõtulepingu, mille aluseks oli kostja I poolt korraldatud hankes nr 34955 määratud tööd maksumusega 7500 eurot, mis on lepingu p 7 kohaselt tööde lõplik maksumus. Maakohus leidis õigesti, et tegemist oli siduva eelarvega VÕS § 639 mõttes. Kohus hindas tehtud töid, sh apellatsioonkaebuses loetletud töid, ja leidis põhjendatult, et siduv eelarve hõlmas neist enamikku, v.a elektritööd ning esiku vundamendi ja karkassitööd, mis ületasid kokkulepitud ja ettenähtavat töömahtu ning hageja riski, mistõttu arvestas maakohus otsuse tegemisel nende tööde maksumust. Muu hulgas andis maakohus tööde hindamise osas hinnangu 10 ekspert PP arvamusele. Ringkonnakohtul puudub alus teha selles osas teistsuguseid järeldusi. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus eksperdi arvamuse osas seisukohta võtnud, ei vasta tõele.
2. Hageja väited, nagu oleks hageja ja kostja I sõlminud nii enne kirjaliku töövõtulepingu sõlmimist kui ka pärast seda, s.o 06.02.2016 ja 16.03.2016 suulised töövõtulepingud lisatööde tegemise kohta, tõendamist ei leidnud. Maakohus märkis õigesti, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleks sõlminud kokkuleppeid lisatööde tegemiseks, st, et kostja I oleks esitanud tellimused mingite konkreetsete lisatööde tegemiseks ja hageja oleks võtnud need täitmiseks, nagu hageja väidab. Hageja märgib ka ise, et lisatööde mahus ja maksumuses väidetavate suuliste lepingute sõlmimisel kokku ei lepitud.
3. Hageja ei toonud hagiavalduses ega hilisemates menetlusdokumentides välja faktilisi asjaolusid selle kohta, millal siis tema arvates iga väidetava lisatöö tegemises ja millistes hindades kokku lepiti. Samuti ei toonud hageja välja faktilisi asjaolusid selle kohta, et ta juhtis mingi vaidlusaluse töö osas kostja I tähelepanu sellele, et tegemist on kirjaliku lepingu raamest väljuva lisatööga, mille eest tuleb eraldi tasuda ja kui suur see summa on ning et kostja I lubas nende eest tasuda.
4. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et sellekohased faktiväited on esitatud ammendavalt 30.10.2017 menetlusdokumendis koos viidetega tõenditele. Ringkonnakohtu hinnangul see nii ei ole. Nimetatud menetlusdokumendis (II kd lk 74-92) ei ole eelnimetatud faktilisi asjaolusid välja toodud. Selles on kajastatud üksnes hageja nägemus selle kohta, milliseid töid ta loeb kirjalikust lepingust väljuvateks lisatöödeks ja hageja ei ole seostanud oma väiteid ühegi tõendiga. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima ja seaduse kohaselt ei võigi seda teha. Suuliste lepingute sõlmimise ja nende sisuga seonduvad asjaolud tuleb kohtu ette tuua poolel, kes nendele tugineb, viidates ka konkreetsetele tõenditele, mis neid asjaolusid kinnitavad. Antud juhul oleks seda pidanud tegema hageja, kes ei ole seda teinud.
5. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et enne 04.03.2016 siduva eelarvega kirjaliku lepingu sõlmimist käis hageja kaks korda kohapeal objektiga tutvumas, tutvus projektiga ja tegi hinnakalkulatsioonid vajaminevatele ehitusmaterjalidele. Seega oli hageja teadlik elamu tegelikust seisukorrast ja hanke mahust ning pidi professionaalina hinnapakkumist tehes arvestama sellega, milliste tööde tegemine võib osutuda lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikuks.
