) § 64 lg 1 II lause õige tõlgenduse korral tulnuks tulem jaotada proportsionaalselt hageja ja kostja II vahel, kuna arestipandiõigus tekkis võlausaldajatel samaaegselt. Kuna täitur seadis keelumärke enne arestimisakti koostamist, ei saa keelumärke seadmist lugeda arestimiseks ja arestipandiõigust tekkinuks keelumärke seadmise ajast. Enne 2
lg 2, kuid siis peab keelumärke seadmine toimuma enne täitmisteate kättetoimetamist ja peab esinema oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele.
Täitur oli täitemenetlust läbi viies passiivne, koostades arestimisakti enam kui 2 aastat hiljem ja viies enampakkumise läbi enam kui 3 aastat hiljem keelumärke seadmisest. Kohtutäituril tulnuks kooskõlas
lg-ga 2 jaotada tulem kostja II ja hageja vahel proportsionaalselt, arvestades nõuete suurusi, st hageja oleks pidanud saama tulemist 43,43%, s.o 1607,03 eurot ja kostja II 56,57%, s.o 2092,97 eurot. Kostja I vastuväited 2. Kostja I hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tulemi jaotus on õige, kuna kostja II arestipandiõigus on hageja arestipandiõigusest eespool. Arestipandiõigus tekib siis, kui arestimisakt antakse võlgnikule üle (
lg 3) või toimetatakse kätte (
Kui tegemist on nn registrivaraga, siis
Vara arestimiseks loetakse ka registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist.
lg 1 II lausest ei nähtu, millal enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist peab akt olema koostatud. Seadusandja on sättega soovinud sätestada tingimust, mida loetakse arestimiseks lisaks arestimisele, mis toimub arestimisakti üleandmise või kättetoimetamisega. Keelumärge registris takistab vara võõrandamist efektiivsemalt, kui võlgnikule üle antav arestimisakt. Kui seadust mõistlikult tõlgendada, siis ei ole nõutav akti võlgnikule teatavaks tegemine ja enne keelumärke tegemist ei pea arestimisakt olemas olema. Seda kinnitab ka kohtutäituri praktika suhtlemisel registriosakonnaga. Võõrandamise keelumärke seadmiseks osaühingu osale piisab kohtutäituri avaldusest ning arestimisakti esitamine nõutav ei ole. Hageja etteheited keelumärke tegemise, arestimisakti koostamise või enampakkumise läbiviimise vahelisele ajalisele vahele ja keelumärke põhjendatus enne arestimisakti koostamist analoogia alusel kinnisasja arestimisega, ei riku hageja subjektiivseid õiguseid tulemi jaotamisel. Hageja ei viita keelumärke tühisusele. Isegi kui arestimisakti olemasolu oleks keelumärke kandmise ajahetkeks vajalik, siis see ei muuda arestimist tühiseks, kuna arestimisakti koostamata jätmine enne keelumärke tegemist ei ole menetlusnormi oluline rikkumine. Arestimisakti koostamise nõue akti võlgnikule tutvustamata poleks mõistlik. Arestimisaktiga piiratakse võlgniku õiguseid. Kohustust järgida arestimisega seatud piiranguid saab võlgnik täita vaid siis, kui arestimine on temale teatavaks tehtud.
lg 1 kehtestab arestimise kehtivusele eeltingimusena vajalikust teatavaks tegemisest erandi, kus loeb arestimiseks ka keelumärke tegemist registrisse. Kostja II vastuväited 3. Kostja II hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tulemi jaotus on õige, kuna kostja II arestipandiõigus on hageja arestipandiõigusest eespool ning sellest tulenevalt on täitur arvestanud tulemi jaotamisel nõude varem täitmisele andnud võlausaldaja eesõigusega. Kostja II nõustub kostja I hagivastuses esitatud seisukohtadega. Vara arestimiseks loetakse kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist
lg-tele 1 ja 2, § 65 lg-le 1, § 75 lg-tele 3 ja 4 ning leidis, et eeltoodud sätetest ei tulene kohtutäituri poolt väidetu, et arestimisakti ei ole vaja koostada, kui kohtutäituri avalduse alusel seatakse keelumärge registrisse. Üldreeglina tuleb kohtutäituril esmalt alustada täitemenetlust ja toimetada võlgnikule kätte või anda üle täitmisteade, et võlgnikul oleks võimalik võlgnetav kohustus täita vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Juhul, kui võlgnik kohustust vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ei täida, siis tuleb täituril kaaluda erinevaid viise nõude sundtäitmiseks, sh kirjutada võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks asjad üles ja keelata nende käsutamine. Erandlikel juhtudel võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärke ka enne täitmisteate saatmist, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist (
lg 2).
