1 Kriminaalasi nr 1-18-50 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-50 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enja
§ 751
lg 3 määrata Kaspar Otto Hiiemaa elektroonilise valve tähtajaks 3 (kolm) kuud.
§ 76lg 5, § 78 p 2 määrata Kaspar Otto Hiiemaale katseaeg kuni 18.09.2020.
Kohustada Kaspar Otto Hiiemaad katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Kaspar Otto Hiiemaad katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Kaspar Otto Hiiemaa kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
§ 751
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Kaspar Otto Hiiemaa karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaspar Otto Hiiemaa elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kaspar Otto Hiiemaa kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 15.01.2018 otsusega nr 1-18-50 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 185 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 05.09.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks loeti 20.09.
- Kaspar Otto Hiiemaa on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kuriteo vägivaldsuse raskusaste on muutunud kergemaks, sest varasemalt on isikut 2 korral karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest, soodusteguriks on olnud alkohol, millest ühel juhul esines ka mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. Käesoleva kuriteo puhul on isik saanud suuremat tulu seoses narkootikumide vahendamisega, soodusteguriks oli narkootikumide tarvitamine. Ajavahemikul 02.07.-31.07.2018 läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Korduvalt on kinnipeetavaga toimunud vestlused seoses majandusliku toimetuleku oskuste ja seda mõjutavate teguritega. Kinnipeetav tunnistas, et valis vale teenimisviisi ning soovib tulevikus sellist viga mitte korrata. Vangla aitas sellest aru saada, et majanduslik kasu ei kaalu üles seda, mis tagajärgi kuritegu endaga kaasa tõi. Kinnipeetav soovib vabaduses töötada ametlikult ning areneda. Selleks on tal olemas 3 konkreetsed plaanid. Ajavahemikul 25.04.-24.07.2018 töötas kinnipeetav majandustöödel koristajana ning alates 06.11.2018 osaleb ta xxxx abikoka eriala õppes. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 5 kuud vangistust. Kinnipeetav elas enne vangistust aadressil xxxx asuvas majas vanemate juures. Antud aadressil elavad veel kinnipeetava vanavanemad L ja E H ning vend. Kinnistusraamatu andmetel (päring tehtud 25.01.2019) on elamu omanikuks E H. Kinnipeetav on antud aadressile sisse kirjutatud ning soovib ka vabanemisjärgselt sinna elama asuda. Aadressil xxxx asub eramaja, mis on kahekorruseline ja kõikide mugavustega. Esimesel korrusel, kus elavad kinnipeetava vanemad ja vend, on köök, avar muusikatuba, kaks magamistuba ja sanitaarsõlm. Teisel korrusel, kus elavad kinnipeetava vanavanemad, on kaks tuba, sanitaarsõlm ja panipaik. Lisaks on keldrikorrusel saun ning maja on ümbritsetud suure aiaga. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetav on isa R H sõnul õppinud xxxx, kus mängis viiulit ning lõpetas seal 7 klassi. Edasi suundus poeg õppima xxxx teel, kus õppis ühe aasta. Põhihariduse omandas isik xxxx gümnaasiumis, suundudes seejärel õppima xxxx gümnaasiumisse, kus omandas keskhariduse. Hariduse omandamise kõrvalt käis kinnipeetav abis isa firmas, kus parandas keelpille, peamiselt viiuleid. Isik oli enne vangistust tööta, teenis taskuraha isa juures viiulimeistriks õppides ja isa aidates. Umbes 2 aastat tagasi töötas isik suvel mitteametlikult xxxx festivalitelkide ja konstruktsioonide paigaldajana. Hiljem on ta töötanud 2 kuud ametlikult xxxx ja tegi mõningal määral juhutöid ehituse peal konstruktsioonide paigaldajana. Suurema perioodi on isik olnud töötu. Viimane kuritegu (narkootikumide vahendamine) on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Raha kulus tüdruksõbra ja väljaskäimiste peale. Samuti on isik vestluses välja toonud, et külastas aegajalt kasiinot. Kinnipeetav on ise hinnanud, et rahaliselt tuli igapäevaselt toime. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav tööle asuda firmasse xxxx OÜ, mis tegeleb keelpillide parandamise ja häälestamisega. Isa R H sõnul on poeg töökas ja aus. R H ei sea piirangut töötamise pikkusele, vaid tagab töökoha nii kauaks, kuni poeg seda soovib. Töötamise käigus on kinnipeetaval võimalik isale tagasi maksta ka kohtukuludeks laenatud raha. Perekonna materiaalne kindlustatus on hea ning nad on igakülgselt valmis poega toetama. K-raha andmetel on 11.02.2019 seisuga isikul vabanemisfondis 1620 eurot ning täitmata rahalised nõuded puuduvad. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid peamiselt pereliikmed ja tüdruksõber. Isik ise tunneb kurbust, kuna seoses tema narkootikumide vahendamisega võeti kodunt ära ka isale ja vennale kuulunud sularaha. Toetavad suhted perega ja tüdruksõbraga on säilinud. Pere on toetanud isikut vangistuse jooksul majanduslikult. Isik on varasemalt sooritanud vägivaldse kuriteo grupis, kuid ise väga asjast midagi ei mäleta, kuna oli joobes. Mäletab ainult, et üks hetk oli sõbral nuga jalas, mille peale kinnipeetav ise ärritus ja kukkus ka peksma isikut, kes ründas sõpra. Väidetavalt ei suhtle eriti nende isikutega, kellega koos kuriteo toimepanemise hetkel oli. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad isiku varasemad korduvad väärteo- ja kriminaalkaristused, millest kinnipeetav pole õppinud. Kinnipeetav on määratud tegema üldkasulikku tööd ja katseajal pannud toime uue kuriteo. Isa sõnul on neil väga toetav perekond ning ta on käinud poega Viru Vanglas külastamas kahel korral, viimati oktoobris. Isa sõnul ei ole vangistus perekonna suhteid mõjutanud, vaid pigem parandanud. Igapäevaselt hoitakse ühendust telefoni teel. Isa sõnul on poja sõprusringkond suur tänu erinevatele laagritele ja koolidele. Vanemate sõnul kuuluvad poja sõprusringkonda ka negatiivset mõju 4 avaldavad isikud ning poeg on väga mõjutatav, sest ei oska öelda "ei". Vanemate hinnangul on poja kuritegudes mänginud väga olulist rolli just sõbrad. Kriminaalkorras karistatud isikud vanemate sõnul poja sõprusringkonda ei kuulu. Isik proovis alkoholi esmakordselt 14aastaselt. Igapäevaselt tarvitas paar korda nädalas õlut ning kangemat alkoholi 1-2 korda kuus. Isik ise otsest seost alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel ei näe, põhjendades
- aastal joobes juhtimist sellega, et tahtis minna koju, hoidmaks ära kaklust. Teisel juhul kaitses enda sõnul sõpra
- aastal ja oleks neid tegevusi ka kaine peaga teinud. Samas isik mõistab, et asjade kokkulangemine viis ühest asjast teiseni ning on valmis muutuseks. Isa sõnul on pojal olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, joobeseisundis poeg ägestus kiiresti. Isik proovis esmakordselt kanepit 15-aastaselt, samuti on ta proovinud mõned korrad amfetamiini ja ecstasyt. Kanepit tarvitas isik viimati
- aasta septembris enne kinnipidamist. Selgitas, et kanepit tarvitas ainult seltskonnas koos sõpradega, kuid mitte kunagi üksi. Tarvitamist tuli ette vähemalt 1 kord nädalas. Isiku sõnade kohaselt hakkas ta kanepit tarvitama, kuna oli raske puberteet ja kodus vanematega sellest tingituna tekkisid tülid/probleemid, ning kanep oli lahendus sellest pääsemiseks. Vanemad on arvamusel, et poeg on narkootikume proovinud, kuid ei osanud täpsemalt öelda milliseid. Teismelisena vaevles isik peavalude käes, mis on nüüdseks vähenenud. Väidetavalt vangistusse sattumine muutis isiku jaoks nüüd kõike ja ta ei soovi enam sellist elu, tahab muutuda. Isiku enda sõnade kohaselt on ta abivalmis ja vajadusel aitas pidevalt teisi, ka kodutuid tänaval, kuna teab, mis tunne on olla, kui midagi ei ole. Eesmärgiks on isikul kindlalt õppida viiulimeistriks isa juures ja hiljem juba kas midagi juurde õppida või tööle minna. Elu lõpuni isik vanemate juures elada ei soovi. Mõistab ja saab aru vanglateenistuse ametnike tähtsusest. Mõistab, et seadused on täitmiseks ja nendest kõrvale hiilimisega kaasnevad vaid endal probleemid. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on sõnades suur, kuid siiamaani kinnipeetava varasemad kriminaal- ja väärteokaristused pole loodetud tulemuseni viinud. Enda sõnul nüüd vangistus lõpuks tegi vajaliku lükke selleks ära. Kriminaalhooldusel on isik varasemalt olnud seoses üldkasuliku tööga
