KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-3461 Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Kohtuasi XX a

) § 137 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud. Selgitades võimalust pöörduda tulevikus otsustusõiguse saamiseks kohtusse, möönis kohus ise, et hooldusõiguse ühine teostamine on komplitseeritud. Isa seisukohtadest nähtub, et reisimistega seoses tekib suure tõenäosusega tulevikus probleeme ja kuigi lasteaia küsimus lahenes, on vanematel erimeelsused seoses lasteaia igapäevakorraldusega. Tõenäoliselt ei jõuta üksmeelele ka koolivalikus. Isa on lapse tervise küsimustes asjatundmatu ja võib seada ohtu tema tervise. Tal on ebaterve kontrollivajadus. Isa avaldused on asjatundmatud ja vastuolus lapse tegeliku heaoluga. Kohus ei arvestanud, et isa kasutab hooldusõigust mõjuvõimu näitamiseks ja emaga kauplemiseks. Eestkosteasutuste ja lapsele määratud esindaja seisukohad kinnitavad, et isa ei lähtu mitte lapse vaid enda huvidest.

1. Määratud suhtluskord ei arvesta täielikult lapse heaolu ja vajadustega. Kohus jättis arvestamata ema vastuväited seoses lapse elukorralduse aspektidega, sh probleemidega seoses unegraafikuga nädalasisestel kohtumistel. Kohus jättis lapse huvid olulisel määral arvestamata ja märkis vaid üldsõnaliselt, et arvestas mõlema vanema seisukohtadega osaliselt. Määrusest ei nähtu, miks pidas kohus vanemate seisukohti arvestamata jäänud osas ebaoluliseks ja mil viisil kujunes kohtu siseveendumus suhtluskorra määramisel.
2. Määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel pidas kohus sobivaks alustada isa juures ööbimistega alates 01.05.
3. Kohus jättis arvestamata, et laps ei ole valmis isa juures ööbima. Ema pakkus isale pärast maakohtu määruse saamist lapsest lähtuvat kokkulepet, millest isa keeldus, kuna ei nõustu kohtuma lapsega ema juures.
4. Ema palub suhtlemise korra määrata vastavalt lapse huvidele selliselt, et kuni lapse 5-aastaseks saamiseni (17.03.2020) kohtub isa lapsega lapse elukohas teisipäeviti kell 17.00-19.00 ja neljapäeviti isa elukohas 16.30-18.
5. Iga paaritu nädala pühapäeval kohtub isa lapsega 14.00-18.00 isa kodus. Lapse toob ja viib isa juurde ema. Alates 5-aastaseks saamisest kuni kooliminekuni jätkuvad teisipäevased ja neljapäevased kohtumised sama graafiku alusel, kui vanemad ei lepi kokku teisti. Igal paaritu nädala laupäeval toob ema lapse isa elukohta kell 12 ja pühapäeval toob isa lapse koju kell
6. Asjaolu, et suhtluskord ei ole isale mugav, ei oma tähtsust.
7. Laps on 3-aastane ja tal puudub isaga usalduslik suhe. Ta ei ole kohustatud suhtlema isaga isa nõutud tingimustel, kui see teda traumeerib, mh põhjusel, et isa ei mõista last lapse 9 vähese keeleoskuse tõttu ja see tekitaks lapsele stressi. Isa avaldus on vastuolus lapse huvidega. Isa määruskaebus
8. Isa palub maakohtu määruse osaliselt tühistada resolutsiooni p 3.1-3.3 ja p 4 osas ja uue määrusega rahuldada isa täpsustatud avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
9. Maakohus rikkus suhtluskorda reguleerides oluliselt menetlusnormi ja teostas ebaõigesti kaalutlusõigust. Kohus ei reguleerinud suhtluskorda pühadel ja suvepuhkustel. Kohtumäärus ei ole täidetav. Kohus jättis vaidluse lahendamata, kui pani resolutsioonis vanematele kohustuse sõlmida kokkuleppeid. Kokkulepped ei ole võimalikud.
10. Kohus ei põhjendanud, miks on kohtu määratud suhtluskord lapsele kooliminekuni parim. Isa ei taotlenudki emaga võrdset kohtumisõigust, vaid järkjärguliselt suhtlusgraafiku tihenemist vastavalt lapse kasvamisele. Kohus leidis, et puudub alus isa ja lapse suhtlemise piiramiseks või kolmandate isikute poolt kontrollimiseks, kuid vähendas samas isaga veedetava aja mahtu ulatuses, mis on vastuolus poisslapse arengu huviga. Kohus rikkus kaalutlusõigust. Määratud suhtluskord on lapse huvidega vastuolus, kuna ema heidab isale ette vanemaoskuste vähest arendamist ja püüab samas piirata lapsega koosveedetud aega.
11. Isa osakaalu vähendamine lapse kasvatamises ei ole õige ka lapse turvalisusest lähtudes. Ema on lapsesse puutuvat infot kas varjanud või asjaolude olulisust pisendanud. See kahjustab last. Novembris 2018 sai isa teada, et ema on varjanud, et lapsel kahtlustatakse Aspergeri sündroomi. Ema keeldub isaga vanemlikust koostööst. Määratud mahus suhtluskord ei võimalda lapsel saada piisavat kontakti oma isaga, saada isa tähelepanu ja vajalikku mehelikku eeskuju. Vastused määruskaebustele
12. Isa vaidleb ema määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ema vaidleb isa määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
13. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab isa määruskaebust osas, mis puudutab vajadust määrata suhtluskord kindlaks ka pühade ja puhkuste ajaks ning lapsega reisimise põhimõtted. Esindaja ei toeta ema määruskaebust.
14. Haabersti Linnaosa Valitsus leidis, et täpsustada tuleb suhtluskorda puhkuste veetmise osas. Selleks, et laps võiks isaga koos pikemalt reisida, peab ta olema valmis. Arvestades isa senist käitumist lapse haigestumise korral, on põhjust suhtuda isa ja lapse pikemasse koos reisimisse kriitiliselt.
15. Põhja-Tallinna Valitsus ei toeta isa määruskaebust, kuid nõustub, et kohus jättis pühade ja puhkuste aegse suhtluskorra ning lapsega reisimise põhimõtted reguleerimata. Isa ja lapse kohtumiste õnnestumist aitaks toetada lapse unerežiimi ülevaatamine. Lapse hooldusõiguse emale üleandmine ei ole põhjendatud. Menetluse edasine käik
16. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 10 Ringkonnakohtu määruse põhjendused
17. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas ise uue määruse. Ema määruskaebus jääb rahuldamata, isa määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 39.

