Tsiviilasi nr 2-18-112443 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Hindrik Nelgilt OK Incure OÜ kasuks XX.XX.XXXX IPF Digital Estonia OÜ ja Hindrik Nelgi vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus summas 1595,55 eurot, millest 1250 eurot on põhivõlgnevus, viivised perioodil 22.02.2018-01.11.2018 summas 69,30 eurot, intress 276,25 eurot.
3. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
4. Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus
5. Jätta menetluskulud 3% osas hageja kanda ja 97% osas Hindrik Nelk kanda.
6. Määrata tsiviilasjas nr 2-18-112443 OK Incure OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 261 eurot (225 eurot riigilõiv ja 36 eurot kohtutäituri tasu).
7. Välja mõista Hindrik Nelgilt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 253,17 eurot.
8. Välja mõista Hindrik Nelgilt OK Incure OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (253,17 eurot) VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 1

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine Hagi ja kirjaliku vastuse nõue loetakse kostjale kätte toimetatuks 28.01.2019,

§ 322lg 1 kohaselt väljastusteatega.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Hindrik Nelk ja IPF Digital Estonia OÜ XX.XX.XXXX krediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja krediiti summas 1250 eurot, mille kohustus 2

§ 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 50 eurot. Nõude suuruse määramisel on hageja lähtunud VÕS § 1132 lg-st 1 ja lg 2 p-st 3 ning asjaolust, et tema nõue kostja vastu on üle 1000 euro. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks kostjale üldse kirju saatnud. Samuti ei ole hageja selgitanud, kas pärast lepingu lõppemist on inkassomenetluse käigus kostjale saadetud meeldetuletuskirju. Kohus selgitab, et VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid sätestab hüvitiste ülempiirid. Kuna hagiavaldusest ei nähtu, millises summas on hageja pärast lepingu lõppemist tegelikult sissenõudmiskulusid kandnud või millises summas on hagejal õigus nõuda kulude hüvitamist üldtingimustest/hinnakirjast tulenevalt, leiab kohus, et sissenõudmiskulu 50 euro osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 69,30 eurot ja intress summas 276,25 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel hageja kanda 3% ulatuses ja kostja kanda 97% ulatuses.

9. Vastavalt

§ 174lg-le 2 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 225 eurot ning kulud kohtutäiturile summas 36 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja vajalike kuludega ning määrab hageja kulude suuruseks 261 eurot. 10. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 253,17 eurot (261 eurot x 0,97). 8. 3