) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning
5.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, jätab kohus
7.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 402,50 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Hageja on antud tsiviilasjas tasunud riigilõivu 325 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt 3864,38 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 325 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 325 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Vastavalt
p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.
lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on antud tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 2 tundi tunnitasuga 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust, tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, kostja on hagi õigeks võtnud, asi lahendati kirjalikus menetluses) ning hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses 240 eurot kokku 2 tunni eest on põhjendatud ja vajalikud
Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 2 Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-19-1725 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 565 eurot (325 + 240). 8.
lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastab kohus hageja esindajale pool antud menetluses hageja eest tasutud riigilõivust, so 162,50 eurot, seoses hagist loobumisega. Riigilõiv on palutud tagastada arvelduskontole nr XXX. 9. Seoses hagejale kohtu poolt riigilõivu osalise tagastamisega (162,50 eurot) kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 402,50 eurot, millest riigilõiv on 162,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot. 10.
lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
lg 1 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kostja on poolte suulise kokkuleppe alusel palunud võimaldada tal menetluskulud tasuda maksegraafiku alusel alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.