§ 137

lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Ringkonnakohus selgitab, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-159-15).

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmise kohta otsustuse tegemisel diskretsioonipiire ja ema määruskaebuses toodud väited ei anna seetõttu alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamata jätmise kohta ja ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks ema määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Ekslik on ema seisukoht, nagu tuleks vanemate ühine hooldusõigus lõpetada, kuna täidetud on

§ 137lg-s 1 sätestatud eeldused.

Ema jätab arvestamata, et hooldusõiguse küsimuse üle otsustamisel juhindub kohus ka

§ 137

lg-st 2, mille järgi avaldust ei rahuldata mh siis, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama sätte lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega selle kohta, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et vanemad ei ole võimelised ühist hooldusõigust teostama, et isa ei soovi hooldusõigust teostada või et isa ei lähtuks lapse parimatest huvidest. Vastupidi, isa on huvitatud lapse käekäigust, soovib tema elus ja last puudutavate oluliste otsuste tegemises osaleda. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole seega lapse huvides. See, et üks vanem ei soovi last puudutavate asjaolude üle otsustamisel teise vanema arvamusega arvestada, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Samuti ei anna ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alust abstraktseks jääv väide, et isa vanemlikud oskused vajavad parandamist. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest võiks järeldada isa ohtlikkust lapsele.
2. Tsiviilasja materjali kohaselt on vanemate vaheline konflikt tingitud eelkõige suutmatuses leppida kokku lapse ja lahuselava vanema suhtlemiskorra konkreetsetes tingimustes. Vanemate võimetuse tõttu suhtluskorras kokku leppida määras lapse ja isa suhtlemiskorra