6. 04.03.2016 kirjaliku töövõtulepingu p-s 4 leppisid hageja ja kostja I kokku, et töövõtja ülesandeks olevad tööd on määratud tellija hankes 34955, vastavalt renoveerimise projektile. Seega on hageja sidunud oma töömahu ka projektiga. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et kostja I oleks esitanud talle valed lähteandmed või oleks projektil olnud puudusi, mis tõid endaga kaasa mingite lisatööde tegemise vajaduse. Kostjal I oli alust eeldada, et hinnapakkumine sisaldab kõiki tema soovitud tulemuse saavutamiseks vajalikke töid, kuna hageja enne 04.03.2016 kirjaliku lepingu sõlmimist hinnapakkumist ei korrigeerinud ega viidanud millegagi võimalusele, et kostjal I tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks tegelikult maksta hagejale pakkumises märgitust oluliselt suurem summa. Kui hageja oleks seda teinud, oleks kostja I saanud kaaluda, kas hagejaga on mõistlik üldse töövõtulepingut sõlmida või sõlmida see mõne teise pakkujaga.
7. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks hageja kunagi kostjaga I tööde teostamise tähtajas kokku leppinud. Lepingu p-des 17 ja 18 lepiti kokku, et tööde alustamise tähtaeg on 07.03.2016 ja lõpptähtaeg orienteeruvalt 30.04.2016 kuni 07.05.
8. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja I nõudis hagejalt korduvalt selgitusi tööde valmimise viibimise kohta ja hageja ei pidanud enda määratud tähtaegadest kinni. Kuna hageja teatas 17.07.2016 11 kostjale, et ta tööde tegemisega ei jätka ja viib oma tööriistad objektilt ära, oli kostjal I õigus lepingust taganeda VÕS § 114 lg 4 ja § 116 lg 2 p 4 alusel hagejapoolse olulise lepingurikkumise tõttu. VÕS § 116 lg 4 teise lause järgi ei pidanud kostja I andma hagejale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Kohus tõlgendas hageja 17.07.2016 e-kirja (I kd lk 99 ja pöördel) õigesti. Selles kirjas sidus hageja tööde jätkamise 4500 euro maksmisega kostja I poolt ja sellest ei saa teha järeldust, et hageja teatas üksnes paaripäevasest kojuminekust ja pidi siis jätkama tööde tegemisega, nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab.
9. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et lisatööde maksumusele lisandub käibemaks. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ei olnud nende tööde tegemise ajal käibemaksukohustuslane. Asjaolu, et hageja otsustas kirjutada välja arved ajal, mil ta oli end võtnud käibemaksukohuslasena arvele maksu-ja tolliametis, ei anna talle õigust esitada varasema perioodi eest käibemaksuga arveid (Käibemaksuseaduse § 11 lg 1 p 1, § 11 lg 5, § 24).
10. Ringkonnakohtu istungil loobus hageja apellatsioonkaebuses esitatud taotlusest arvestada viivist mitte alates arve tasumise tähtaja möödumisest, nagu ta taotles hagiavalduses, vaid alates nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevast, st lepingust taganemisest. Seetõttu ringkonnakohus hageja sellekohaseid väiteid ei käsitle.
11. Maakohus on otsuses läbivalt märkinud, et pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et hageja oli teinud kokkulepitud töid 80% ulatuses. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ühes lauses (14 teine lõik) märkinud tööde valmiduse astmeks 20%. Tegemist on ilmse trükiveaga, mis ei mõjuta otsuse sisu, kuna rahalise arvestuse tegemisel lähtus kohus õigest protsendist (80%).
12. Ringkonnakohus ei jaga hageja seisukohta, et maakohtu arvutuskäik hagejale võlgnetava summa osas on ebaselge. Maakohus lähtus arvutuste tegemisel sellest, et viimase etapi tööde maksumus oli lepingu p 14 järgi 2500 eurot, millest 80% tehtud tööde maksumus on 2000 eurot ja millest kohus lahutas maha kokku lepitud, kuid tegemata töö, st trepi maksumuse 300 euro suuruses, saades viimase etapi tööde eest kostja I poolt hagejale võlgnetava summa suuruseks 1700 eurot. Kokku tuvastas maakohus kostja I võlgnevuse hageja ees 7234,64 euro suuruses õigesti (viimane osamakse 1700 eurot + tasu esiku vundamendi ja karkassitööde eest 4100 eurot + tasu lisandunud elektritööde eest 1000 eurot ja viivis 434,64 eurot).
13. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud käsitlemata poolte väited hea ehitustava ja RYL standardite kohta. Maakohus on käsitlenud neid väiteid piisava põhjalikkusega ja viidanud ka asjakohasele kohtupraktikale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et RYL nõuete lepingus välistamine ei tähenda seda, et need nõuded ei kehti hageja poolte tehtud töödele hea ehitustavana Ehitusseadustiku § 7 kohaselt.
14. Hageja leiab ebaõigesti, et kostja I ei saanud oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada, kuna ta ei esitanud hageja vastu hagi ega vastuhagi. Tasaarvestus on võlasuhte lõpetamise viis vastastikuste rahaliste nõuete lõpetamiseks kattuvas osas ühe poole tahteavalduse alusel kujundusõigusena. VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud tasaarvestuse eelduste täitmise korral tekib tasaarvestuseks õigustatud isikul subjektiivne õigus, mille teostamiseks on vajalik tasaarvestuse avalduse tegemine teisele poolele (VÕS § 198) ja mille tagajärjel tasaarvestatavad nõuded VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). Tasaarvestuse aluseks oleva nõude maksmapanekuks ei ole vajalik vastuhagi esitamine. Protsessuaalse vastuväite esitamise korral kontrollib kohus tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-42-12, p 10 jt). 12
15. Ekslik on ka hageja seisukoht, et kostjal I ei olnud õigust esitada tingimuslikku tasaarvestuse vastuväidet. Protsessuaalne tasaarvestuse avaldus ja sellega kaasnev vastuväide, mis tehakse juhuks, kui kohus teise poole hagi rahuldab, ei ole tingimuslikuks tasaarvestuseks VÕS § 198 tähenduses ja selline protsessuaalne tasaarvestus on lubatav (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-23-11, p 10).
16. Hageja tõlgendab VÕS § 200 lg-t 4 ebaõigesti, kui leiab, et nimetatud säte välistab kostja I nõude maksmapaneku, kuna hageja esitas sellele vastuväiteid. Nimetatud sätte tähenduses on tasaarvestust välistavateks vastuväideteks üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-129-11, p 9, nr 3-2-1-95-11, p 17 jt). Selliseid vastuväiteid ei ole hageja käesolevas menetluses esitanud. Kostjal I on õigus oma nõue maksma panna.
17. Kostja I on tõendanud hageja poolse lepingu rikkumise, sellega hagejale kahju tekkimise ja kahju suuruse. Maakohus tegi eksperdi arvamuse alusel kindlaks, et ainuüksi valesti ehitatud köögipõranda ümbertegemiseks kulub 6846 eurot, millele lisandub olemasoleva köögimööbli demonteerimine ja taaspaigaldamine 1888,80 eurot. Esiku karkassi ja vannitoa seina parandamiseks kulub 2497,50 eurot, millele lisandub käibemaks 499,50 eurot ning parketi uuesti paigaldamiseks 1492 eurot, millele lisandub käibemaks 298,40 eurot, s.o ainuüksi nendest puudustest tulenevalt on kostjal I hageja vastu nõue suurusega 13 522,20 eurot.
18. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja taotlused 16.06.2016 toimunud tulekahju kahjukäsitlustoimiku kindlustusettevõttelt väljanõudmiseks ja kordusekspertiisi määramiseks. 11.10.2017 eelistungil määras kohus eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 06.11.2017 ja selgitas, et pärast seda saab esitada taotlusi ja uusi asjaolusid üksnes erandlikel asjaoludel, s.o

