← Eesti

1-18-8226/24

Obsah (7)§ 76§ 75§ 751§ 78§ 199§ 65§ 761

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprillil 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-18-8226 Kohtunik Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Koh

§ 76, § 761 ja Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387, määras: Vabastada Kaljo Mendes tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 25.10.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 03.12.2019 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Kaljo Mendese suhtes käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2, 21, 4, 7 ja 10 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 1

(6)3) otsima endale töökoha, alustama õpinguid üldhariduse või eriala omandamiseks või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata; 5) alluma alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele vastava seadme olemasolul

§ 75

lg 2 p 9 kohustada Kaljo Mendeset alluma elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 alusel määrata elektroonilise valve tähtajaks 2 (kaks) kuud.

§ 751

lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva määruse jõustumisest ja Kaljo Mendese vangistusest vabastamisest. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Kaljo Mendese karistuse kandmiselt peale käesoleva Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi taotlus ja välja mõista Kaljo Mendeselt riigituludesse menetluskulud 30 (kolmkümmend) eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülalmainitud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu 25.10.2018 otsusega tunnistati Kaljo Mendes süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja

§ 65

lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust ning karistuse kandmise algusajaks loeti 03.12.

  1. Viru Maakohtu 25.10.2018 otsus jõustus 10.11.
  2. Viru Vangla esitas 28.03.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaljo Mendesi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 03.12.2018 ja lõpp 03.12.
  3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.04.
  4. Kinnipidamisasutusest Kaljo Mendesi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkarised. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isik on 2 korda kriminaalkorras karistatud ning kuritegude vägivaldsuse raskusaste on muutunud kergemaks. Varasemalt pani toime vägivaldseid kuritegusid, praegu karistatud varguse toime panemise eest. Soodusteguriks on riskiv ja tagajärgi mitte arvestav käitumine ning grupi mõju. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud vestlused kriminaalhooldusametnikuga erinevatel teemadel. Kaljo Mendes elas enne vahistamist koos oma vanaisa Ü M ja vanaema T M . Vanaema T M on määratud ka Kaljo Mendese eestkostjaks. Samas on kõik õigused poja kasvatamiseks ka ema M M 2