(2014), mille sooritas probleemideta. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 27% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Kaspar Otto Hiiemaa tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Kaspar Otto Hiiemaa vanglast tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 18.09.2020 ning käitumiskontrolli ajaks määrata talle KarS § 75 lg 2 pdes 2,21,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud. Kaspar Otto Hiiemaa kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglas on ta esimest korda, kriminaalkorras karistatud 3 korral. Ta ei teadvustanud varem endale, et võib vanglasse sattuda. Nüüd teeb ta kõik selleks, et enam vanglasse tagasi ei sattu. Kriminaalhooldusel on ta olnud ühel korral, tegi üldkasulikku tööd ja see kulges probleemideta. Kui kohus ta vabastab, on ta kindlasti nõus alluma elektroonilisele valvele, täitma kontrollnõudeid ja kõiki kohustusi. Alkoholi ja narkootikumide sõltuvust tal ei ole. Vahetult enne vanglasse minekut tarvitas ta septembris 2017 kanepit. Vabaduses ta ei hakka sõltuvusaineid tarvitama, sest kui ta neid edasi tarvitab, siis satub ta vanglasse kindlasti tagasi ning ta ei soovi seda. Ta tahab alustada puhtalt lehelt. Perekonnas ei ole peale tema keegi kriminaalkorras karistatud. Ta saab aru, et on põhjustanud üsna suuri ebameeldivusi ka oma lähedastele. Ta suhtleb ainult paari lähedase sõbraga, kes on kriminaalkorras karistatud ja nende peredega. Ta oli enne üsna kergesti 5 mõjutatav. Ta usub, et ka see osa on temas muutunud, sest ta suudab ahvatlevatele pakkumistele ei öelda. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Kaspar Otto Hiiemaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Kaspar Otto Hiiemaa ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kaspar Otto Hiiemaa võib 3 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda olenemata asjaolust, et karistusregistri andmetel on tal 3 kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vangistust kannab isik esimest korda, mistõttu võib selle mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta on töötanud vangla majandustöödel koristajana ning õpib abikoka eriala. Samuti on isikuga korduvalt vesteldud majandusliku toimetuleku oskustest ja seda mõjutavatest teguritest. Lisaks on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav on asunud seaduskuulekale teele, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head ja toetavad vabanemist. Tal on vabanemisel kindel elukoht vanemate juures, kus ta elas ka enne vangistust. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel on isa garanteerinud kinnipeetavale töökoha oma firmas xxxx OÜ, tagades talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuigi kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, vähendab töökoha ja kindla sissetuleku olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks on perekond nõus isikut igakülgselt toetama. Vabanemisfondis olevad rahalised vahendid võimaldavad kinnipeetaval vabanemisjärgselt esialgu majanduslikult toime tulla. Puuduvad tasumata rahalised nõuded, mis isiku toimetulekut võiksid negatiivselt mõjutada. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad pereliikmed ja tüdruksõber, kellega on toetavad suhted säilinud ka vangistuses viibimise ajal. Kuigi iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamise ja narkootikumide tarvitamisega, on isik ise avaldanud, et ta saab tarvitamise tagajärgedest aru ja on valmis muutusteks, soovides edaspidi sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda. Uue kuriteo toimepanemise riski on võimalik maandada isikule elektroonilise valve kohaldamisega ja käitumiskontrolli ajaks kohutuste määramisega. Kohtu hinnangul tuleks Kaspar Otto Hiiemaale anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kuigi kinnipeetav on varem katseajal olles pannud toime uue kuriteo, on ta ka varem olnud kriminaalhooldusele allutatud seoses üldkasuliku töö tegemisega, mis kulges probleemideta. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 18.09.2020. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Kaspar Otto Hiiemaa viibib. Kohtu arvates vabanemine 6 elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS § 76 lg 5 alusel Kaspar Otto Hiiemaale katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o 18.09.2020 ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4 ja 9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik