1-19-548/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Võru Kriminaalasja number 1-19-548 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Ever Heldusele täiendava kohustuse määramiseks Kohtunik Erkki Hirsnik Süüdimõistetu Ever Heldus. Isikukood 37605252721; kohtu määratud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Kärt Mõtsar Asja läbivaatamise vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Määrata Ever Heldusele karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholivastasele sõltuvusravile.
3. Määrus saata Ever Heldusele ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Kohtuotsus
4. Tartu Maakohtu
5. veebruari 2019 otsusega tunnistati Ever Heldus süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja teda karistati seitsme kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui E. Heldus ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
6. veebruarist
7. 1 Erakorraline ettekanne
9. aprillil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale E. Helduse kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
10. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et E. Heldus tarvitas
11. ja
12. märtsil 2019 ja
13. aprillil 2019, st kolmel korral, alkoholi ja rikkus sellega talle katseajaks pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kirjalikus seletuses tunnistab E. Heldus alkoholi tarvitamist
14. ja
15. märtsil 2019 ja
16. aprillil 2019 ja selgitab, et ta ei suuda iseseisvalt tsüklist välja tulla. Ka
17. märtsi 2019 indikaatorvahendi kasutamise protokollis on E. Heldus märkinud, et ta ei suuda iseseisvalt joomatsüklist välja saada. Lisaks on ta indikaatorvahendi kasutamise protokollis märkinud, et ta sõlmis sotsiaaltöötajaga kokkuleppe, et ta läheb
18. märtsil 2019 alkoholiravile Võru psühhiaatriaosakonda. Soovi minna ravile ja ravi suhtes sõlmitud kokkulepet kinnitas E. Heldus ka
19. märtsil 2019 toimunud registreerimisel.
20. E. Helduse suhtes algas kriminaalhooldus
21. märtsil
22. Kriminaalhooldusametnik kohtus E. Heldusega esimest korda
23. märtsil
24. E. Heldus tuli esimesele registreerimisele joobeseisundis. Ta oli vestluses viisakas ja rahumeelne.
25. märtsil 2019 vestles kriminaalhooldusametnik Kanepi valla sotsiaaltööspetsialistiga, kes kinnitas, et on sõlmitud kokkulepe Võrru ravile minekuks
26. märtsil 2019 ja viimase poole aasta jooksul on kokkuleppeid ravile minekuks sõlmitud korduvalt, kuid E. Heldus pole vastuvõtuajaks kaineks saanud.
27. aprillil 2019 toimunud registreerimisel ütles E. Heldus, et ta polnud võimeline
28. märtsil 2019 ravile minema. E. Heldus käis
29. aprillil 2019 enne registreerimist perearsti juures ja rääkis perearstile oma alkoholiprobleemidest. Varem on E. Heldusele tehtud alkoholismivastane süst (nn torpeedo-süst) ja pärast süsti tegemist ei tarvitanud ta alkoholi peaaegu kaks aastat.
30. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku määrata E. Heldusele katseajaks KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus alluda alkoholivastasele sõltuvusravile, sest alkoholi kuritarvitamine on E. Helduse kuritegeliku käitumise vallandajaks ja suurimaks riskiteguriks igapäevases elukorralduses, E. Heldusel on aastaid esinenud joomatsükleid, mille tõttu on kannatanud tervis, töö ja peresuhted ja mille tõttu pole ta suutnud täita talle katseajaks pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest, ning raviteenus sõltuvuskäitumise muutmiseks on pikemas perspektiivis mõjusam kui vanglakaristus. Kohtu seisukoht
31. Kohus tuvastab indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollide ja E. Helduse kirjaliku seletuse alusel, et E. Heldus tarvitas alkoholi
32. ja
33. märtsil 2019 ja
34. aprillil
35. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et politseiametnik tuvastas
36. märtsil 2019 indikaatorvahendiga E. Helduse väljahingatavas õhus alkoholisisalduse.
37. märtsil 2019 oli indikaatorvahendi näit 1,61 mg/l. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et kriminaalhooldusametnikud tuvastasid
38. märtsil 2019 ja
39. aprillil 2019 indikaatorvahendiga E. Helduse väljahingatavas õhus alkoholisisalduse.
40. märtsil 2019 oli indikaatorvahendi näit 1,73 mg/l ja
41. aprillil 2019 oli indikaatorvahendi näit 1,724 mg/l. Alkoholi tarvitamist
42. ja
43. märtsil 2019 ja
44. aprillil 2019 tunnistab ka E. Heldus kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses. E. Heldus pole välja toonud asjaolusid, mis tingisid alkoholi tarvitamise. 2 Seega rikkus E. Heldus kolmel korral talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.
45. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas ta paneb E. Heldusele täiendavad kohustused, pikendab katseaega või saadab süüdimõistetu vanglasse.
46. Vangistuse täitmisele pööramine kui KarS § 74 lg 4 alternatiividest kõige raskem tuleb kontrollnõuete või kohustuste rikkumise korral kõne alla juhul, kui süüdimõistetu on korduvalt rikkunud mõnda kontrollnõuet või kohustust või kui ta on rikkunud mitut kontrollnõuet või kohustust ja on alust arvata, et ta rikub kontrollnõudeid või kohustusi ka edaspidi. Kui on võimalik, et süüdimõistetu täidab edaspidi kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi, tuleb määrata talle täiendavad kohustused või pikendada katseaega.
47. E. Heldus rikkus katseaja esimesel kuul kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest kolmel korral ja kõikidel kordadel oli tema joove suur. Et E. Heldus hakkas käitumiskontrolli nõudeid rikkuma sedavõrd kiiresti ja rikkus neid suisa kolm korda, viitab tugevasti sellele, et E. Heldus tuleks saata vanglasse. Siiski on ka mitmeid E. Helduse kasuks kõnelevaid asjaolusid. E. Heldus on täitnud korrektselt registreerimiskohustust ja talle katseajaks pandud teisi kontrollnõudeid. Süüdimõistetu ilmus kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ka pärast kolmandat alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. E. Heldus pöördus alkoholiprobleemiga Kanepi valla sotsiaaltöötaja poole ja sõlmis temaga kokkuleppe ravi alustamise suhtes. Süüdlane läks pärast kolmandat alkoholi tarvitamise keelu rikkumist perearsti vastuvõtule ja rääkis talle oma alkoholiprobleemist.
48. aprillil 2019 toimunud registreerimisel antud kirjalikus seletuses tunnistas E. Heldus, et ei suuda iseseisvalt joomatsüklist välja saada, ja andis nõusoleku alkoholivastasele sõltuvusravile allumiseks. Need asjaolud näitavad, et E. Heldus soovib täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, sealhulgas kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Võib loota, et E. Heldus on saanud oma alkoholiprobleemi tõsidusest ja mõistab, et tal õnnestub loobuda alkoholi tarvitamisest ja läbida katseaeg vaid juhul, kui ta läheb alkoholivastasele sõltuvusravile. Kuna E. Heldus on alkoholi tarvitanud joomatsüklitena, suudab ta loobuda alkoholi tarvitamisest vaid juhul, kui ta läbib alkoholivastase sõltuvusravi. Ka E. Heldus ise on tunnistanud indikaatorvahendi kasutamise protokollis ja kirjalikus seletuses, et ta vajab alkoholi tarvitamisest loobumiseks abi. Lootuse, et ravi osutub vähemalt mõneks ajaks edukaks, saab osaliselt rajada ka sellele, et E. Heldus on varem teinud alkoholismivastase süsti ega tarvitanud pärast seda süsti alkoholi peaaegu kaks aastat. Seetõttu annab kohus E. Heldusele veel ühe võimaluse vanglast pääseda (esimene anti talle kohtuotsusega vangistust tingimisi täitmisele pööramata jättes) ja määrab talle KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel kohustuse alluda alkoholivastasele sõltuvusravile. /allkirjastatud digitaalselt/ 3