§ 143

lg 21 alusel kindlaks maakohus, lähtudes seejuures vanemate esitatud väidetest ja tõenditest, samuti lapse huvidest. Ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et vanemad on pärast maakohtu määruse tegemist teinud olulisi pingutusi suhtluskorras kokkuleppele jõudmiseks. Kuigi lapse ja isa suhtlemine on ka toimunud, ei suuda vanemad kõikides aspektides siiski lõpuni üksmeelele jõuda. 11 44.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt määratud lapse ja lahuselava vanema suhtlemise korda tuleb osaliselt muuta, arvestades, et vanemad on pärast maakohtu määruse tegemist suhtlemiskorras osaliselt kokkuleppele jõudnud. Lisaks nõustub ringkonnakohus isa määruskaebusega selles, et maakohus jättis ebaõigesti reguleerimata lapse ja isa suhtlemise pühade, tähtpäevade ja puhkuste ajal, samuti lapsega reisimise küsimuse. Maakohtu seisukoht, et vanemad saavad nendes küsimustes otsustusõiguse saamiseks vajadusel kohtusse pöörduda, on vastuolus lapse huviga saavutada stabiilne elukorraldus, mille oluline osa on vanematevaheline õigusrahu. Ringkonnakohus täiendab seetõttu maakohtu määrust vastavas osas. Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu sellele, et kuna lapse ja lahus elava vanema suhtluskorra kindlaksmääramine on maakohtu kaalutlusotsus, tuleb asja lahendamisel lähtuda maakohtu määratud suhtlemiskorrast osas, milles maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