§ 331lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel (II kd lk 70).

Pärast ekspertiisiakti saamist andis kohus pooltele võimaluse esitada hiljemalt 12.03.2018 täiendavaid seisukohti ja taotlusi, mida ei ole saadud objektiivse takistuse tõttu varem esitada (III kd lk 61).

1. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et põleng oli maja teises küljes, mitte hageja poolt renoveerimisel olnud osas. Taotlused on sedavõrd üldsõnalised ega põhine hageja poolt kohtu ette toodud asjaoludel ning seetõttu jääb ebaselgeks, milliste asjaolude tõendamist hageja eelmärgitud taotlusi esitades silmas pidas. Ebaselgust ei kõrvaldanud hageja ka ringkonnakohtu istungil. Samuti ei põhistanud hageja eelnimetatud taotlusi esitades, et tal oli selliste taotluste hilinemisega esitamiseks mõjuv põhjus.
2. Maakohus leidis õigesti, et kahjukäsitlustoimiku väljanõudmise taotlus (III kd lk 79) on põhistamata ja esitatud hilinenult (III kd lk 115). Samuti jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja 13.04.2018 kohtuistungil esitatud taotluse kordusekspertiisi määramiseks, mille käigus soovis hageja ekspertiisi tegemist ka lepingu osaks olevale eelprojektile. Kohus ei tuvastanud eksperdi kohtuistungil antud ütluste ja ekspertiisiakti vahel vastuolusid ja leidis, et hageja ei esitanud taotlust kohtu määratud tähtajaks (III kd lk 165). Hagejal oli võimalik tuua tulekahju ja projektiga seonduvad asjaolud kohtu ette varem ning esitada kohtule õigeaegselt nendega seonduvad taotlused. Samuti oli hagejal võimalik esitada tulekahju ja projektiga seonduvaid küsimusi eksperdile, mida ta ei teinud (hageja küsimused eksperdile II kd lk 177,178). Seetõttu ei pidanud ekspert tulekahju ja selle likvideerimiseks vajalike tööde ning eelprojekti kvaliteediga seonduvaid küsimusi ekspertiisi tegemisel käsitlema. 77.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Maakohus jättis hagi rahuldamata, st otsus tehti hageja kahjuks, mistõttu oli menetluskulude hageja kanda jätmine õige. Asjaolu, et hagi jäi rahuldamata kostjate poolt tehtud 13 tasaarvestuse tõttu, ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust. Maakohus ei pidanud kohaldama

§ 162lg-t 4 kui erinormi § 162 lg 1 suhtes, nagu hageja leiab.

78.

§ 162

lg-ga 4 on kehtestatud kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-63-11, p 14; nr 3-2-1-126-14, p 16).

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa väitest, et vaidluse oleks võinud lahendada kohtuvälises korras. Hageja ei toonud kohtu ette erandlikke asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et menetluskulude hageja kanda jätmine oli äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Menetluskulud 79. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

1. Kostjad palusid ringkonnakohtule esitatud kirjalikus taotluses hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 2856 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostjate esindajal menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamiseks 4 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kaebuse ja asja materjaliga tutvumisele ning vastuse koostamisele 10 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumisele, menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtuistungil osalemisele 3 tundi - kokku 17 tundi. Esindaja tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu istungil palus kostjate esindaja arvestada kohtuistungi ajakulu vastavalt selle tegelikule kestusele.
2. Hageja vaidles kostja menetluskulude taotlusele osaliselt vastu, leides, et esindaja ajakulu tuleb vähendada 6 tunni ulatuses, s.o summas 1008 eurot. Tagatise taotluse koostamiseks on mõistlik ajakulu 2 tundi ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 4 tundi. Kohtuistungil esitatud täiendava taotluse istungi ajakulu arvestamiseks palus hageja jätta rahuldamata. 82.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tagatise taotluse koostamise ajakulu 4 tundi ja vastuse koostamise ajakulu 10 tundi on mõistlik. Nimetatud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Samas jätab ringkonnakohus arvestamata taotluses märgitud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks (mis on ära toodud koos kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakuluga). Riigikohus on korduvalt märkinud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175

lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahendeid nr-d 3-2-1-77-14, p 12, 3-2-1-4-15, p 13 jt). Ringkonnakohus jätab menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu arvestamata.

1. Ringkonnakohtu istung kestis 2 tundi 20 minutit. Arvestades vaidluse mahukust, on põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 2 tundi. Seega arvestab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks esindaja toimingute ajakuluks kokku 18 tundi 20 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul oli selline ajakulu ja esindaja tehtud toimingud kostjate õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud. Kostjate esindaja tunnihind 140 eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Seega kuulub hageja poolt kostjatele 14 hüvitamisele õigusabikulu suurusega 3080 eurot (käibemaksuga). Sellest 2184 eurot hüvitatakse kostjatele tagatiste kontole kantud summa arvel.
2. Kostjate taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjatele kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Kaupo Paal Ande Tänav 15