← Eesti

2-18-127215/5

Obsah (10)§ 142§ 187§ 407§ 468§ 162§ 138§ 139§ 144§ 175§ 4842

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

  1. Creditreform Eesti OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi E. F. vastu põhivõlgnevuse 235, 67 euro; sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 08.05.2015 kuni 18.02.2019 eest 71, 39 euro ja sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb kostja ja Eesti Energia AS vahel 03.11.2014 sõlmitud võrgulepingust nr 7906615138, lepingujärgse tarbimiskohaga Jüri 40-15, xxxx. Kostja ei ole elektrienergia lepingust tulenevat rahatasumise kohustust täitnud. Leping lõpetati 07.04.2015 ning 04.06.2018 loovutas Eesti Energia AS nõude hagejale.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning põhjendab tagaseljaotsuses menetluskulude kindlaksmääramist. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kätte toimetatud 01.03.2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 30; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; 1132 lg 2 p 1 alusel. Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. 3.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 2 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab

§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 150 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, hagiavalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Samuti on kohtu hinnangul hageja õigusabikulu põhjendamatu osas, milles hageja palub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu õigusabikulu 20 euro hüvitamist.

§ 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine

§-s 4842 sätestatud aluseid kostjalt menetluskulu 20 euro väljamõistmiseks. Kohus ei ole antud juhul teinud maksekäsku või lõpetanud määrusega menetlust võla tasumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 80 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 180 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 180 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.