Linn andis 22.03.2019 seisukohas nõusoleku menetluse lõpetamiseks.
lg 1 punkti 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust
lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (
7. Linn vastas 11.03.2019 kaebaja teabenõudele, see tähendab pärast kaebuse esitamist ning seega on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ning esineb
8. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (
Menetluskulud 9. Vastavalt
lg 5 punktile 4 tuleb menetluse lõpetamise korral
Kohus tagastab 08.03.2019 tasutud riigilõivu 15 eurot kaebaja näidatud O.J. arveldusarvele. 10.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-50-13 punkt 12). Vastustaja palub mitte nõuda temalt menetluskulusid, kuna tegemist oli tehnilise eksitusega ja kaebaja Keila elanikuna ja Keila linnavolikogu liikmena oleks võinud enne kohtusse pöördumist, küsida Keila Linnavalitsusest üle, miks vastus viibib. Kaebaja leiab, et linna taotlus menetluskulude osas tuleb jätta rahuldada ning põhjendamatu on linna seisukoht, et kaebaja oleks võinud enne kohtusse pöördumist küsida Keila Linnavalitsusest üle, miks vastus viibib. Kuivõrd kaebaja ei saanud teavet, mille ta pidanuks linnalt saama, ei ole kohtusse pöördumine talle etteheidetav. Kohus nõustub kaebajaga, et seadusest ei tulene kohustust kohtueelselt pöörduda kord juba küsitud ja saamata jäänud teabe väljastamiseks uuesti sama haldusorgani poole. Seega oli linn kaebuse esitamise ajal õigusvastases viivituses ja kaebajat huvitava teabe esitas linn alles vastuses kaebusele, s.o tingituna kaebuse esitamisest. Pärast 12.02.2019 teabenõuet esitas kaebaja veel mitmeid teabenõudeid, millele ta sai vastuse alles 11.03.2019 ühe vastusena pärast seda, kui oli esitanud kaebuse kohtusse ning kohus oli 11.03.2019 kaebuse menetlusse võtnud. Isegi kui öelda, et vastustaja soovis teabenõudele vastata varem (Keila linna 11.03.2019 e-kirjast nähtuvalt 26.02.2019), kuid tehnilisel põhjusel ei jõudnud teabenõude vastus kaebajani, ei muuda see olukorda. Seda põhjusel, et on olemas põhjuslik seos kohtule kaebuse esitamise ja haldusorgani poolt toimingu tegemise vahel (
Keila linn saab edaspidi selliseid tehnilisi eksitusi vältida sellega, et küsib väljasaadetud kirjade puhul adressaadilt kättesaamise kinnitust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja peab hüvitama kaebaja menetluskulud. 11. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (
2 Kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole menetlusdokumentide analüüs, materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung. Seetõttu ei ole kaebaja esindajakulu väljamõistmine põhjendatud järgmises osas: Halduskohtu 11.03.2019 kohtumäärusega tutvumine ja analüüs tund 0,2 120 24 eurot Tutvumine 11.03.2019 Keila linna vastusega teabenõudele ja analüüs eurot tund 0,1 120 Halduskohtu 25.03.2019 määrusega tutvumine ja analüüs tund 0,1 120 12 eurot Tutvumine 22.03.2018 Keila linna vastusega ja analüüs 0,1 120 12 eurot tund 12 Seega tuleb kaebaja esitatud menetluskulusid vähendada 60 euro võrra ja mõista Keila linnalt välja menetluskulud 300 eurot. 12. Menetluskulude summa tuleb Keila linnal kanda kaebaja poolt näidatud O.J. arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.