1. Ringkonnakohtule pärast määruskaebuse esitamist esitatud ema 07.02.2019 seisukoha kohaselt on lapse ja isa kohtumised pärast maakohtu määruse tegemist tegelikult toimunud teisipäeviti kell 17:00-19.00 ema kodus, neljapäeviti kell 16:00-18:00 isa kodus ja iga paaritu nädala pühapäeval kell 10-16 isa kodus. Isa kinnitas vastusena kohtu nõudele, et kokkulepe on saavutatud neljapäeval kell 16:00-18:00 ja üle nädala pühapäeviti kell 10:00-16:00 isa juures viibimiste osas. Määruskaebemenetluses on seega vaidlus veel selle üle, kas teisipäevane kohtumine peaks toimuma ema või isa juures ja millal peaks algama ööbimistega kohtumised. Samuti tuleb reguleerida puhkuste ja tähtpäevade ning lapsega reisil käimise küsimused.
2. Vastuseks ema määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et asjakohane ja õige ei ole etteheide, nagu ei oleks kohus õhtul lapse kojutoomise kellaaja määramisel arvestanud ema väidetega lapse elukorralduslike aspektide kohta. Kuigi ringkonnakohus sellise väitega ei nõustu, märgib kolleegium, et ema vastuväide on kaotanud aktuaalsuse. Asja materjali kohaselt ei vaidle vanemad enam selle üle, mis kellani võib laps õhtul isa juures olla. Pärast maakohtu määruse tegemist on isa ja lapse suhtlemine toimunud kokkuleppel selliselt, et laps kohtub isaga isa kodus neljapäeviti kell 16:00-18:
3. Samuti on ema varasemad lapse päevakavast lähtuvad etteheited asjakohatud, kuna erinevalt varasemast, magab laps nüüd lõunaund. Ringkonnakohus lähtub seetõttu asja lahendamisel tänaseks kujunenud olukorrast ja muudab määratud suhtluskorda, arvestades saavutatud kokkuleppeid.
4. Kuigi ema vaidleb määratud suhtluskorrale tervikuna vastu ja palub määrata isa ja lapse teisipäevased kohtumised selliselt, et need toimuvad ema juures kell 17:00-19:00, ei ole ema esile toonud ega põhjendanud, miks on lapse huvidega vastuolus alates 01.01.2019 lapse ja isa kohtumine isa juures, nagu määras maakohus. Isa määruskaebusele ema esitatud vastuse kohaselt on vanemad omavahel juba kokku leppinud, et alates 17.03.2019, s.o lapse sünnipäevast, veedab laps isaga aega ka teisipäeviti kell 16:00-18:00 isa juures. Asjaoludest nähtuvalt on laps ja isa hästi kohanenud ning laps käib isa juures igal neljapäeval ja pühapäeval, kus magab ka lõunaund. Ema väide, nagu lähtuks isa ainult enda, mitte lapse huvidest, ei ole põhjendatud. Ema ei põhistanud, kuidas on teisipäeviti isa juures käimine vastuolus lapse huvidega. Kohtu ette ei ole seega toodud asjaolusid, mis annaks alust maakohtu poolt määratud suhtluskorda teisipäevaste kohtumiste toimumise koha osas muuta vastavalt ema määruskaebuses taotletule. Ringkonnakohus muudab kindlaksmääratud suhtluskorda siiski osaliselt, määrates teisipäevaste kohtumiste toimumise kohaks isa elukoha vastavalt kokkuleppele alates 17.03.2019 ja kohtumise kellaajaks vastavalt vanemate poolt avaldatud kellaajale kell 16:00-18:
5. Ringkonnakohus ei omista olulist tähtsust ema etteheidetele, et lapse üle pika aja uuesti lõunaune magamisega 12 harjutamine on olnud isale ühel korral keeruline. See ei iseloomusta isa vanemlikke võimeid ega anna alust vähendada isa ja lapse suhtlemise mahtu ega kohtumise kohta.
6. Kuigi õige on ema määruskaebuse etteheide, et maakohtu määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel pidas kohus sobivaks alustada isa juures ööbimistega alates 01.05.2019, ei ole tegemist sellise menetlusnormi rikkumisega, mis annaks alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus saab maakohtu määruse põhjendusi selles osas ise täiendada. Ema on määruskaebemenetluses nõustunud, et isa juures ööbimised võiksid alata, kui laps saab viieaastaseks (s.o 17.03.2020). Ema väited selle kohta, et laps ei ole varem valmis isa juures ööbima, on aga põhistamata. Asja materjalist ei nähtu väiteid ega tõendeid, millest võiks järeldada, et isa juures ööbimine võiks põhjustada lapsele kahju või olla vastuolus lapse huvidega. Samuti ei nähtu asja materjalist, et isa ei saaks lapsega hakkama. Vastupidi, vanemate määruskaebemenetluses esitatud tõendid kinnitavad, et isa ja lapse suhtlemine on tihenenud ja laps tunneb ennast isa juures hästi. Seejuures magab laps isa juures ka lõunaund. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et aja veetmine isaga oleks mõjunud lapsele mingil määral negatiivselt. Ema väide, et laps ei ole isa juures ööbimisteks valmis, on seega paljasõnaline ja sisustamata. Kuigi ema heidab maakohtule ette määruse selles osas põhjendamata jätmist, ei too ema ka määruskaebuses esile asjaolusid, mida ringkonnakohus saaks teistsuguse otsustuse tegemisel arvesse võtta. Ringkonnakohtul ei ole seetõttu alust maakohtu määruse muutmiseks eeltoodud osas.
7. Ringkonnakohus märgib suhtluskorraga seoses täiendavalt, et kuigi maakohus määras lapse ja isa suhtlemise kindlaks pühapäeva pärastlõunatel kell 15:00-19:00, nähtub määruskaebemenetluses esitatud seisukohtadest, et laps on tegelikult veetnud isaga aega kell 10:00-15:00 või kuni 16:
8. Määruskaebuses palub isa määrata suhtlemiskorra kuni 01.05.2019 selliselt, et ta veedab lapsega kell 10:00 kuni 17:
9. Kuna kohtul tuleb asja lahendamisel lähtuda tegelikult kujunenud olukorrast, leiab ringkonnakohus, et isa taotlus on põhjendatud ja määrab pühapäevase suhtlemise aja hommikupoolikule. Ringkonnakohus määrab kohtumise ajaks kell 10:00-16:00, võttes arvesse vanemate määruskaebemenetluses kohtule antud kinnitusi, et neile ja lapsele selline kellaaeg sobib ning selles osas on saavutatud kokkulepe.