(6). Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib isik elama asuda vanaema T M ja vanaisa Ü M juurde aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise väikse korteriga. Korteris elavad Kaljo Mendese vanaisa Ü M ja vanaema T M andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elukohajärgse kriminaalhooldusametniku hinnangul eluase on elektroonilise valve paigaldamiseks sobiv. Algklassides oli Kaljo Mendesel probleeme käitumisega ja suhetes koolikaaslastega, kuid need stabiliseerusid põhikooli alguseks. Teda suunati x õpilaskoduga kooli, kuid ka seal jätkusid koolist puudumised. Seejärel suunati Kaljo Mendes Jõhvi Noorukite Ravi- ja Rehabilitatsioonikeskusesse. Ta läbis seal edukalt programmi ning tema käitumine paranes mõneks ajaks. Isik lõpetas 2018.aastal x
  1. klassi ja omandas põhihariduse. Pärast otsustas Kaljo Mendes mitte jätkata õpinguid kutsekoolis ning asuda tööle. Kaljo Mendes oli ülalpeetav oma vanavanemate poolt. Pere sissetulekuteks on vanavanemate pensionid. Kaljo Mendese sõnul ei ole ta majanduslikus mõttes kunagi millestki puudust tundud. Suvevaheaegadel on olnud motiveeritud osalema Jõhvi õpilasmalevas, kus töötas ka 25.06.201806.07.
  2. Ajavahemikuks 19.06.2018-31.08.2018 oli tal sõlmitud tööleping OÜ x heakorratöölisena. Kinnipeetava sõnul ta töötas ka mitteametlikult maahooldusfirmas, kus oli tema jaoks huvitavam. 15.03.2019 TÄITIS andmetel kinnipeetaval on tasumata nõue summas 847,01 eurot, mille likvideerimises on huvitatud. Vabanemisel kindlat töökohta ei ole, kuid vanavanemad on valmis teda materiaalselt toetada. Kinnipeetav ise on motiveeritud peale vabanemist tööd leida ning algul võtab ennast Töötukassa arvele. Vanglas kirjutas nõusoleku majandustööle asumiseks, kuid ei ole veel tööle määratud. Lähedasteks on ema, vanaisa ja vanaema, kes on määratud isiku eestkostjaks. Emaga on Kaljo Mendesel head suhted. Isiku emal on veel nooremaid lapsi, kes kasvavad koos temaga. Kaljo Mendes on aktiivne suhtleja ja osales igapäevaselt Jõhvi noortekeskuse tegevustest. Samas võis ta vahel olla üleolev nendega, kes ei kuulunud tema lähemasse suhtlusringkonda. Kaljo Mendese tutvusringkonda kuulusid noored, kel esinesid probleeme õigusrikkumistega või olid nad juba ka kriminaalkorras karistatud. Samas on tal hea kontakt ka Jõhvi noortekeskuse noorsootöötajatega, kes aitasid tal näiteks 2018.aasta suvel leida töökoha. Kuritegude sooritamisel ei arvestanud oma tegude tagajärgedega. Katseajal pani uut kuritegu, mis viitab, et kaldub riskantselt käituda. On alust arvata, et võib sooritada õigusrikkumisi kaaslaste mõjul. Isik mõistab enda käitumisviise ning sellega seotud murekohti, ta töötab endaga selle nimel, et varasemat käitumist muuta. Kaljo Mendese sõnul tarvitas ta esmakordselt nii õlut kui ka viina
  3. aastaselt. Kanepit on väidetavalt suitsetanud mõned korrad elus. Kinnipeetav tunnistab, et probleemid käitumisega koolis algasid kui hakkas alkoholi tarvitama. Puudub alust arvata, et ta oleks kuriteod sooritanud sõltuvusainete mõjul. Katseajal on rikkunud ühel korral kohustust mitte tarvitada alkoholi, väidetavalt kaaslaste mõjul. Viimati karistatud kauplusest tubaka- ja alkohoolsete toodete varguse eest. AS § 71 rikkumise eest 4 korral väärteokorras karistatud, viimati 16.10.2018 NPALS § 15
(1)lg 1 rikkumise eest ühel korral väärteokorras karistatud. Viimasel ajal tarvitas alkoholi harva ning tunduvalt vähem. Ema ostis alaealisele pojale sigarette ja alkoholi ning kinnipeetava arvates oli see normaalne. Hetkel saab aru alkoholi tarvitamise kahjulikkust ning vabanemisel on motiveeritud loobuda sõltuvusainete tarvitamisest. Kinnipeetaval ei esine olulisemaid probleeme tervisliku ja emotsionaalse seisundiga. Kaljo Mendese poolt sooritatud kuriteod näitavad, et ta tema käitumine on olnud impulsiivne ja vägivaldne. Vaatamata talle kohtu poolt katseajaks määratud kohustustele käitus riskivalt tagajärgedele mõtlemata ning pani toime uut kuritegu. Hetkel kinnipeetav on valmis koostööks teda abistavate ametnikega, kuid varasemast on olnud perioode, kus ta selleks valmis ei olnud. Kinnipeetav väärtustab ühiskonnas toimivaid reegleid, kuid sattudes halva mõju alla võib neist 3
(6)kõrvale kalduda. Kinnipeetav soovib muutuda, kuid vajab selleks abi ja toetust. Isik mõistab enda impulsiivsust, probleemide lahendamise oskuse puudulikust ning vägivaldset käitumist. Isik mõistab enda käitumisviise ning sellega seotud murekohti, ta töötab endaga selle nimel, et varasemat käitumist muuta. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 13.12.
  1. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt vabanemisel isik soovib elama asuda aadressile: xxx. Elukoht vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning korteris elavad Kaljo Mendese vanaisa Ü M ja vanaema T M on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Kaljo Mendese vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Kaljo Mendesele katseaeg kuni 03.12.
  2. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Kaljo Mendesele järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha, alustama õpinguid või võtma end arvele Töötukassas kahe nädala jooksul alates vabanemisest; alluma elektroonilisele valvele kahe kuu kestel alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb füüsilises ründes ja ähvardamises. Oht on kõige tõenäolisem konfliktsetes olukordades. Viru Vangla, arvestades Kaljo Mendesi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Kaljo Mendesi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 11.04.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Kaljo Mendese ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et vangla taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Kaljo Mendese saab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla.

