Obsah (10)

§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 407§ 468§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-132743 Elisa Teleteenus

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 2 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

1. Kirjeldav ja põhjendav osa 1.
2. 07.12.
3. a esitas Elisa Teleteenused AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Genert Pihelgas 376,50 euro saamiseks. Kohus tegi 04.01.
4. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 24.01.
5. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks. 1.
6. 18.02.
7. a esitas hageja Elisa Teleteenused AS lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Genert Pihelgas'e vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust ja seadmete rendilepingust tuleneva võlgnevuse summas 120,37 eurot, kahjuhüvitise summas 208 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 62,42 eurot, alates 21.11.
8. a viivise nõudes tasumata põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt kuni võlgnevuse tasumiseni 0,05% tasumata summalt aastas ja võla sissenõudmiskulude summas 30 eurot väljamõistmise nõudes. Hageja nõude aluseks on AS Starman (praeguse nimega Elisa Teleteenuses AS) ja Genert Pihelgas'e vahel 25.08.
9. a sõlmitud kliendi ja teenuse osutamise leping ning seadmete rendileping. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja hageja õigusabikulud summas 100 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1.
10. Kohus jättis hagi käiguta 27.02.
11. a määrusega, määrates hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas hagi tervikteksti 04.03.
12. a. 1.
13. Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 04.03.
14. a määrusega ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul arvates menetlusdokumentide kättetoimetamisest kostjale. Hagiavaldus koos menetlusse võtmisega määrusega on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 07.03.
15. a. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 21.03.
16. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastus hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

1.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust, muus osas teeb kohus otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. 1.
2. Peale hagiavalduse käiguta jätmist on hageja hagi sisus muutnud viivisearvestust, mille tulemusena muutus ka viivisenõude suurus (algselt 62,42 eurolt 61,93 eurole, kuid hagiavalduse resolutiivosas on hageja ka peale puuduste kõrvaldamist nõudnud kostjalt viivise väljamõistmist summas 62,42 eurot. Kuivõrd algses hagiavalduses oli hageja eksinud viivitatud päevade arvus (27.02.
3. a hagi käiguta jätmise määruse p 3.1), siis leiab kohus, et hageja põhjendatud viivise nõue kostja vastu kokku on 61,93 eurot, mistõttu rahuldab kohus hageja viivise nõude kostja vastu nimetatud summas (61,93 eurot) ning jätab rahuldamata hageja viivise nõude kostja vastu summas 0,49 eurot (62,42-61,93). 1.
4. 27.02.
5. a hagi käiguta jätmise määruse punktis 3.
6. selgitas kohus hagejale, et tema viivise nõue kostja vastu pole selge ning palus puuduse kõrvaldada. Hageja kõrvaldas puuduse osaliselt ning nõudis kostjalt jooksva viivise väljamõistmist alates 19.02.2019 (algselt alates 21.11.
7. a), kuid hageja ei kõrvaldanud ebaselgust hagi sisu ja resolutiivosa vahel (hagi resolutiivosas palub hageja välja mõista jooksev viivis põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt kuni võlgnevuse tasumiseni 0,05% tasumata summalt aastas, samas hagiavalduse sisus on hageja nõudnud kostjalt viivise välja mõistmist põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt 0,05% tasumata summalt päevas). Kuivõrd hageja ebaselgust hagi sisu ja resolutiivosa vahel ei kõrvaldanud, lähtub kohus 3 hageja resolutiivosas esitatud nõudest ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt (14.02.
8. a seisuga 328,87 eurot) 0,05% aastas alates 19.02.
9. a kuni põhivõlgnevuse ja kahjuhüvitise tasumiseni. 1.8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 1.9. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 100 eurot, hageja õigusabikulud summas 100 eurot ja hageja kulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, kokku 220 eurot.

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (420,79 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 420,30 eurot, s.o põhinõude summas 120,37 eurot, kahjuhüvitise nõude summas 208 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 61,93 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot) 99,88% ulatuses kostja ja 0,12% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 219,74 eurot (220 eurot * 99,88%). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4