10. Vastuseks isa määruskaebuses toodud etteheitele lapse ja isa kohtumiste mahu vähendamise kohta märgib ringkonnakohus, et sellekohane etteheide on üldsõnaline ja sisustamata, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik selle tõelevastavust kontrollida. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt määratud suhtluskorda vastavalt sellele, kuidas suhtlemine on tegelikult toimunud ja mis on seejuures lähedane ka isa poolt taotletule, ei oma isa selline etteheide asja lahendamisel sisulist tähtsust.
11. Ringkonnakohus määrab lapse ja lahuselava vanema suhtlemise korra pühadel ja tähtpäevadel vastavalt isa poolt taotletule. Ema ei esitanud pühade ja tähtpäevade osas isa poolt esitatud ettepanekutele menetluses sisulisi vastuväiteid või ettepanekuid. 20.11.2018 vastuses isa määruskaebusele ema kinnitas, et pühade üle vaidlust ei ole ja need on kokkuleppeliselt paika pandud kuni lapse kooliminekuni. Ringkonnakohtul puudub seetõttu alus suhtluskorra teistsuguseks määramiseks ja kohus määrab selle vastavalt taotletule. Samuti määrab ringkonnakohus isa taotluse alusel lapse ja lahuselava vanema kohtumised suvepuhkuste ajaks, v.a ühenädalane puhkus isaga 2019.a suvel. Kohus võtab seejuures arvesse, et isa on nõustunud sellega, et tema ja lapse lühikesed, 2-3 päevased puhkused algavad sügisest 2019 ja pikemad ühised reisid maikuust
12. Sellest lähtudes ei ole mõistlik määrata ühenädalast puhkust isa juures juba suvel
13. Ema ei ole isa taotlusele esitanud sisulisi vastuväiteid, mis annaksid alust lapse ja lahus elava vanema kohtumiste teisiti reguleerimiseks puhkuste ajal. 13
14. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka mõlema vanema õiguse lapsega reisida. Kuigi õige on maakohtu järeldus, et puudub alus anda reisimise küsimuse üle otsustamise üle ainuhooldusõigust üle lapse emale, on asja materjali põhjal ilmne, et vanemad ei ole lõpuni üksmeelel lapsega reisimise tingimustes ja ei ole selles osas hoolimata jõupingutustest kohtuvälist kokkulepet saavutanud. Ema 20.11.2018 seisukoha kohaselt on vanemad saavutanud kokkuleppe, et pikad reisid ei alga enne lapse 5-aastaseks saamist, reisist antakse teada 2 nädalat ette ja reisi teise vanema nädalavahetusel ei planeerita. Isa 11.02.2019 seisukoha kohaselt on ta nõus, et tema ja lapse 2-3 päevased lühireisid algavad sügisest 2019 ja kahenädalased reisid maikuust
15. Vanemad on seega lapsega reisimise küsimuses jõudnud olulises osas kokkuleppele. Isa palub oma taotluses siiski piirata vanema ja lapsega reisimist Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra Kuningriigi ja Šveitsi Konföderatsiooniga. Ringkonnakohtu hinnangul võib selline lisakriteerium osutuda liialt piiravaks, arvestades, et ema on varem reisinud lapsega ka Türki ja isa on selleks nõusoleku andnud. Isa ei ole põhistanud vanema ja lapse reisimise piiramist vaid teatud riikidega ja ringkonnakohus sellist piirangut seetõttu ei määra. Kohus peab mõistlikuks, et lapse reisidokumendid on koos lapsega. Ringkonnakohus määrab reisimisest etteteatamise ajaks 2 nädalat vastavalt ema poolt avaldatule, mis on piisav aeg, kui võtta arvesse, et kõik plaanid ei pruugi kuu aega enne reisi toimumist veel paigas olla. Vanematel tuleb lapsega reisile minemisel arvestada, et lapse ja lahuselava vanema ärajäävad kohtumised tuleb asendada. Ringkonnakohus rõhutab, et kuna tulenevalt määratavast suhtluskorrast on vanemal õigus lapsega reisida, on teine vanem kohustatud seda võimaldama ja andma reisivale vanemale nõusoleku lapsega Eesti Vabariigist lahkumiseks puhkusereisi ajaks. Keeldumine on käsitletav suhtlemist korraldava määruse rikkumisena TsMS § 563 tähenduses ja võib anda alust lepitusmenetluse algatamiseks.
16. Ringkonnakohus muudab maakohtu poolt määratud suhtluskorda käesolevas määruses märgitud ulatuses ja selgitab, et kuna ringkonnakohus kontrollib määruskaebemenetluses antud juhul seda, kas maakohus ületas kaalutlusotsuste tegemisel diskretsioonipiire või rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, ei vaadata asja ringkonnakohtus läbi algusest peale. Määruskaebustes ja seisukohtades esitatud uued ja muutunud ettepanekud ning sisuliselt põhistamata taotlused suhtlemiskorras erinevate kellaaegade määramiseks ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse muutmiseks selles osas.
17. Ringkonnakohus jätab rahuldamata ema taotluse määrata asja arutamiseks ja poolte lepitamiseks kohtuistung ning lahendab asja TsMS § 667 lg 3 alusel kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele võimaluse määruskaebemenetluses kompromissi sõlmimiseks, juhtides tähelepanu sellele, et vanemad on suures osas omavahel juba kokkuleppele jõudnud. Isa aga kinnitas ringkonnakohtule kirjalikult, et ei pea kompromissi sõlmimist võimalikuks. Asja materjali kohaselt takistab asja lahendamist kompromissiga suutmatus jõuda kokkuleppele suhtluskorra üksikutes aspektides.

§ 143

lg 21 kohaselt määrab lapse ja lahuselava vanema suhtlemiskorra seetõttu kindlaks kohus. 55. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Gaida Kivinurm Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 14