) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 199 lg 2 p 9, § 206 lg 1 ja § 217 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Ene Uljanova Süüdistatav A. T. . Isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; Eesti Vabariigi kodanik; algharidusega; emakeel eesti keel; õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 15. augusti 2018 otsusega
lg 2 p-de 1 ja 3, § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9, § 200 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega kaks aastat ja kuus kuud
lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi katseajaga kaks aastat ja kuus kuud; tõkendit ei ole Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada A. T. süüdi
lg 1 järgi arvutiandmetesse sekkumises ja karistada teda nelja kuu pikkuse vangistusega. 2. Tunnistada A. T. süüdi
lg 1 järgi arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu hankimises ja karistada teda kolme kuu pikkuse vangistusega. 3.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista A. T. liitkaristuseks neli kuud vangistust. 4.
augusti 2018 otsusega mõistetud raskema karistusega ja mõista A. T. liitkaristuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. 1 5.
augusti 2018 otsuse järgi ära kantud karistus kolm päeva vangistust ja mõista A. T. lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. 6.
lg 3 ja § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. T. ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud
A. T. peab: 6.
T. käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. 8.
T. käitumiskontrolli ajal suhtlemine kannatanute G. S. , J. L. , R. K. ja E. N. . 9.
T. pöörduma psühhiaatri vastuvõtule.
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes ja karistada teda 60 päevamäärase (päevamäär 10 eurot) ehk 600 eurose rahalise karistusega. 12. Tunnistada A. T. süüdi
lg 2 p 9 järgi süstemaatilises varguses ja karistada teda 30 päevamäärase (päevamäär 10 eurot) ehk 300 eurose rahalise karistusega. 13.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista A. T. liitkaristuseks rahaline karistus 60 päevamäära ehk 600 eurot. 14.
– 31. jaanuar 2019, s.o kolm päeva, millele vastab üheksa päevamäära ehk 90 eurot, karistusaja hulka ja mõista A. T. lõplikuks karistuseks rahaline karistus 51 päevamäära ehk 510 eurot. 2 15.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui A. T. ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. 16. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11. aprillist 2019. 17.
lg 2 ja § 74 lg 6 alusel jätta
lg-te 1 ja 3 alusel käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 5 mõistetud liitkaristus täitmisele pööramata ja määrata, et uue kuriteo eest käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 14 mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.
augustil 2018 peale lõunat Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx majas oma 12aastast venda D. rusikaga näkku ja tekitas sellega talle füüsilist valu; – lõi 29. jaanuaril 2019 kella 21.30 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oma 13aastast venda D. rusikaga rindu ja tekitas sellega kannatanule füüsilist valu. Seega pani A. T. toime teise inimesele valu tekitava korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o
3 Teiseks süüdistatakse A. T. süstemaatilises varguses. Seda seetõttu, et tema, olles Tartu Maakohtu 15. augusti 2018 otsusega karistatud
veebruaril 2019 kella 06.08 ajal ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Võru linnas Jüri 45 asuvast Circle K Eesti AS Võru kesklinna teenindusjaamast kolm pakki Taffel Nacho Balls koguväärtusega 7,80 eurot. Seega pani A. T. toime võõra vallasasja süstemaatilise äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
Kolmandaks süüdistatakse A. T. arvutisüsteemis olevate andmete ebaseaduslikus muutmises. Nimelt tema: – muutis
Neljandaks süüdistatakse A. T. arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu hankimises kaitsevahendi kõrvaldamise teel. Seda seetõttu, et tema: – kõrvaldas
Kokkuleppe sisu Süüdistatava A. T. , tema kaitsja vandeadvokaadi O. Preemi ja abiprokuröri E. Uljanova vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on A. T. mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi neli kuud vangistust ja
lg 1 järgi kolm kuud vangistust.
T. liitkaristuseks neli kuud vangistust.
augusti 2018 otsusega mõistetud raskema karistusega ja mõistetakse A. T. liitkaristuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Tartu Maakohtu 15. augusti 2018 otsuse järgi ära kantud karistus kolm päeva vangistust arvatakse liitkaristusest maha ja mõistetakse A. T. lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
T. ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime 4 uut kuritegu, järgib talle katseajaks pandud
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid, täidab
lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kohustusi ja
lg 4 alusel tema nõusolekul talle pandud kohustust pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. A. T. tunnistatakse süüdi ka
lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda karistatakse
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära (üks päevamäär 10 eurot) ehk 600 eurot ja
lg 2 p 9 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära (üks päevamäär 10 eurot) ehk 300 eurot.
T. liitkaristuseks rahaline karistus 60 päevamäära ehk 600 eurot.
– 31. jaanuar 2019, s.o kolm päeva, millele vastab üheksa päevamäära ehk 90 eurot, karistusaja hulka ja mõistetakse A. T. lõplikuks karistuseks rahaline karistus 51 päevamäära ehk 510 eurot.
lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui A. T. ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 2 ja § 74 lg 6 alusel jäetakse
T. mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistetakse L. välja 7,50 eurot Circle K Eesti AS kasuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb A. T.
Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb A. T. mõista välja 7,80 eurot Circle K Eesti AS kasuks. Kui A. T. pole rahalisi vahendeid, on see summa vaja mõista VÕS § 1053 lg 2 alusel välja L. . Selles kriminaalasjas arvati menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 677,40 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 80,60 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1568 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel tuleb menetluskulud jätta riigi kanda, sest A. T. on alaealine. Kannatanu D. seaduslik esindaja L. , kes on ühtlasi ka tsiviilkostja, taotleb, et teda teavitatakse süüdimõistetu kinnipidamisasutusest põgenemisest või ennetähtaegsest vabastamisest. Kuna KrMS § 41 lg 5 järgi on kannatanu esindajal kõik kannatanu õigused, välja arvatud õigus anda kannatanu nimel ütlusi, saab kannatanu esindaja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotleda teavitamist süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Seega tuleb kannatanu D. seadusliku esindaja L. taotlus KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel rahuldada. Taotluse rahuldamist ei väära see, et otsuse järgi ei pea A. T. vangistust kandma minema.
T. liitkaristuseks mõistetud vangistus jäeti täitmisele pööramata tingimuslikult ja seetõttu võidakse A. T. tulevikus vangistust kandma saata. See omakorda tähendab, et võimalikuks võib osutuda nii tema ennetähtaegne vabastamine kui ka vanglast põgenemine. L. kui tsiviilkostjat ei saa teavitada süüdimõistetu kinnipidamisasutusest põgenemisest või ennetähtaegsest vabastamisest, sest KrMS § 40 lg 1 ei anna tsiviilkostjale õigust nõuda tema 5 teavitamist süüdimõistetu vabastamisest. kinnipidamisasutusest põgenemisest või ennetähtaegsest /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.