ei sätesta täiturile võimalust vara arestimiseks registrisse keelumärke tegemiseks eelnevalt vara üles kirjutamata, st arestimisakti koostamata. Arestipandiõiguse tekkimiseks peab olema vara üles kirjutatud ja keelatud selle kasutamine, st koostatud akt ja registrisse kantud vara puhul olema aktis märgitud keelumärge tehtud nähtavaks registris. Kuna käesoleval juhul ei olnud keelumärke registrisse kandmisel koostatud arestimisakti, siis ei olnud arestimist reaalselt toimunud. Registerpandiõigus tekkis võlausaldajatele vara üleskirjutamisest, keelamisest ja kasutamise keelamisest. Registrisse osale seatud keelumärkele tekkis alus akti koostamise hetkest. 4
MS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 kohaselt jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskulud on kokku 997,50 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 722,50 eurot. Arvestades asja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on hageja menetluskulud õigusabile põhjendatud ja vajalikud, esindaja tunnitasu 100-150 eurot vastab esindaja kvalifikatsioonile ja on põhjendatud. Hageja kinnitas, et ta saab tehtud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotluse alusel tuleb menetluskuludelt välja mõista viivis. Kostja I apellatsioonkaebus 5. Kostja I palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja I menetluskulud. Maakohus kohaldas ebaõigesti
MS § 436 lg 1). Kostja II arestipandiõigus on hageja arestipandiõigusest eespool.
lg 1 II lause sätestab täiturile võimaluse vara arestimiseks registrisse keelumärke tegemiseks eelnevalt vara üles kirjutamata, st arestimisakti koostamata. Seadus võimaldab lugeda vara arestituks kahel viisil: käsutamise keelumärke tegemisega registrisse või arestimisakti kätte toimetamisega. Maakohus on vastuolus
Arestimisakti koostamise nõue ilma, et see oleks võlgnikule kätte toimetatud, on vastuolus täitemenetlusõiguse üldpõhimõttega, mille kohaselt loetakse täitetoiming võlgniku suhtes tehtuks, kui see on talle teatavaks tehtud. Võimalus vara arestida enne arestimisakti kättetoimetamist võib täitemenetluse edukuse seisukohalt olla teinekord määrava tähtsusega. Maakohtu eelviidatud seisukoht ei arvesta ka võlgniku õigusega viibida vara arestimise juures (
Vara keelumärkega arestituks lugemist toetab ka õiguskirjandus (vt Anneli Alekand „Täitemenetlusõigus“, 2012, lk 102), kus märgitakse, et kui keelumärge kantakse registrisse enne arestimise akti üleandmist või kättetoimetamist võlgnikule, loetakse juba märke kandmist arestimiseks. Niisamuti märgitakse
-i seletuskirjas § 64 kohta, et paragrahv on relevantne arestimisest tekkivate tagajärgede (arestipant, käsutuskeeld) tekkemomendi määramiseks arestimine loetakse toimunuks võlgniku vara üleskirjutamisega (arestimise akti koostamine, aktis peab olema väljendatud ka käsutamise keeld) ja asjade äravõtmisega kohtutäituri poolt (reaaltoiming) või registrisse märke tegemisega. Kui lugeda ka keelumärge arestimiseks, ei pea kohtutäitur vara füüsiliselt üles otsima. 5
lg 2 rakendumine, mille kohaselt käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine. Keelumärke seadmine ja arestipandiõigus on koos esinev nähtus. Kui on keelumärge, on toimunud arestimine ja on tekkinud arestipandiõigus. Maakohus peab seaduse tõlgendamisel otsuse p-s 25.5 ekslikult oluliseks seda nagu oleks kohtutäitur teadnud arestimisakti koostamise vajadusest, kuid unustas akti koostada. Täituri seisukohad ei ole vastuolus tema enda täitemenetluses teostatud toimingutega. Arestimisakti koostamisel on peale võõrandamise keelamise ka teine eesmärk.
