← Eesti

3-19-505/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-505 A. M. kaebus tuvastada Sotsiaalkindlustusameti toimingu – Venemaa Föderatsiooni Pensionifondist Krimmis poolt Sotsiaalkindlustusametile esitatud kaebajale Eesti pensioni määramise formularide ja dokumentide tagastamine Sotsiaalkindlustusameti poolt – õigusvastasus ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks teha otsus kaebajale Eesti pensioni määramise kohta (arvestades esialgse taotluse esitamise kuupäeva) ning hüvitada tekitatud kahju. Kaebuse tagastamine Haldusasi Menetlustoiming RESOLUTSIOON Tagastada A. M. kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

  1. Tallinna Halduskohtusse saabus 18.03.2019 A. M. (sünd. xx xx xxxx) kaebus tuvastada Sotsiaalkindlustusameti toimingu – VPF Valitsuse poolt Sotsiaalkindlustusametile esitatud kaebajale Eesti pensioni määramise formularide ja dokumentide tagastamine Sotsiaalkindlustusameti poolt – õigusvastasus ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks teha otsus kaebajale Eesti pensioni määramise kohta (arvestades esialgse taotluse esitamise kuupäeva) ning eeltoodust senise keeldumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tuvastamisnõude osas tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kahjunõude osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg p 2 alusel, sest kaebajal ei ole võimalik selles osas eesmärki saavutada, kuna see on esitatud organi vastu, kes ei ole kaebaja esitatud nõude suhtes kohustatud isikuks tulenevalt eelpoolmainitud lepingust ehk teisisõnu ei saa kaebajale kahju tekitada.
  3. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu (Leping) art 3 sätestab Lepingu subjektid. Lepingu art 3 sätestab, et Lepingut kohaldatakse isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja kes on lepingupoolte kodanikud või kodakondsuseta isikud ning kelle suhtes kehtivad või on kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse lepingu artiklit
  4. Kaebaja on märkinud, et elab Venemaa Föderatsioonis, Krimmi Vabariigis, xxxxxxxxx. Kohus märgib, et Eesti Vabariik ei ole sarnaselt enamusega rahvusvahelisest kogukonnast tunnustanud Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt Ukraina Vabariigilt annekteeritud Krimmi kui Venemaa Föderatsiooni osa. Seega ei ole võimalik kaebaja suhtes kohaldada ka eelpool viidatud Lepingut. Kuivõrd kaebaja ei ole vastava Lepingu subjektiks, siis puudub tal nimetatud Lepingu alusel ka õigus pensioni saamiseks, samuti puudub tal subjektiivne õigus nõuda Lepingus sätestatud haldusmenetluse läbiviimist. Sellest tulenevalt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda tema suhtes Lepingu kohaldamist, mille subjektiks ta ei ole. Järelikult ei saa kaebajale olla ka Lepingu mitte kohaldamisega kahju tekitatud. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.