§ 761

lg 1 p 1 kohaselt kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

§ 76

lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab 4

(6)taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kaljo Mendes oli toimepandud kuritegude ajal alaealine, toimepandud teo puhul on tegemist teise astme kuriteoga. Kaljo Mendes asus karistust kandma 03.12.2018 ning ta on praeguseks talle Viru Maakohtu 25.10.2018 otsusega mõistetud karistusest 1 aasta vangistusest ära kandnud 4 kuud ja 8 päeva. Käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on Kaljo Mendes karistusest ära kandnud ühe kolmandiku temale mõistetud karistusest, mistõttu kohaldatakse tema suhtes

§ 761lg-s 1 sätestatud vabastamise reegel.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on 2 kehtivat kriminaalkaristatust. Vanglakaristust kannab teist korda. Käesoleval hetkel kannab isik karistust selle eest, et tema pani toime varguse, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, mis on toime pandud sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Positiivseks tuleb lugeda, et Kaljo Mendes on vanglas läbinud vestlused kriminaalhooldusametnikuga erinevatel teemadel. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on isikut tõendavat dokument, kehtivusega kuni 13.12.2021. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub tema vanaemale ja vanaisale. Korterisse on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed. Süüdimõistetul on toetav lähivõrgustik vanaema ja vanaisa näol ning nad on nõus toetama Kaljo Mendeset. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kuid käesoleval hetkel kaaluvad Kaljo Mendese isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoht, lähedaste toetus, soov vabaneda sõltuvusest, distsiplinaarsüütegude puudumine) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, kuritegude asjaolud). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Samal ajal kohus peab võimalikuks anda Kaljo Mendesele võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses olles ning alluda käitumiskontrolli nõuetele. Tuleb arvestada asjaoludest, et süüdimõistetu on avaldanud valmisolekut täielikult alkoholi tarvitamisest loobuda ning kohe vanglast vabanemisel kavatseb minna tööle. Arvestades Kaljo Mendese isiksust ja tema kinnipidamisasutuses käitumist, on hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud. Seetõttu on kohus seisukohal, et tema resotsialiseerimise huvides tuleb anda Kaljo Mendesele võimaluse enda käitumise parandamiseks ning vabastada Kaljo Mendeset tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 25.10.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest, kohaldades talle

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p 2, 21, 4, 7, 9 ja 10 alusel kohustusi. 5

(6)Kohus on seisukohal, et Kaljo Mendese elukohaks tuleb määrata tema vanaema ja vanaisa elukoht aadressil Jõhvi linn, Kaare tn 9-11 kuna nemad on nõus Mendeset enda korterisse vastu võtma. Kaljo Mendese iseloomustusest nähtub, et tema varasemate kuritegude toimepanemisel põhjuseks halb suhtlusringkond ja grupi mõju. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et suhtlemine varem kohtulikult karistatud isikutega võib oluliselt suurendada uute süütegude toimepanemise riski ning taoline käitumine tuleb temale ära keelata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Mendese kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla tema allutamisega

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on

§ 76lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, s.o kuni 03.12.2019. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.