lg 1 kohaselt arestimisel asi hinnatakse ning
lg 1 kohaselt moodustub hindamise tulemusena saadud hind asja alghinna enampakkumisel. Mida ajaliselt lähemal enampakkumisele toimub hindamine, seda õiglasem on see täitemenetlusosaliste, eriti võlgniku suhtes. Enampakkumise alghinnast sõltub tagatisraha suurus ning võimalike ostjate huvi enampakkumise vastu. Lisaks on keelumärke tegemine lihtne vahend võlgniku mõjutamiseks võlga tasuma. Kostja II apellatsioonkaebus 6. Kostja II palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaal- ja menetlusõigusnorme. Maakohus tõlgendas ebaõigesti
Kostja I kohaldas seadust õigesti, võttes tulemi jaotamisel aluseks, et kostja II arestipandiõigus on tekkinud keelumärke seadmisest. Eeltoodule viitab ka täitemenetluse õpiku (A. Alekand ,,Täitemenetlusõigus“, 2017, lk 102) seisukoht.
lg 2 kohaselt on asja käsutamine võlgnikule keelatud, kas alates keelust teadasaamisest arestimisakti kaudu või alates registrisse keelumärke kandmisest. Seega sätestab
kaks meedet, millega loetakse vara arestituks. Maakohus ei täitnud kohtuotsuse põhjendatuse nõuet. Kostja I vastuses hagile on kostja I selgelt väljendanud, et keelumärke seadmist loetakse vara arestimiseks. Sama seisukohta väljendas kostja I 23.05.2018 istungil. Otsuse p-s 25.5 tugineb kohus aga kohtutäituri suhtumisele justkui kohtutäitur oleks isegi mööndud, et arestimisakti koostamine on vajalik, ent see on jäänud ekslikult koostamata. Seaduse tõlgendamisel ei saa kohus tugineda kohtutäituri suhtumisele.
lg-te 1 ja 2 ning § 75 lg-te 3 ja 4 alusel on kostja II arestipandiõigus hageja arestipandiõigusest eespool. Vastus apellatsioonkaebustele
Kui arestipandiõigus tekkis alles osa arestimisakti koostamisest, on kohtutäituri poolt koostatud jaotuskava vale, sest mõlema sissenõudja algatatud täitemenetluses koostas kohtutäitur arestimisakti samaaegselt ja tulem tulnuks jaotada proportsionaalselt. Sisuliselt taandub vaidlus küsimusele, millal lugeda vara arestituks. Kolleegium leiab, et maakohus on tõlgendanud vääralt
Üldjuhul tekib arestipandiõigus siis, kui arestimisakt antakse võlgnikule üle (
lg 3) või toimetatakse kätte (
lg 4).
lg 1 I lause kohaselt kirjutab kohtutäitur võlgniku valduses olevad asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse
lg 1 II lause kohaselt ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist käesoleva seadustiku § 75 kohaselt. Seega lubab nimetatud norm kanda registervara puhul osaühingu osadele keelumärke enne arestimisakti koostamist. Sissenõudja arestipandiõigus tekib
lg 1 kohaselt arestimise ajast ja sama sätte lg 3 esimese lause kohaselt on varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus eespool hilisema arestimise alusel tekkinust. Seega, kui keelumärge kantakse äriregistrisse enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist võlgnikule, loetakse märke kandmine ka arestimiseks. Asja käsutamine on võlgnikule seega keelatud kas alates keelust teadasaamisest arestimisakti kaudu (
lg 3 ja 4) või alates registrisse keelumärke kandmisest (
Kohtutäituri seisukoht ei ole vastuolus tema toimingutega. Kostja I on selgitanud, mis põhjusel arestimisakti koostamine on toimunud vaidlusaluses täitemenetluses hiljem. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-14-10 sisalduvad seisukohad ei ole kohaldatavad käesolevas menetluses. Nimetatud vaidluses oli tegemist kinnisasja arestimisega, mille puhul esineb analoogne võimalus vara arestimiseks nagu see on registrivaraga ja tuleneb
Lahendis käsitleti
lg 1 kui kinnisasjade arestimise üldnormi ja
Sarnaselt registervaraga on kinnisasjade arestimine enne täitmisteate saamist võlgnikule lubatud koos kahe sätte kohaldamise eelduseks oleva asjaolu esinemisel – täitmisteate kättetoimetamisega tekkiv võimalik ajaline viivitus ja sellest lähtuv oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele. Samas käsitles eelnimetatud lahend võlgniku ja mitte sissenõudja õiguste rikkumist põhjusel, et
lg-t 4 ei olnud põhjust kohaldada, kuna vajalikud eeldused puudusid (sissenõudja kasuks oli kinnisasjale seatud hüpoteek). Käesolevas asjas on hagejaks võlausaldaja ja tema subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda vara arestmine ilma arestimisakti või täitmisteate kättetoimetamiseta. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.