← Eesti

2-19-2626/10

Obsah (9)§ 429§ 431§ 432§ 433§ 173§ 168§ 174§ 177§ 150

2-19-2626 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-19-2626 Menetlusosalised ja nende esind

) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus edastas hageja avalduse hagist loobumiseks kostjale ja määras kostjale vastamise tähtaja

§ 429lg 3 alusel.

Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja taotlusele hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus võtab vastu hageja loobumise hagist NXXN OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. lk 2 / 3 2-19-2626

§ 431lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, siis kannab kostja hageja menetluskulud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 385 eurot, millised kulud jäävad kostja kanda. Kuna kostja ei ole vastuväiteid esitanud, siis tulenevalt

§ 177

lg 6 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirjas näidatud ulatuses.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja taotleb ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele

§ 150lg 2 p 2 alusel.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 225 eurot, millest ½ on 112,50 eurot.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada ½ riigilõivust, s.o 112,50 eurot hageja korraldusel OÜ Harju Õigusbüroo arvelduskontole nr *. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild Kohtunik lk 3 / 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.